mu kõrvale kui ma autosse istusin.Tal olid kenad silmad ja ta nägi väga stiilne välja.Enamik seal kandis polnud eriti seltsivad aga tema nagu teadis kuidas olla ja käituda.Ta rääkis mulle kui me sõitsime madisele,kui väga talle meeldivad tumeda päised poisid.Kui auto seisma jäi vaatasin ma ringi ja see koht kus me jõudsime oli maamaja.Sellel sünnipäeval oli palju inimesi keda ma teatsin,alustagem Piiast ja lõpetades Martiniga-Pidu võttis hoogu ja Karla oli Liisaga koos ja mina istusin pingi peal koos Barbaraga.Mõne aja pärast tuli aga meie juurde Kersti kes juba ennem mulle meelde oli jäänud oma kenade silmadega.Barbaraläks Liisa ja Karlaga juttu ajama ja me jäime Kerstiga sinna pingi peale istuma.Me rääkisime absoluutselt kõigest. Ta tahtis minna randa jalutama.kõndides ta rääkis kui ilus loodus siin on ja üldse rääkis endast.muiudgi ma kuulasin huviga. Kui me mere äärde jõudsime oli päike juba loojunud ja taevas oli meeldivalt
Kaitsja sahmib paberites, lööb seejärel oma mapi kinni, ning mõtleb paar sekundit ja tõuseb. Kaitsja : Edasisi küsimusi pole. Liisa istub tagasi pingile ja lööb silmad maha. Ta oli just üle kavaldatud. Kohtunik : Seega võime tunnistaja lauda kutsuda meie esimese tunnistaja Markus. Markus tõuseb pingilt ja suundub tunnistaja laua taha. Ta on kergelt pabinas. Kohtunik : Sõna saab kaitsja. Kaitsja : Markus, mille pärast te Liisaga lahku läksite? Markus kohkub hetkeks, ta oli seda küsimust kartnud. Ta mõtleb natuke ja vastab. Markus : Mmmm. Meie suhe ei olnud see sama mis ta oli kunagi. Ma vajasin vaheldust. Maria tuli minu juurde kui mul kedagi kõige rohkem vaja oli. Kaitsja : Ja kas te ka Liisaga sellest rääkisite, ennem kui lahku läksite? Kohtunik : Vabandust, aga me tulnud siia peredraamasid lahendama. Kaitsja : Vabandust. Markus, kas te usute, et Liisa sellise asja võiks kirjutada?
Liida oli hakkaja ja viskas poisile kohe silma peale. Nad hakkasid kirjutama. Liida vanemad oleksid noormehe meelsasti koduväiks võtnud. Kui kaitsevägi lõppes, oleks Hannes võinud kohe Liida juurde minna, kuid teda tõmbas hoopis rannakülla. Koju jõudes avastas ta, et nii mõnigi asi on muutunud vend Klaus oli abielus sõnaka Liisega, Taalil oli poeg (Hannes oli poja isa), eluolu oli vilets. Kodus tekkisid pidevalt tülid ja Hannes otsustas ikkagi Pöidele minna, et Liisaga abielluda. Kuid Hannes tundis, et midagi oleks justkui puudu. Kui vend Klaus tormiga hukkus ja isa mõne aja pärast haigestus, oli kõik otsustatud - Hannes läks koju tagasi. Hannese kõrval jäi rannakülale truuks ka Saadu talu tüdruk Taali. Kuigi too käis teenistust otsimas mandril, naases ta siiski oma kodukohta. Lõpuks sai temast õige kaasa Hannesele. Hannes ja Taali kogesid mere õitsemist sügavamas tähenduses.
kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning küsis ikka viit kopikat. Noormees andis küsitud raha ja alustas Liisaga vaikset juttu, ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa ei müüks oma lilli kellelegi teisele vaid talle. Järgmisel hommikul tuli Liisa taas Moskvasse ning otsis turuplatsilt sama noorhärrat kuid ei leidnud, temalt sooviti mitu korda lilli osta ent tüdruk vastas et need pole müügiks. Õhtul läks Liisa nukralt koju ja istus emaga akna all, kui äkki nägi seda sama noormeest akna taga, ta hüüatas emale, et see ongi see noormees kellest ma sulle rääkisin
on paljudes luuletustes kirjas surma eelaimdustes. Luuletuse ,,Helin" viimased readki ütlevad seda. Selles luuletuses on J.Liiv helinat rinnas tõlgendanud nagu oma haigust, mis on ka tema rinnas. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsaks on jäänud maapääine ring. Kuna Juhan Liiv oli üksik inimene, tal ei olnud ei perekonda, sugulasi ja Liiv ei saanud isegi oma suure armastuse Liisaga kunagi koos olla, sellepärast on tema autobiograafilised luuletused täis üksindust ja igatsust. Näiteks võin tuua katkendi luuletusest ,,Minu luule". Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! Juhan Liivi kohta võib õelda ainult niipalju, et ta oli sõna otseses mõttes geenius
õlut juua. Nad tellisid õlled ära kui Kaido ütles, et tal on üks teadaanne. Mäletate seda naist kelle ma paar nädalat tagasi, Intsu sünnipäeval meie lauda kutsusin ? Mari ? küsis Ints Jah, me oleme väga lähedaseks saanud, ja otsustasime abielluda. Kõik see tuli suure uudisena nii Toomasele kui Intsule, kuid nad olid rõõmsad, et Kaido leidis kellegi kellega ta tahab veeta oma ülejäänud elu. Ints oli hea ärisoonega ning suur tutvusringkonnaga mees. Ta oli abielus ilusa Liisaga. Nad elasid väikeses palkmajas tartus paar kilomeetrit väljas. See ei olnud Intsu esimene abielu, ta oli varem abielus Tiinaga. Neil ei olnud lapsi. Kaido oli juba paar nädalat Mariga abielus olnud, kui ta sai teada, et Mari pole päris see kes Kaido arvas, et ta on. kaido arvas, et mari on lihtne eesti naine, kes elab lihtsat elu, kuid see polnud nii. Selgus, et Mari oli umbes viis või kuus korda rikkam kui Kaido ja ta kaks parimat sõpra kokku.
Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi. Ta läks koos Annaga paati, aerutasid järve keskele ning lasid seal rakette. Nad ei rääkinud tee peal üksteisega sõnagi. Kui nad kaldale jõudsid hakkas Oskar oma ,,vasikaga" mängima muusikat, mille saatel Villu Anna, Mikk Leena ja Jaan Liisaga tantsisid. Kuid Villu oli natuke jälle joonud ning ta komistas kellegi jala otsa. Villu kukkus ühe paari peale, kes omakorda kukkus veel kellegi peale ja järgminegi kellegi peale. Villu oli püha viha täis ning ta oleks soovinud veel kellegi teibaga ära tappa. Neli inimest hakkasid talle kallale tulema ning neil olid ka revolvrid vöödel. Kuid Anna läks kaklusele vahele ning ütles, et kui nad kakelda tahavad, siis kakelgu mujal ja ärgu sinna tagasi tulgu. Selle peale leppisid nad ära
firma jõuab kahjumisse. • Eelarve järgi (tegeliku) müügi ja tasuvuspunkti müügi summa vahe. Kogumüük - Müük tasuvuspunktis = Turvavaru Kogumüük - Müük tasuvuspunktis -------------------------------------- x 100 %=Turvavaru% Kogumüük 10 000 - 5000 -------------- x 100 = 50 % 10 000 s.t. 50 % võib müük kahaneda, sel juhul kasum 0. Analoogselt võib arvutada koguse turvavaru. MARI OÜ V • Läbirääkimised Liisaga kujunesid järgmiseks: Mari veendus, et Liisa on piisavate kogemustega ning innustunud kaastöötaja. Mari arvab, et Liisa suudab õmmelda vähemalt nii palju fliise dets lõpuks kui on vaja tasuvuspunkti jõudmiseks. • Kuid Liisale pakutakse teises ettevõttes palka kahe kuu eest 4800€. • Liisa otsustas riskida osa fikseeritud palaga ning tegi 2 ettepanekut palga suhtes (Liisa arvab, et suudab õmmelda 4 fliisi päevas):
Silmapilgu möödudes oli kindel, et just selle raamatu pean koju vedama, lootes midagi teistsugust, midagi põnevamat, isegi teose nimeks oli "Aare", kas see raamat ise on minu siiani kadunud vaimne aare ning toit minu seiklushimulisele hingele? Jõudsin koju ning alustasin lugemist. Teose probleemid: See teos rääkis ühest lõbusast seltskonnast meremeestest. Mehed olid seikluse alguses baaris, kus toimus kähmlus varguse kahtluse pärast. Kapten Täiskuu tahtis oma laeva Liisaga merele sõita, et ühelt maalt aare tuua, tal oli selleks ka kaart. Mõned meestest olid neist täitsa umbkeelsed ning valede arusaamade tõttu tekkisid väikesed rüselused, milled kapten maha rahustas ning meeste rahustamiseks rummivaadi välja tõi. Madrustel oli vaidlus draakoniga. Kapten askeldas kaardi lugemisega. Laeva trümmis elutses mees, kes tahtlikult ning katkematult laeval olevat toidumoona hävitas.
sootuks ära, nad olid unustanud end vestlusse. Nad arutasid igasuguseid asju, räägiti ka Pansinist. Lavretskile meeldis Liisale kõike rääkida, mis temaga toimus. Õhtu saabudes tahtis Marja koju sõita. Lavretski saatis neid poole teeni. Tagasiteel veendus Lavretski, et Liisa ei armasta Pansinit. Järgmisel päeval palus Lemm hobuseid, et soovib koju sõita. Lavretski palus hobuseid ning nad sõitsid koos. Lavretski läks Kalitinite juurde. Seal kohtus ta jälle Liisaga ja andis talle kätte väikse paberilipaka. Ta palus sellest mitte kellelegi rääkida ja et tuleb homme tagasi, et edasi rääkida. Järgmisel päeval läksid Lavretski ja Liisa jalutama. Liisa oli sellest kirjast jahunud. Seal seisis, et Lavretski naine on surnud. Jalutuskäigul ütles Liisa, et Pansin tegi talle abielu ettepaneku. Ent Liisa pole talle veel vastanud, kuna kahtleb. Lavretski palus tal mitte ilma armastuseta abielluda. Järgmisel päeval läks Lavretski taas Kalitinite juurde
luuletusi". Luuletuses ,,Noor-Eestile" väljendab ta samuti seda, et tema arvates ei ole oluline tema luulest lugu pidada ning seda austada. Palju on ta vihjanud ka oma haigusele, mis nähtavasti tema igapäevase elu väga keeruliseks muutis. Paljudes luuletustes hakkab silma ka surma ette ennustamine (eelaimdus surmast). Juhan Liiv oli väga üksik inimene ja nagu ennist armastusluule juures juba mainitud sai, ei saanud ta kunagi ka oma armastatu Liisaga kunagi päriselt koos olla. Ei olnud tal ka perekonda ja palju lähedasi, seega paistab tema autobiograafilises luules tugevalt silma üksinduse ja igatsuse teema. Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus!
Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann. 2.2.2 Liisa Roose Liisa on sündinud arvatavasti 1868 aasta ringis, kuid tema surmaastat ei ole teada. Liisa oli väga kokkuhoidlik naine. Ta abiellus Juhan Mooritsaga, kes oli ka väga kokkuhoidlik mees. Juhan Moorits oli vaese lesknaise poeg. Oma elu jooksul suutis ta siiski ära osta Tintsu talu, kus nad Liisaga elasid. Juhan suri 72 aastaselt 1933-ndal aastal. Liisa suri Juhaniga enamvähm samal ajal. 2.2.3 Mari Roose Mari on sündinud 30. aprill 1871 uue kalendri järgi. Mari abiellus Peeter Saarega. Marist sai talu perenaine Piiri (Lambamõisa) talus. Mari oli väga töökas, rõõmus ja kannatlik inimene. Ta oli tark naine tolle aja kohta. Oma elu jooksul oli Mari matnud oma kaheksast lapsest seitse last ja lisaks veel ka oma mehe
aastate paiku Ignatsi külas Ignatsi Jaak, kes astus Forseliuse seminari 1684.aastal, Pakri Hansu Jüri. Mõlemad läksid Forseliusega Rootsi Kuninga juurde, kes poiste lugemis- ja laulmisoskuse üle rõõmustas ja kaks kuldtukatit kinkis. Ignatsi Jaak sai hiljem köstriks ja koolmeistriks ja õpetas elu lõpuni talupoegi pälvides koguduse heakskiidu. Esimese naisega oli tal kaks last, teise naise Liisaga oli vähemalt seitse last, kes kõik olid õpetatud targemad lapsed. + 1687 Liivimaa maapäeva otsus igasse kihelkonda kool. Mõisaomanikud aga kõik ei tahtnud talurahva eest raha maksta + Koduõpe emad õpetasid vokki kedrates talvel Kõrgem haridus + Levis uus mõttevool humanism, mis rõhutas teadus ja hariduse tähtsust. + Johan Skytte Gustav II Adolfi õpetaja
annaabi.ee 
