Hans uurib Intsult kuidas õhtul saada preili tuppa. Õhtul ta käibki preili toas ja hiljem läheb Intsuga sigareid suitsetama. Imbi ja Ärni püüavad merilehma aga oskar varastab selle kui nad sidusid lehma puu külge ja läksid pooduid otsima. Liina läks liba hundiks ja vaatas kuidas Hans preilile akna all armastust avaldas. Jaan aga ei saa oma tunnetega hakkama Luise vastu , ta armastab teda , aga Luise peab teda rumalaks. Õuna Endel on aga Liina omale kosilaseks vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai katku ja, et mõisapreilit sellest hoida hüppab ta tulle aga ta ei teinud seda. Hans läheb vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle küüned õlga ja sai sealt vere
varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab. Kuigi Jaan on Luisesse ära armunud, on Luise veendunud, et Jaan on täiesti rumal. Liinal käis kosilane Õuna Endel, kes Liinale ei meeldinud. Rehepapp saab teisest külast uudiseid, et liikvel on katk. Rehepapp kutsub külast kõik inimesed kokku ja nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks. Rehepapp viskab katku, kes oli end valgeks seaks moonutanud, tulle tänu erilisele noale. Samal ajal olid Imbi ja Ärni kõik sahvri tühjaks varastanud. Hans tahtis preilit näha ning Ints soovitas tal endale kratt teha. Oskar pettis endale Vanapaganalt veel ühe krati.
kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas. Jaan pidi taluma külmas majas üksi olemist ja tühja sahvrit, mis omakorda tähendas tühja kõhtu. · Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. · Räägu Rein: Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid.
Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada. Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel läheb tal silme eest mustaks ja ta peab kellelegi tou andma. Eriti ajasid teda vihale môisateenijad, sellepärast ta Reinule meeldima hakkaski. Liinale ta aga ei meeldi, sest ta vannub kogu aeg. Endel vihastab ja läheb minema, Liina läheb aga jälle hundina Hansu vaatama. 15. november - rehepapi ametikaaslane naaberkülast tuleb ja ütleb talle, et katk on liikvel, praegu on veel teisel pool jôge, sest keegi ei vôta teda selga, kuid küll ta varsti saab. rehepapp kogub kôik inimesed kokku ja paneb risti-rästi pikali maha - kus ühe jalad, seal teise pea. Üks kaubasetu toob
Vestmani käes. Sander ei tahtnud sellega nõustuda aga teda sundis ,,Pisuhänd''. Piibeleht hakkas teda ähvardama ja lubas ka lehte panna kuulutuse, kes on tegelik autor. Sander- jah ma salgan! Ma ajan otsekohe valeks! Tiit tahtis ainult Vestmani jah-sõna. Sander lubas ta maha lasta, ära kägistada. Tiit tahab olla ärimees ja ehitada vanade majade asemele uusi. Tiit tahab tegelikult oma tulevast äia üle lüüa. Laura viis õele( Liinale) kassipoja kasvatada. Piibeleht sai oma tahtmise ja ostis Vestmani eest selle krundi ära. Papa sai nii pahakseks, et oleks tal kaela kahekorra keeranud. Kuna Piibeleht oli poismees siis ta pidi Laura ära kosima. Sander tunnistas üles, et ,,Piibeleht'' ei ole tegelikult tema tehtud. Piibeleht otsustas jääda siiski ainult luuletajaks. Tegelased: Vana Vestman Matilde, Laura Ludvig Sander Tiit Piibeleht Liina
Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda trahterisse, siis ma ostan sulle viina, vaatame, mis sa veel siis teed! Ja ma tahan su saba näha!" Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllitas sealt, silmad punnis. Rehepapp tegi tema poole ristimärgi: ,,Isa, poja ja püha vaimu nimel!" pomises ta harjunult. Koll kadus susisedes ainult paha hais jäi järele. Õuna Endel tuleb Liinale kosja: ,,Nägin siia sõites aidameest. Kurat, sel mehel oleks tarvis küll munad pihku võtta." Raamat ,,Rehepapp" on eestlaste... ... rumalustest ...tarkustest ...iseloomust ...tavadest ja kommetest Näidend ,,Rehepapp" on lavastatud... ...Võru Teatriateljee egiidi all Metsavenna Talu saeveskis 2001. aastal, lavastaja Taago Tubini poolt ...Eesti Draamateatris 2001. aastal lavastaja Hendrik Toompere juuniori poolt ..."Rehepapp ja näärisokk"
tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada. Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel läheb tal silme eest mustaks ja ta peab kellelegi tou andma. Eriti ajasid teda vihale môisateenijad, sellepärast ta Reinule meeldima hakkaski. Liinale ta aga ei meeldi, sest ta vannub kogu aeg. Endel vihastab ja läheb minema, Liina läheb aga jälle hundina Hansu vaatama. 15. november - rehepapi ametikaaslane naaberkülast tuleb ja ütleb talle, et katk on liikvel, praegu on veel teisel pool jôge, sest keegi ei vôta teda selga, kuid küll ta varsti saab. rehepapp kogub kôik inimesed kokku ja paneb risti-rästi pikali maha - kus ühe jalad, seal teise pea. Üks kaubasetu toob kenaks tüdrukuks moondunud katku üle jôe
õhtul noort preilit salaja vaatama, kuigi ta magas. Uuel päeval jälitas aidamees Imbi ja Ärnit. Nad juhatasid mehe merilehmade juurde. Imbi ja Ärni püüdsid ühe lehma lõksu ja hakkasid koju vedama. Kahjuks läksid nad aidamehe õnge ning Oskar sai lehma endale. Õhtul läks Räägu Liina hundina ringi lippama. Ta nägi kubjas Hansu Saksa neiu akna all korrutamas lauset: "Ma armastan teid". Õuna Endel läks järmigsel päeval kosja Räägu Liinale. Liinale ta aga ei meeldinud, kuna tema sõnavara oli väga kole. Järgmisel päeval tuli Rehepapi ukse taha naaberkülast Villu. Ta teatas, et katk on teel. Kõik küla rahvas kogunes Rehepapi koju. Mees käskis neil risti-rästi vedeleda, et jalad ja pead koos. Katk läks selle vingerpussi õnge. Uuel päeval hakkasid kõik katku otsima, et ta ära põletada. Timofei leidis ühe kivi alt mündi ning pani selle suhu, teadmata, et tema katk oligi. Õhtul katk tappis ta.
väga romantiline ning luuleise hingega. Joosep-Rehepapi vana ja tark kratt. Miina-nõid, kes aitas külarahval naabreid nõiduda jms. Kuid kes armastas Rehepappi. Hans-kubjas mõisas, kes armastas mõisapreilit. Õuna Endel-väga ropu suuga mees, keda taheti Liinale kosja saata. REHEPAPP Ints-mõisas toapoiss, kes arvas, et kõik mis on Eesti maal kuulub eestlastele. Liina-Räägu Reinu tubli tütar, kes armastas Hansu. Räägu Rein-talumees, kes vihkas kogu täiega kõike mõisaga seonduvat. Jaan-Koera Kaarli väga rumal sulane, kes armastas Liinat.
Aga osaliselt oli Anna-Liina väga kurb kuna ta tahtis seda maja endale, kuna nüüd oli tal juba mõte mida sellest majast teha. Ühel päeval leidis Anna-Liina endale mehe. Nad abiellusid. Selle mehe nimi oli Aleksander ja ta oli päris rikas. Anna- Liina ja Aleksander said lõpuks selle raha kokku, et see maja ära osta. Nad ostsid selle maja ära. Muidugi lubasid nad Antoniol seal majas elada kuna Antonio lubas ju neil ka seal elada ja süüa. Antonio oli nagu isa Anna-Liinale. Anna-Liina armastas Antoniot väga ja ka Antonio armastas teda väga. Paar aastat oli see maja ikka edasi hotell ja kohvik. Paari aasta pärast aga ehitati see ümber ja sellest sai teater. Algselt ei edenenud see asi üldse lõpuks aga leidis Anna-Liina endale näitlejad. Anna-Liina mõtles kõik näitemängud ise välja ja lavastas need. Anna-Liina oli väga lahke ja lubas mõndadel oma näitlejatel ööbida seal, kuna seal majas oli ka tube. See maja oli väga suur kaks korrust olid täis
järele. Teel sinna aga tuleb Vanapagan Hansule järgi, ning keerab tal kaela kahekorra. Hansu surmast meeleheitele aetud Liina on valmis end uputama, sest nüüd oli tal kindel saatus abielluda Õuna Endliga, kes tema isale väga meeldis, ning kes talle ,,passima" pidi. Liina püüab end jõkke uputada, kuid tänu Imbi ja Ärni ülimale uudishimule päästab vanapaar teda uppumissurmast. Seepeale leiavad nad metsast aga kauaotsitud rahapaja. Vanapaar, ülimalt õnnelik, otsustab anda ühe koti Liinale, ning läheb koju oma raha uuesti maha matma. Liina aga suundub koju, leppides oma saatusega abielluda Õuna-Endliga. Rein on juba peaaegu valmis oma tütre Endlile lubama, kui selgub, et Endel on pärast Hansu surma mõisa uus kubjas. Rein, kes jälestab mõisa ja kõiki kel sellega pistmist taganeb oma lubaduses anda enda tütar Endlile naiseks. Endel vihastab, ning püüab kättemaksuks Reinu tappa, kuid Reinu päästab tema salapärane kotike väikeste kolkivate meestega.
12) Saaremaalt tuli 1 mees tuulispasaks, jäi puu otsa kinni, kukkus alla ja jäi huntidele roaks. // Hans sai Intsu abil öösel parunessi tuppa, et tema hingetõmbeid kuulata. 13) Imbi ja Ärni püüdsid merilehma, aga kaotasid selle kavalale Aida-Oskarile. // Liina muutis end libahundiks ja nägi armastusest sonivat Hansu. 14) Jaan tegi margi täis hakates Luise ees parukat sööma. // Ropu suuga Õuna Endel tuli Liinale kosja, aga tüdruk ajas ta minema. 15) Naaberküla rehepapp Villu tuli teisi katku eest hoiatama ja külarahvas pääses taaskord tänu Sandri kavalusele kindlast surmast. 16) Hommikul otsiti katku. Timofei leidis hõberaha, mis hiljem osutus valge seana katkuks, kellel rehepapp palus sõrg piiblil palvetada, lõi siis sellest noaga läbi ja lükkas ahju. 17) Aida Oskar tegi hiigelsuure krati ja kirjutas vanapagana raamatusse allkirjaks Jeesus Kristus
see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4). Ints pakkus Jaanile ka parukat süüa, Jaan küll mõtles, et teda veetakse ninapidi, kuid võttis ikka Intsu pakutud paruka vastu ja hakkas seda sööma (lk. 90). Tänapäeval on paljud inimesed laisad, loodavad, et kõik tuleb lihtsalt kätte, et ei pea midagi tegema ning justkui mingi võluvägi, teeb nad targaks, edukaks ja rikkaks. Õuna Endel – Ta oli väga ebaviisakas mees, kellele meeldis Liina. Räägu Rein sobitas noori kokku, kuigi Liinale polnud see üldse meelt mööda. Ta oli mats – ropendas, käitus ebaviisakalt. „Õuna Endel oli keskmist kasvu, turske noor mees. Tal oli juba oma talu, kus ta elas koos oma emaga – isa oli üks koll juba aastaid tagasi maha murdnud. Endel oli üks väheseid inimesi külas, kellel polnud oma isiklikku kratti, sest Endel ei saanud krati tegemisega hakkama.“ (lk.91). Kuna Endel elas emaga ning ei saanud krati tegemisega hakkama, siis oli ta ka äpu ja saamatu. Endel oli
Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla
aruanne, planeeritavate tundide ülevaate ning õpieesmärkide loetelu. Liina arvates on tema kvalifikatsiooni ja kogemust arvestades selliste nõudmiste esitamine solvav. Ka suurendab aruannete koostamine märgatavalt õpetamisega mitte seotud töö osakaalu ja töökoormust. 2. Lapsevanemad on laste arengu toetamisel passiivsed kuigi Liina arvates on paljud probleemid seotud just koduste oludega 3. Töö ei paku Liinale enam huvi, sest puuduvad väljakutsed. Töö jätkamise kasuks räägib see, et Liinale iseenesest meeldib töötada õpilastega ja õpetada. Eriti huvitavaks pidas ta kursuste korraldamist edasijõudnutele. Leping : info nõustaja ja nõustamise kohta, kliendi ootused, poolte õigused ja kohustused, reeglid koostööks, kliendi küsimused, kokkulepe koostööks, teised võimalused. Eesmärk on see mida klient tahab teha või saavutada selleks et tulla toime efektiivselt
Esimene peatükk Anna Neider ja tema sõbranna Marie Saalem (mõlemad koduõpetajannad) sõitsid rongiga Peterburist Eestisse. Rongis tutvusid nad Genaadi Treifelt`iga (kostümeerija). Genaadi saatis Anna koju. Anna nägi Juliuse ehitatud maja. Neil oli teenjanna ning kasutütar Liina (13). Anna arvas, et teda koheldakse kui külalist, mitte nagu sugulast. Samuti leidis ta, et Julius on jutukamaks muutunud. Teine peatükk Annale tulid külla tema sõbranna Marie ja Genaadi. Julius tegi Liinale ettepaneku teatrisse minna. Julius avas raamatu (päeviku taoline raamat) ning lootis, et suudab sinna üle pika aja sissekande teha. Lapse kaotus oli talle nii raskelt mõjunud, et ta kriipsugi ei kirjutanud. Koos pere, Genaadi ja Mariega käidi teatris. Seal kohtuti Marie vennaga (mässumeelne ja naisteröövel). Julius oli etenduses pettunud. Õhtul mainis Julius laste saamist ning kartis, et tegi sellega Emiliele haiget. Tegelikult oli Emiliel sellise jutu üle hea meel. Kolmas peatükk
Nüüd sadas juba pidevalt. Ainult toas sai istuda ja vaadata tädi Liisa ja ema ketramist. Algul oli see Illimari jaoks päris huvitav, kuid ajapikku tüütas. Ka koertele see ei meeldinud. Algul ei lubatud koeri Johannese juurde, kuid nüüd käisid nad ikka aeg-ajalt ka väikest poissi vaatamas. Külas käidi üksteisel ka omajagu. Üks kord tuli külla Kaanu, kes vajas igaks asjaks aega. Koertele Kaanu algul ei meeldinud. Ta oli isemoodi mees. Kaanu rääkis Illimari emale ning tädi Liinale oma kosjaskäigust ja muustki. Illimari ema ravitses tema vasakut õlga ning siis läks Kaanu minema. Vihma sadas endiselt. 4 Kolm päeva oli nüüd olnud käre külm. Sel päeval hakkasid Illimari ema ja tädi Liisa kangaspuid üles seadma ning Illimar jäi neile pidevalt ette ning Illimari ema saatis siis poisi välja. Illimar pandi paksult riidesse ning Karla vana kuubki aeti talle selga. Ema luges Illimarile sõnad peale, et ta ei külmetaks ega jääle ei läheks ning külmetaks
annaabi.ee 
