Esmane sissemakse 899 1 899 Asutamiskulud 1000 1 1000 Kokku 22 064 3 22 064 Reserv 22 064 10% 2206 Tegevuskulud 2375 1 2375 Käivituskulud kokku 24 439 4 26 645 3.2 Tegevuskulud Kuluartikkel Summa Krediidi tagasimakse 1375 Liisingumakse 824 Elekter 100 Vesi ja Kanalisatsioon 76 Kulud kokku 2375 12 3.3 Likviidsusprognoos Nimetus Okt Nov Dets Jaan Veebr märts Algjääk 8561 10 086 12 201 14 836 17 471 20 106 Tulud teenuselt 3900 4490 5010 5010 5010 5010 Tulud kokku 3900 4490 5010 5010 5010 5010
15. Liisingulepingu muudatused Kõik liisingulepingule tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult. 16. Liisingulepingu lõppemine 16.1 Liisinguvõtja kohustub liisingueseme liisingulepingu kehtivuse lõppedes viivitamatult tagastama liisinguandja volitatud esindajale, juhul kui ei ole eraldi kokku lepitud teisiti. 16.2 Liisinguvõtjal on õigus pikendada antud Lepingut kuni 12 kuu võrra. Lepingu pikendamisel on liisingumakse suuruseks 1/2 esialgse perioodi liisingumaksest. 16.3 Liisinguvõtjal on õigus Liisinguese Lepingu perioodi lõpul välja osta. Väljaostu hind lepitakse Liisinguandja ja Liisinguvõtja vahel eraldi kokku. 17. Kinnitused 17.1 Pooled kinnitavad, et nad on liisingulepingu ja selle osadega tutvunud, need on läbi räägitud, nad on nendest aru saanud, need vastavad nende tegelikule tahtele ning nad on nõus neid täitma. 17
Eestis on ABS-pidurid nõutav kaup Seda eelkõige tänu ostjate teadlikkuse kasvule ja ka meie äärmiselt ebamugavatele kliima- ning teeoludele. Pikka aega piiras uute autode ostjaid teadmine, et Eesti populaarseimas autoklassis - väike keskklass ehk Opel Astra, Toyota Corolla, Ford Escort - tuleb ABS-pidurite eest maksta kopsakat lisaraha. Nüüd, kui enamik sõidukeid ostetakse liisinguga, on ABS muutunud suhteliselt kättesaadavaks. Võib aga öelda, et ABS-piduritega auto liisingumakse on umbes 100 krooni võrra suurem kui tavapiduritega samal mudelil. Seega võib julgelt väita, et üks tähelepanuväärsemaid leiutisi sõidukite turvalisuse vallas ei ole enam luksusese. ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle
Võib lõppeda 3 viisil: a)renditud vara tagasi liisingu- või ostuhind koos käibemaksuga; 2)rendileandja tulu, ei anna ülevaadet sellest, milline on panga maksuvõime, firmale; b)leping pikendatakse; 3)rentnik ostab vara 3)riskipreemia. LV=PV/a, kus LM-liisingumakse, PV- tulukus, usaldusväärsus, laenudest ja väärtpaberitehin- jääkväärtuse alusel, omandiõigus läheb üle rentnikule; nüüdisväärtus, a-renditegur; 1) a=[1-1/(1+i)t]:I; a=[1-1/ gutest tulenev risk. Suhtarvud I. Kapitali adekvaatsus 2)finants- e
katkestada leping rentniku poolt enne tähtaega. Finantsliising (kapitalirent) on sisuliselt põhivara rentimine täisväljamaksega liisimise perioodi jooksul nii, et lepingu lõpuks on kõik liisimisega seotud kulud kompenseeritud ja vara jääb rentnikule, kellele läheb üle ka selle vara omandiõigus. Finantsliisingu lepingut enne tähtaega lõpetada ei saa või ainult juhul, kui rentnik ostab vara välja enne liisinguperioodi lõppu. Liisitav vara võetakse rentniku bilanssi. Liisingumakse arvutamise metoodika 1. Liisimisperioodi lõpus on liisitav vara ilma jääkväärtuseta: PMT = PV/a PMT liisingumakse suurus PV vara nüüdisväärtus a - rendifaktor a = [1-1/(1+i)n]:i n maksekordade arv liisimisperioodil, i liisingu intressimäär liisingu ajavahemikus (nt kuus) Ülesanne! Ilma jääkväärtuseta liisingumakse arvutamine: PV=20 000 n=6 kuud i=18,5% aastas (1,54% kuus e 0,0154)
7. Rentnik maksab liisinguperioodil liisingufirmale regulaarseid liisingumakseid. 8. Liisinguperioodi lõpul läheb kapitaliliisingu puhul vara omandiõigus üle rentnikule ja kasutusliisingu puhul tagastab rentnik liisitud vara liisingufirmale. Rendilepingu sõlmimisel lepitakse kokku ka vara jääkväärtus (salvage value, residual value). Mida kõrgem see on, seda väiksemaks osutuvad hiljem rendimaksed. Vara jääkvääruseks võib olla ka null. Tavaliselt on rendimaksed annuiteetsed. Liisingumakse arvutamise metoodikaid on mitmeid. Alljärgnevalt esitatakse kõige traditsioonilisem. Kui perioodiline liisingumakse tasutakse perioodi järel ja pärast liisimisperioodi lõppu on liisitav vara ilma jääkväärtuseta, siis leitakse liisingumakse suurus (PMT) järgmiselt: PV (10.5) PMT = , 1 1 - n (1 + i ) i
kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab vara ära ja annab selle ise rendile. Eristatakse kasutusliisingut ehk kasutusrenti ja kapitaliliisingut ehk kapitalirenti. Esimesel juhul peab vara pärast liisinguperioodi lõppu tagastama, teisel juhul aga saab aga rentnik selle endale. Siis on ka liisingumakse loomulikult kõrgem. Laenuleping Laenuandja kohustub andma laenaja omandisse raha või asjad, laenaja aga kohustub need hiljem tagastama, tavaliselt koos teatava lisatasuga. Laenuleping on väga sagedane igapäevases majanduskäibes. Nii saavad oma tegevuses rahalisi vahendeid kasutada ka need, kellel hetkel niipalju kapitali ei jätku. Laenuleping erineb rendilepingust selle poolest, et tagastama ei pea sama asja, vaid sama liiki asjad. Veoleping
2007 BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS, BILANSIMAHT EI MUUTU Andres Laar 2008 2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega 2 korda, bilanss õiget seisu mitte kunagi, bilanss on oletus
ei ole. 1) 100000 x (1/0,03 x 1/o,o3(1,03)’20) = 33,33 - 1/0,054 = 14.8 14.8 x 100 000 = 14,8mil kokku 24,8 mil 2) 250 000 x PVIFA (14,9)= 3 725000 3) pv = fv/1+0,03’10 = 5mil / 1,344 = 3 720280 4) 50 000 x 1- (1/(1+0,03/12)’120) /0,03/12 = 0,02955/0,00025 = 118,2 x 50 000 = 5 910 000 Finantskaasus 16 (rendimakse) Oletame, et Te soovite omale osta uue sõiduauto, kasutades liisingfinantseerimist. Teile sobiva auto maksumus on 23 000 €. Hinnata, kui suur saab olema Teie igakuune liisingumakse juhul, kui liisingfinantseerimise intressimäär on 3,5%, omafinantseeringu suurus on 25% sõiduauto algmaksumusest, liisingperiood 5 44 aastat ning selle lõpul sõiduauto jääkväärtus 5000 €. PV - 23 000 I = 0,035 0,25 X 23 000 = 5750 17250 € N = 5a - rendimakse valem - makse kujuneb nii
kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab vara ära ja annab selle ise rendile. Eristatakse kasutusliisingut ehk kasutusrenti ja kapitaliliisingut ehk kapitalirenti. Esimesel juhul peab vara pärast liisinguperioodi lõppu tagastama, teisel juhul aga saab aga rentnik selle endale. Siis on ka liisingumakse loomulikult kõrgem. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aj ajoksul, võib ka lepingust taganeda. Liisinguandja ei vastuta liisingueseme lepingutingimusele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul: 1)Liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja,
aastat, kusjuures leping nägi ette, et seadme kogumaksumus kaetakse iga kuu algul toimuvate osamaksetega. Kui suur oli see osamakse, kui nominaalne intressimäär oli 9% igakuise kapitalisatsiooniga. Lahendus. Siin 9% K 6000 ; n 5 12 60, p = i = 0,75% 0,0075. 12 Järelikult valemi (2.7.8) põhjal on liisingumakse 6000 0,0075 R 1 (1 0,0075) (1 0,0075) 123,62 EURi. # 60 Näide 2.7.6. Kui suur oleks näite 2.7.5 andmetel osamakse, kui algul makstaks ära avanss 1000 EURi? Lahendus. Kuna sel juhul A 1000, siis valemi (2.7.9) põhjal saksime liisingumakseks (6000 1000) 0,0075