Peale toodete kerkimist määritakse munamäärdega. Lisatakse lahti löödud munad, lisatakse 30'% tema kaalust külmavett ning segatakse kuni tekib ühtlane mass. Peale munaga määrimist (enne küpsetamist) võib toodetele peale puistada erinevaid puisteid näiteks pähklipuiste,seesamiseemned,streisel jne. Peale küpsetamist võib tooteid viimlisteda pumatiga, shokolaadiga ja puudersuhkruga jne. Pärmitaignast väike saiad ja plaadipirukad küpsetatakse 1800- 2000 C juures. Liimvalgu võimet siduda süsihappegaasiga nimetatakse gaasisidumisvõimet. Miks taigen kerkib? Taignas toimub piimahappeline ja alkohoolne käärimine. Alkohoolse käärimise lõpp saaduseks tekib alkohol ja süsihappegaas. Süsihappegaas petub liimvalgu võrgus ja selle tulemusena taigen suureneb mahult ehk kerkib. Taina käärimiseks kõige parem temperatuur 280 300 C alla 100 C ja üle 500 C
valmistamiseks. Tüüp 1050- tuhasus 0,91-1,2%. see jahu on tumedam nn. sepikujahu. Saadakse nisutera koore ja tuuma vahele jäävate osade jahvatamise. Tüüp 1600- tuhasus 1,21-1,8% Tüüp 1700- tuhasus 2,1 % ehk madaljahvatusel jahvatatud lihtjahu, täistera ehk grahamjahu. Täistera jahu on värvuselt hallikas ja jahvatamisel kliisid ei eraldata. Vaatamata hallikale värvusele on täisterajahu bioväärtus suur. Nisujahu teine oluline näitaja on kleep- ehk liimvalgu sisaldus. Nisujahu standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi, mida tähistatakse tähtedega tähestiku järjekorras A-st G-ni. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Kleepvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja
15 Taigna muutused käärimisel Kohe peale eeltaigna või taigna segamist alustavad tegevust jahus olevad fermendid, pärmi mikroorganismid ja piimhappe- bakterid. Käärimisel muutuvad taignas jahu peamised koostisained, s.o. süsivesikud ja valgud. Taignas toimub alkohoolne ja piimahappekäärimine. Alkohoolse käärimise lõppsaaduseks on alkohol ja süsihappegaas (CO2). Taigna käärimisel eralduv CO2 peatub liimvalgu võrgus, mille tagajärjel taigen mahult suureneb, s.t. kerkib. 16 Muutused valkudega Jahu valk paisub ja tekib nn. liimvalk. Liimvalk hoiab süsihappegaasi taignas kinni, sõltuvalt jahu tugevusest, kas vähemal või rohkemal määral. Mida rohkem süsihapegaasi on taignas, seda paremini on taigen kerkinud. Liimvalgu võimet siduda CO2 suuremal või vähemal määral nimetatakse gaasisidumis- võimeks. 17
Pasta on tumedam aga tervislikum . Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide jamineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus Pastat võime nimetada tervislikuks ja tasakaalustatud toiduks ! Pasta toorained Värsket pastat valmistatakse üldjuhul kvaliteetset kõvateralise durumnisu jahust , mis on valgurikas , sisaldab rohkesti gluteeni ( liimvalgu koostisosa ) ja suhteliselt vähe tärklist . Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks , mis tagab , et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu . Pastatooteid valmistatakse ka hariliku ehk pehmenisujahust , kõva - ja pehmenisujahu segust , tarajahust , riisijahust , hervem ka maisijahust . tihti lisatakse pastaroodetesse ka mitmesuguseid lisandeid : mune , vadakut , sojajahu ja mungoajahu , ürte , maitseaineid jms.
selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus. Pasta omalaadsest välimusest tuletati pastale ka nimi - itaaliakeelne spagett tähendab otsetõlkes nöörijuppi, pasta aga tainast üldse. Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus. On olemas kahte tüüpi pastat: värske pasta ja kuivatatud pasta. Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvateralise durumnisu jahust, mis on valgurikas, sisaldab rohkesti gluteeni (liimvalgu koostisosa) ja suhteliselt vähe tärklist. Kõva nisu jääb jahvatamisel kergelt sõmeraks, mis tagab, et keedetud pasta on parajalt tihke ja ei kleepu. Aasia köögis on kõige enam levinud riisi- tatra- ja pehmenisujahust valmistatud nuudlid. Pastat võib liigitada: · kasutatud maitselisandite (tomatipasta, spinatipasta, munaga pasta jne.) · toodete kuju (spagetti, tagliatelle jne.) · kasutatud tooraine järgi (rukkipasta, tatrapasta) Pastatooted saab liigitada veel:
· Vee kogus: 0,3 · Vee temperatuur: 37 C · Taigna segamisaeg: umbes 10-15 , nii kaua kui taignas tuleb käest, laua- või masina küljest ära. · Protsessid segamisel: Segan kõik tooraine kokku , sõelatud jahusse panen soola, suhkrut, pehmendatud margariini ja pärmi koos veega. Taigna käärimine: · Käärimis aeg: 20-30min · Tingimused: 37-40 C õrnalt niiske · Protsessid käärimisel: Alkoholi tekkimine , eraldub CO2 peatub liimvalgu võrgus, mille tagajärjel taigen mahult suureneb. Käärinud taigna tunnused: õhuline , pehme, kergelt ormitav taigen, taigna pind on kumer. Taigna töötlemine: Käärinud tagna kihistan 1/3 margariiniga ja seejärel veel 1/3. Rullin tagen 0,6mm paksuselt lahti ja tükeldan 60g tükkideks. Täidist panen 25 g . Vormin kas piklik-ovaalse kujuga või poolkuu. Toote kerkimine: · Käärimisaeg: 20-30min · Tingimused: soe
tagajärgedega. Tsöliaakia puhul kujuneb kurnatus ja kahjustuse pikaajalisel püsimisel suureneb oht seedekulgla pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Kleepvalk ja jahu küpsetamisomadused Jahu saiasobivus oleneb gliadiini ja gluteniini vahekorrast suurem gluteniinisisaldus tagab tugeva elastse taigna, mis vajab rohkem segamist, kuid annab lõpuks suurema mahu. Kleepvalgu sisalduse järgi jagatakse nisujahu samuti kuude klassi, : mida tähistatakse tähtedega A-st G-ni. Suurim kleep- e. liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 protsendini (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 protsenti (jahugrupp G). NB! Kuidas määratakse! Kleepvalgu hulka mõjutab jahu peenestatus, vee ja jahu suhe, taigna seismise aeg ja temperatuur, mehhaaniline töötlemine. Kleepuvvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku
o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses. Rukki- ja odravalgud moodustavad nõrga, raskesti väljapestava liimvalgu. Kaera-, riisi- ja maisivalgud liimvalku ie moodusta. Liimvalgul on tähtis osa leiva- ja makaronitoodete valmistamisel: leivas põhjustab poorsust ning makaronides tugevust ja murdumatust. Teravilja toiteväärtus Teraviljad sisaldavad keskmiselt: o 75% süsivesikuid, o 10-15% valku, o 2% rasva o 10-15% vett. Hirss (Panicum miliaceum) Hirss on väikeseteraline soojalembeline teravili, mis on suure tähtsusega kuivades ja vaestes Hiina, India,
suhkur Euroopa Liidust. 31 Kasutatav tooraine võib sisaldada vähesel määral piimatooteid ja sojaletsitiini. Toorainete loetelu: nisujahu suhkur vadakupulber munapulber kakaovõi täispiimapulber tärklis 5.3 Toorainete kirjeldused - Nisujahu standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi, mida tähistatakse tähtedega tähestiku järjekorras A-st G-ni. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Kleepvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku. Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. Seega, mida
kibeda, ebameeldiva lõhna. Nimetatakse mõnikord ka grahamjahuks. 10. Kleepvalk kus leidub ja millised omadused. Nisuvalkude paisumisel vees moodustub elastne vetruv kergelt kleepuv kummitaoline mass kleepvalk ehk liimaine, Koosneb vees mittelahustuvatest valkudest, millel on omadus imada vett ja seejuures paisuda. Leidub nisujahus, nende standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi: A- G. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku. Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. 11. Parboiling meetod. Riiside sortiment. Pikateraliste ja ümarateraliste riiside erinevused.
tüüp-1050, jämedama jahvatusega, hallika värvusega, sisaldab hästi nähtavaid kliisid ja täistera- ehk lihtjahu (tüüp-1600 ja -1700), kliisid ei eraldata, hallika või kollaka värvusega. Valmistatakse ka vitaminiseeritud jahu, mis on kõrgematesse sortidesse kuuluv jahu, kuhu on lisatud B-rühma ja C-vitamiini. Pitsajahu koostisse kuuluvad jahu, suhkur, taimerasv ja sool. Valmistatakse veel teisi eriotstarbelisi jahusid saiajahu, kuklijahu, kondiitrijahu jt. Liimvalgu sisalduse järgi liigitatakse nisujahu gruppidesse A (minimaalne liimvalgu sisaldus 33%), B (31%), C (28%), D (25%), E (22%), F (19%) ja G (15%). Liimvalgud on gliadiin ja gluteiin, mis jahu veega segamisel paisuvad ning moodustavad vetruva ja elastse kummitaolise massi. Taigna kerkimisel ja küpsetamisel hoiavad need kinni süsihappegaasi, mis võimaldab saada poorse ja suure mahuga toote. Liimvalgurikkamat jahu (A ja B grupp) nimetatakse tugevaks jahuks,
annaabi.ee 
