t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l²
korrutisega selle jõu liikumissuunalise projektsiooniga fs: A=fs s. Avaldis kehtib tingimusel, et fs jääb muutumatuks; see peab paika ka siis, kui keha liigub mööda sirget ning jõud moodustab selle sirgega püsiva nurga . Et fs = cos, saame, et A=f s cos. Kui jõud ja liikumise suund moodustavad teravnurga, on töö positiivne; kui nürinurga, on töö negatiivne. Kui = , on töö võrdne nulliga. Kui jõu liikumissuunaline projektsioon ei jää konstantseks, tuleb tee jagada elementaarlõikudeks ning seejärel kogu teel s tehtud töö leiame kui elementaartööde summa A=Ai fsi si . Kui kõik si lähenevad nullile, saab ligikaudsest võrdusest range: A= limsi ->0 fsi si = fsds . Töö ühikuks on töö, mille sooritab liikumise suunas mõjuv ühiku suurune jõud ühikulise pikkusega teel (SI tööühik on dzaul J, ehk töö, mida teeb jõud 1 njuuton 1 meetri pikkusel teel).
St. et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena.Kella käigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab samuti aja ja ruumi omavahelisi seoseid. Kaksikute paradoks - on aja aeglustumise efekt.Kui nt üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja tuleb hiljem Maale tagasi, pole kaksikud enam ühevanused.Kosmoses olnu on noorem kui Maal olnu. Pikkuse kontraktsioon - pikkuse lühenemine suurtel kiirustel.Keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inerts.süsteemides erinev. See on seda väiksem,mida suurema kiirusega keha liigub.Keha pikkuse olenevus tema liikumiskiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab aja ja ruumi vahelisi seoseid.Väikestel liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väga väike. Mass ja kiirus - klassikalises füüsikas loetakse massi alati ühesuguseks,vaatamata sellele kas ta liigub või mitte.Rel.teooria aga näitab et keha mass sõltub tema liikumiskiirusest.Mida kiiremini
mõiste impulsi ning jõudu iseloomustava suurusega Maa · Osutub, et suletud süsteemi impulss on raskusväljaks selles vaba langemise jääv suurus kiirendus Töö arvutamine Gravitatsioon Üldkujul kehtib valem A = F s cosa = F Kaks punktmassi mõjutavad teineteist Siin A tehtud töö, Fs liikumissuunaline tõmbejõududega, mis on võrdeline nende asukoha muutus e massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise nihe, a nurk jõu mõjumissuuna ja kauguse ruuduga liikumissuuna vahel Ajaühikus tehtud tööd nimetatakse võimsuseks · Pannes matemaatika keelde, siis N=A/Dt Energia Mida toodud jõud määravad Kehadel on erinev võime teha tööd, selle võime · Õhumasside liikumised
tähendust AJA DILATATSIOON aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellekäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) t2= t1/(1-v2/c2) 7. Kuidas selgitada pikkuse kontraktsiooni nähtust, valem? PIKKUSE KONTRAKTSIOON - e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² 8
*ei saa kogu aeg kasutada (N: läpaka aku *ei saa suurendada ega vähendada on tühi) Rasterkaart ja vektorkaart Sarnasused Erinevused Raster-, vektorkaart *Mõlemad on illustreerivad. *Rasterkaart: koosneb pikslitest, *Saab koguda andmeid on liikumissuunaline, on piiramatu. *Saab teha mõõtmisi *Vektorkaart: koosneb joontest, *Koosnevad teemakihtidest pindadest, punktidest, on piiratud. 3. Tabelid Teaduslik meetod olemasolevad teaduslikud Probleemi püstitamine ühiskonna praktilised
Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis
dissipatio -- hajuma, kaduma) jõududeks. Töö- Oleku muutust saab mõõta protsessi iseloomustava suuruse - töö abil. Järelikult tähendab oleku muutumine liikumise muutumist jõudude mõjul. Selle muutuse ulatuse mõõtmiseks on füüsikutel eriline suurus -- töö: TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus. Töö ühik ja mõõtmine. Et tee pikkuse ühikuks on meeter (m) ja jõu ühikuks njuuton (N), peaks töö ühikuks sobima nende korrutis. Nii see ka on, ja valemi lihtsuse huvides on jällegi võetud ühik nii, et mingeid täiendavaid kordajaid ei tule: Töö ühikuks on dzaul (J), mis on võrdne tööga, mida teeb liikumissuunaline jõud üks njuuton tee pikkusel üks meeter. Töö ühikuks SI süsteemis on dzaul,
on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. 6. Töö, töö arvutamine TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus, A=F*s*cos alfa 7. Võimsus, kasutegur Võimsus on keha (kehade süsteemi, mehhanismi) töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 8. Energia, kineetiline energia, potentsiaalne energia
Varsti selgus aga tõsiasi, et klassikaline füüsika ei suuda sugugi kõike selgitada. 16.Selgita lühidalt relativistliku füüsika kolme klassikalist paradoksi. Aja aeglustamine– aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) Pikkuse lühenemine- keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Mass ja energia – klassikalises füüsikas loetakse kehamassi alati ühesuguseks, vaatamata sellele, kas keha liigub või mitte
Katuseäärelt allarippuv lumi kµ s 2 2 Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): sc = i k , kus µi on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; = 3 kN/m³ on lume mahukaal. Lumetõkete koormus Katusel libiseva lumemassi liikumissuunaline jõud laiusühiku kohta Fs = sb sin , kus s =µi si on katuse lumekoormus (kN/m²); b on tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m), on katuse kaldenurk horisontaalpinna suhtes; µi on lumekoormuse kujutegur. Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest. Tuulekoormus Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse konstruktsioonil mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju
Kineetilise energia teoreem kehale mõjuva jõu töö on võrdne keha kineetilise energia muuduga v 2 -v 20 m(v 2-v 20 ) mv 2 mv 20 A=F s=a m s= m s= = - =E k -E k0 = E k 2s 2 2 2 18. Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Raskusjõud teeb tööd vertikaalsihis. (J) Kui keha ei liigu vertikaalsihis (vaid nt. libiseb kaldpinnal), teeb tööd ainult raskusjõu liikumissuunaline komponent, kuid kogu töö on siiski sama, sest läbitakse pikem tee: Potentsiaalne energia on keha võime teha tööd. Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud
r F r T r S Joonis 3 r r pikkus on lõigu AK ehk vektori AK pikkus AK . Jõud F lahutub kaheks komponendiks T r r (vertikaalsuunaline, ei avalda kasulikku jõudu) ja S (liikumissuunaline). Vektori S pikkuse saame avaldada kolmnurgast ABL. Saame, et r AB S r r r cos = r = r , millest S = F cos ning jõu töö avaldub kujul A = AK F cos . F F Jääb loota, et uutes õpikutes on rohkem füüsikalise sisuga ülesandeid. Matemaatikas kasutame me skalaarkorrutist vektorite vahelise nurga leidmiseks. Laias kursuses lahendame kolmnurka vektoreid ja skalaarkorrutist kasutades.
kiirusega . ( J) Kineetilise energia teoreem: Kehale rakendatud jõu töö võrdub selle keha kineetilise energia muuduga. (J) Positiivset tööd tehes kineetiline energia suureneb, negatiivset tööd tehes väheneb. Kineetiline energia ei saa olla negatiivne. Raskusjõud teeb tööd vertikaalsihis. (J) Kui keha ei liigu vertikaalsihis (vaid nt. libiseb kaldpinnal), teeb tööd ainult raskusjõu liikumissuunaline komponent, kuid kogu töö on siiski sama, sest läbitakse pikem tee: Potentsiaalne energia on keha võime teha tööd. Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud
Ühtlaselt muutuva liikumise graafik • Koordinaat X sõltub ajast t kui ruutfunktsioon. Ruutfunktsiooni graafik on teatavasti parabool ja nii ongi ühtlaselt muutuva liikumise graafik parabooli kujuga Kokkuvõte ja Ülesanded • Ühtlaselt muutuva liikumise graafik- Ühtlaselt muutuva liikumise liikumisvõrrand kujutab endast aja ruutfunktsiooni. • Kiirusega 9000 m/s liikuvale sidesatelliidile antakse orbiidi muutmisel 10 sekundiks liikumissuunaline kiirendus 20 m/s2. Kui palju nihkub satelliit selle ajaga edasi, kui liikumist võib lugeda sirgjooneliseks? • Väikelennuk Cessna 150 miinimumkiirus ohutuks õhkutõusmiseks on 35 m/s. Vähemalt millise pikkusega peab olema stardirada, millelt kiirendust 2 m/s2 andva mootoriga lennuk tohiks õhku tõusta? • Keha liikumisvõrrand on x = – 10 + 15 t – 5 t2. Kirjuta välja kõik seda liikumist iseloomustavad suurused. Liikumine Maa külgetõmbe mõjul Vaba langemine
µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur; sk - lumekoormuse normatiivne suurus maapinnal; Projekteerimise alused 66 Joon.9. Katuseräästalt allarippuv lumi 9. Lumetõkete koormus (1) Allalibiseva lumemassi liikumise suunas mõjuva jõu arvutamisel loetakse katusepinna ja lume vaheline hõõrdetegur nulliks. Sel eeldusel on libiseva lumemassi põhjustatud liikumissuunaline normatiivne jõud laiusühiku kohta järgmine: Fs = sb sin (14) kus s = µi si - katuse normatiivne lumekoormus (kN/m2); b - tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m); - katuse kaldenurk horisontaaltasandi suhtes; µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur. (2) Katuse lumekoormus leitakse p. 5(1) järgi lähtudes lumekoormuse kõige ebasoodsamast jaotusest.
kanda, on tarvis jällegi rohkem tööd teha. On kokku lepitud, et tööks nimetatakse (muutumatu jõu korral /nii suurus kui suund säilivad/) liikumissuunalise jõu ja sooritatud nihke korrutist. A=F.s Töö tähis on A, ühik 1 J, mis on võrdne tööga, mida teeb jõud 1 N nihkel 1 m. Töö on skalaarne suurus, kuigi nii jõud kui nihe on vektorid. Põhjus on selles, et töö suunal puudub igasugune füüsikaline sisu. Mida tähendab " liikumissuunaline jõud"? see on kehale mõjuva jõu komponent, mis mõjub keha liikumise sihis. F Fcos 19 Eelöeldut arvestades on töö avaldis üldkujul selline: A = F . s . cos . Selline töö definitsioon erineb tavamõistes tööst, kus tehtud töö hulka hinnatakse
annaabi.ee 
