LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2
pingelaotus pingelaotus Liimliidete EELISED on: 1. Liimliide on pidev see tagab ülekanatava koormuse ühtl ühtlasema jaotumise j t i ning i pingekontsentraatorid i k t t t id puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma liimikiht aeglustab väsimuspragude suurenemist; N tliit jäikus Neetliite jäik Lii liit jäikus Liimliite jäik 5
vastakliide? 118. 11. Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. 119. 12. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti? 120. 13. Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega. 121. 14. Nimetada liimliidete puudused. 122. Liimliidete PUUDUSED on: 123. 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem liite tugevuse suurendamiseks suurendatakse liimliite kontaktiala; 124. 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt kriitilise temperatuuri väärtus sõltub liimist, tavaliselt on piirides (70 ... 180) ºC; 125. 3. Liimliite vastupidavus keskkonna mõjudele sõltub liimi omadustest arvestada tuleb liite kokkupuute võimalusega oksüdeerivate ühendite lahustite jt kemikaalidega; 126. 4. Liimliite lõpliku tugevuse saavutamiseks kulub teatud aeg liimi
3 8000-1 236 104 36 51.1 8000-2 266 23 44 50.5 8000-3 261 30 53 49.8 I_0 - Mõõtebaasi pikkus/algne pikkus u - pikenemine purunemise hetkel Maksimaalne jõud - jõud purunemisel b - katsekeha riba laius Joonis 1. Katsekehade tõmbetugevused Tabel 3. Katsekehade liimliite tõmbetugevus Katsekeha max F [N] l_0 [mm] u [mm] b1 [mm] b2 [mm] 4000 126 88 66 50 49.5 4000S 157 106 135 50.5 50 8000 252 74 34 50.8 51 Tabel 4. Katsekehade pragunemine vähemalt 180 kraadise painde puhul Materjali tüüp Katsekehade arv Pragunes/ei pragunenud
· Liimilahuse niiskuse ühtlustamiseni ja sisepingete vaibumiseni · Surve all hoidmise aeg sõltub liimi liigist, temp. Ja liimühenduse iseloomust.(0,5-6h külmliimimisel, kuumliimimisel mõnikümend sekundit kuni mõni minut) Surve all hoitakse kogu liimi tahkestumise aja tahkustamist soodustava temperatuuri mõju all · Liimi vahustatakse, et kiirendada protsessi veelgi ning hoida ka liimi kokku · Kontakt kuumutamisel saavutatakse liimliite vajalik temperatuur pressi kuumade kontaktpindade abil, selleks on auru või elektriküttega surveplaadid · Madalpingevooluga soojendatavaid messingplaate · Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektroodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106Hz, kuna siin tekib soojus kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses, saab niimoodi liimida ka väga pakse toorikuid
juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: · Ühtlane pingete jaotus liites · Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, · väsimusele · Hermeetilisus · Välimus liimivuuk on liites vähe märgatav · Ökonoomselt teostatav Puudused: · Vajab liimitavate pindade korrektset · Ettevalmistamist · Suhteliselt pikk kõvenemisaeg
juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: • Ühtlane pingete jaotus liites • Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, • väsimusele • Hermeetilisus • Välimus – liimivuuk on liites vähe märgatav • Ökonoomselt teostatav Puudused: • Vajab liimitavate pindade korrektset • Ettevalmistamist • Suhteliselt pikk kõvenemisaeg
Sideaine – moodustav liimiüheduse Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist Kõvendi - aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb Täiteaine- vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu Plaztifikaator – tõstab liimühenduse elastsust Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi Liimliite eelised : Ühtalne pingete jaotus liites Vastupidavus löökkoormusele, vibratsiooni-le, väasimusele Hermeetilisus Välismus – liimivuuk on liites vähe märgatav Ökönoomselt teostatav Liimid on ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim hoiab materjale koos liimaine ja liimitava aine osakeste vaheliste jõudude toimel. Sideaine – moodustab liimühenduse
tundlik niiskuse suhtes. Nende kasutamine pole võimalik ka tolmutaoliste valgete maalingute korral, kuna nad jätavad kuivamisel plekke. Kõigi loomsete liimide ühiseks puuduseks on see, et neid on ebamugav kasutada: neid tuleb soojendada, sealjuures väheneb vee hulk ja suureneb liimi kontsentratsioon. Vananedes kaotavad nad liimimisvõime ning kolletuvad kergesti. Loomsed liimid on tundlikud niiskuse ja hallituse suhtes, nende eeliseks on aga suur kõvenemiskiirus, hea nake ja liimliite elastsus. · Süsivesikud (sahhariidid) Sahhariidid (süsivesikud) on looduslikud ühendid. Nende molekulid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Enamikus sahhariidides on vesiniku ja hapniku suhe samasugune nagu vees. Sahhariidid jaotatakse monosahhariidideks, oligosahhariidideks ja polüsahhariidideks. Polüsahhariidid (näiteks tärklis ja tselluloos) on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidi (glükoos) jäägid. Nende monomeerlülideks
vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse
annaabi.ee 
