Nende mõju inimorganismile on palju mitmekülgsem. Kehalise tegevuse tulemusel täiustub inimese organismis rida füsioloogilisi, biokeemilisi, psüühilisi jt. protsesse. Need omakorda kutsuvad esile vastavad muutused motoorses ja vegetatiivses sfääris. Reeglipärane füüsiline tegevus täiustab kõiki organeid ja süsteeme, arendab tahet, tundeid, intellekti, meeleorganite ja üldse kogu peaaju talitlust, kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. (Isop, 1993). Liikumistarve on looduse poolt inimese sisse peidetud programm. Mis lapsest peale on varjamatu ja nähtav. Kasvatamise käigus õnnestub täiskasvanutel laste loomulik liikumistarve tihtipeale pöördumatult kahjustada. Tihti öeldakse lastele mõeldamatult, et kuhu sa ometi ronid, mida sa küll jooksed jms. Tulemuseks on see, et teismelisi peab liikumisele juba sundima. Liikumistarbe unarusse jätmise hinnaks on elujõuetu olek, kehv vorm, paha tuju, vilets tervis ja haigused.
Kuna ameeriklane on elavaloomuline ja elurõõmus, siis armastab ta mängida ka vanas eas. Lastega sobib ameeriklane üsna hästi, kuid kuna ka kaasaegne ameeriklane põlvneb oma kaugetest jahikoertest esivanematest, siis võib ta olla ülimalt iseteadev, mistõttu last ta enda karjajuhina ei tunnusta. Täiskasvanud ja kutsikaeas Kokkerspanjeli välimusega saab tutvuda lisas 1. 6 3.3 Liikumistarve Kokkerite liikumistarve on individuaalne: mõned koerad vajavad väga palju liikumist ja teised rahulduvad vähemaga. Keskmine kokker aga vajab üsna palju liikumist. Enamasti inimene ei ole võimeline nii kaua kõndima, et täiskasvanud kokker sedavõrd ära väsiks, et enam edasi jalutada ei jaksaks. Täiskasvanud kokkeriga võib käia jooksmas ja jalgrattaga sõitmas, kuid kõige rohkem naudib kokker jalutuskäike, kus saab vabalt ringi nuuskida
katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g. Laktatsiooni algul annab piima 15-20l. Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas).
Silmaavad on laienenud, heaolu ja õnnetunne, energiline, närviline ja rahutu, seksuaalsus võib kasutamise alguses kas märgatavalt suureneda või vastupidi, väheneda. Ecstasy Ecstasy on täiustatud amfetamiin. Põhitoime ja kahjustavad faktorid on sarnased amfetamiiniga, kuid on ka mõned olulised erinevused. Stimuleeriv toime on väga tugev kogu organismile, siseorganite kahjustused on kiiremad ja märgatavamad. Kuna liikumistarve suureneb järsult, kaotab organism higistamise tõttu palju vedelikku ja tekivad ainevahetushäired. Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab ka aktiivne liikumine. See tekitab ülekuumenemise ehk kuumarabanduse ohu. Kuna ecstasyl on hallutsinogeene toime, liigitatakse seda mõnel maal hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka. Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus
segadusseisundid. Korduva tarvitamise kahjulik mõju: Psühhoosid ja rahutusseisundid, depressioon, pikaajaline väsimus, tahtetus, jõuetus, algatusvõimetus, masendus. Märgatavad isiksusemuutused areneva sõltuvuse tõttu. Ecstasy! Ecstasy on nn täiustatud amfetamiin. Põhitoime ja kahjustavad faktorid on sarnased amfetamiiniga, kuid on ka mõned olulised erinevused. Stimuleeriv toime on väga tugev kogu organismile, siseorganite kahjustused on kiiremad ja märgatavamad. Kuna liikumistarve suureneb järsult, kaotab organism higistamise tõttu palju vedelikku ja tekivad ainevahetushäired. Organismi elutegevuse kiirenemise tõttu tõuseb kehatemperatuur, mida soodustab ka aktiivne liikumine. See tekitab ülekuumenemise ehk kuumarabanduse ohu. Kuna ecstasyl on hallutsinogeene toime, liigitatakse seda mõnel maal hallutsinogeenide, mitte stimulantide hulka. Kahjustav toime: Tekivad siseorganite kahjustused ja tugev psüühiline sõltuvus.
Vuori, 1998). Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine imiku- ja väikelapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati normist kõrvalekaldeks. Väikelaps jookseb, hüppab, ronib ilma erilise välise stimulatsioonita. Liikumisvajadus on indiviiditi väga erinev. Kaasasündinud motoorset aktiivsust mõjutavad nii soodsalt, kui ka ebasoodsalt rohkearvulised välisfaktorid, kujundades elustiili. Poistel on liikumistarve realiseerimine tunduvalt suurem, kui tüdrukutel, ületades 10-12 aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra. Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17 aastaselt ei erine noorukite liikumisvajadus täiskasvanu omast. Kooli aja kestel laste kehaline aktiivsus oluliselt ei suurene, küll aga täheldatakse 13-14 aastaselt koolivälistes treeningutes osalemise hüppelist vähenemist, eriti tüdrukute hulgas. Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist
Jonnihoogude puhul, mis on ühe- ja kaheaastastel lastel tavalised, suudavad tüdrukud end paremini kontrollida, kuid kolmandast eluaastast peale jonnivad tüdrukud poistest vähem. Poiste puhul on tõenäoliselt määravaks saanud täiskasvanute konkreetne ning asjalik jutt nendega suheldes. Seetõttu on poiste rääkimisstiil ka napisõnalisem ja egotsentrilisem. Poisid katkestavad sageli teiste vestlusi ning püüavad kõigest väest kiidelda enda saavutustega (Sinkkonen, 2007). Poiste liikumistarve on mängudes tunduvalt suurem kui tüdrukutel, nende mängud on sageli karmimad ja karusemad. Poistele on väga tähtis ühiste mängusõprade arvamus, allutakse kergemini tugevale isiksusele, tüdrukud aga jäävad sageli endale kindlaks. Mängulises kriisiolukorras suudavad poisid edasi tegutseda, tüdrukud aga tõmbuvad endasse. 4. Füüsilised erinevused. Harilikult ületavad poisid tüdrukuid nii lihaste jõus kui ka liigutuste kiiruses ja koordinatsioonis
mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga. (Einon 2003) Hea koostöö kodu ja lastevanemate vahel on heaks hüppelauaks lapse arengus. Ema-isa saavad lapse kehalisele arengule kaasa aidata, ärgitades järeltulijat liikuma ning luues talle selleks tingimused. Mida rohkem rõõmu suudab pere ja teda toetav lasteasutus üheskoos liikumisest ja sportimisest tunda, seda aktiivsem, osavam, enesekindlam ja tervem kasvab ka laps. (Lusti 2006) Kui lapse liikumistarve on rahuldatud, siis on laps tavaliselt ikka rõõmus. Rõõmus liikumine aga arendab alati last. Seda on kõige lihtsam saavutada midagi üheskoos tehes. Laste jaoks ei ole sport kehaliste võimete võrdlemine, vaid pigem elav ühistegevus koos sõpradega, perega jne. Ütleksin Anu 4 Leppineni sõnadega: „Meie motoks peaks olema lasta igal lillel õitseda“ (EMTA kursus 2009 ) Koolieelse lasteasutuse kehalise kasvatuse vormideks on:
nukud poiss/ tüdruk pluss nukumööbel, nukurõivad; temaatilised mängukomplektid ( kauplus, kodu, arst); teatrimänguasjad ( näpu- ja lauateater); mitmekesine ehitusmaterjal, suured ja väikesed ehitusdetailid ja elemendid nii põrandal kui laual mängimiseks. 3- 6 eluaasta mänguasjad võivad erineda tinglikkuse astme poolest; rollimängude ja lavastuste mängimine ( maskid, kostüümid, lihtsad rekvisiidid); laste suur liikumistarve ( rõngad, hüppenöör, pall, suusad, kiiged, jalgratas); suur teadmis- ja uudishimu ( vahendid ja esemed uurimiseks ja avastamiseks liiv, vesi, lumi, puit, konstruktorid); nuputamis- mõistatamis- peamurdmismängud. Algkoolieas mängul hoopis teine iseloom- hakkab üha enam teiste tegevustega kokku sulama ( sport, kunst, muusika); spordimängud, kehaline tegevus; konstruktormängud ja süsteemid enamasti koosmängimine eakaaslastega. 11.Mänguvahendid ja esemelis- mängulise keskkonna loomine
Kui VPB on negatiivne, siis lahutatakse see MP näitajast maha. Vatsa proteiini bilanss on arv, mis näitab kui palju söödas olevast proteiinist jäi mikroorganismidel kasutamata oma kehavalgu tootmiseks. Söötmise normeerimine, normeeritud söötmine Söötmisnormid jaotatakse partsiaalseteks ja summaarseteks. Praktikas kasutatakse ainult summaarset. Partsiaalsed - elatustarve, toodangutarve (jaguneb - piimatootmistarve, juurdekasvutarve, liikumistarve, munatarve), lootetarve, Summaarseid tarbeid väljendatakse kas kvantitatiivselt või kvalitatiivselt ( sisaldab toitefaktorite kontsentratsioonimäärasid ) . kvalitatiivne meetod on valdav, hobuste seas veel kasutatakse, kuid vähe. Elatustarve, millest sõltub. Sõltub esiteks energiast - on olemas netoelatustarve ja normaalelatustarve. Netoelatustarve = nälgiva ja lamava looma soojusproduktsiooniga. Ainevahetuse mass - , W eluskaal ,
annaabi.ee 
