välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT's, samuti imporditariifide, tollimaksude ja muude kaubanduspiiride määr. (%) 2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis, vahetusõpilaste arv. Üheks näitajaks on ka internetikasutajate arv. 3) Poliitilise globaliseerumise indeksi leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalust ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms. Tagajärjed: 1) säästetakse vähem, kulutatakse rohkem. 2) ühesugused tarbimistrendid. 3) teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. 4) rahvusvaheline kuritegevus. Mõju arenenud ja arengumaadele:
välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKTs, samuti imporditariifide, tollimaksude ja muude kaubanduspiirangute määr Sotsiaalse globaliseerumise indeksi leidmisel arvestatakse piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms. Poliitilise globaliseerumise indeksi leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalust ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute rafitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms. Kõige globaliseerunumad riigid: Belgia, IIrimaa, Holland, Austra, Singapur Kõige vähem globaliseerunud: Saalomoni saared, Laos, Ekvatoriaal-Guinea, Kiribati Kolm kõige jõukamat piirkonda maailmas on Euroopa, Põhja-Ameerika, Ida-Aasia
arvutada riikide või linnade globaliseerumise indeksi. KOFI indeks 1) Majandusliku globaliseerumise indeks-Aluseks on väliskaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s. 2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks-Arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms. 3) Poliitilise globaliseerumise indeks- Leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalus ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms. Globaliseerumise näitaja Eesti 201... Saksamaa Oma riik 201... 201... Üldine globaliseerumine 28. 79,27 16. 84,57 51. 67,74 Majanduslik globaliseerimine 10. 87,54 34
arvutada riikide või linnade globaliseerumise indeksi. KOFI indeks 1) Majandusliku globaliseerumise indeks-Aluseks on väliskaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s. 2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks-Arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms. 3) Poliitilise globaliseerumise indeks- Leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalus ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms. 11 Tabel 1 Globaliseerumine Eestis, Saksamaal ja Venemaal Globaliseerumise näitaja Eesti Saksamaa Venemaa 2017 2017 2017 Üldine globaliseerumine 28
mitmesuguse teave ja ideede teostamine oli väga kitsalt piiritletud. Täna seevastu leidub arenenud ühiskondades palju individuaalsust ja mitte pelgalt õnne, pühendumuse ja andega inimesed ei ole suutlikud vahetama töökohti ja karjääre. Sugudevahelised sotsiaalmajanduslikud ja käitumuslikud takistused on lõppemas; abielu ei ole enam elus kõige olulisem; on võimalik vahetada religioone ilma katastroofiliste tagajärgedeta, samuti on võimalik muuta poliitilist kuuluvust või taodelda liikmesust mistahes vabatahtlikus ühenduses ning on võimalik reisida ning mistahes erinevad ruumilised ränded on mitmekordistunud. Läbi trükimasina, fotokaamera, telefoni, postisüsteemi, raadio, televisiooni, fonograafi, arvuti, raamatukogu, muuseumi, kooli, teatri ning kontserdisaali ei ole jäänud enam ühtegi efektiivset piiri, mida ei saaks ületada. Selline mõtterännak ei liigu ainult maast väljapoole ja ei jälgi universumit või ei
tollimaksu määr turistide arv jäätmed, prügisaared välisinvesteeringu maht rahaülekanded Globaliseerumise mõõtmine otseselt mõõta ei saa, aga võimalik arvutada globaliseerumise indeksit, mis koosneb majandusliku globaliseerumise indeksist (väliskaubanduse osakaal SKTs), sotsiaalse globaliseerumise indeksist (piiriülene suhtlemine, telefonikõned, turistide arv) ja poliitilise globaliseerumise indeksist (riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides). 19. Riikide erinev arengutase ja selle mõõtmine. Inimarengu indeks: millest koosneb ja kuidas selle komponendid näitavad riigi arengutaset näited. Riikide arengutaset iseloomustatakse enamasti majanduslikust küljest, kasutades selleks lihtsasti arvutatavat sisemajanduse kogutoodangut (SKT) ühe elaniku kohta. Sisemajanduse kogutoodang mõõdab minis ajavahemikus riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtust. Riikide
1 Hägusad hulgad 4 1. Hägusad süsteemid 1.1 Hägusad hulgad Hägusa hulga mõiste ja vastav teooria pärineb L.A. Zadeh'lt [1]. Hägus hulgateooria kujutab endast klassikalise hulgateooria laiendust, mis avaldub järgnevas: klassikalises hulgateoorias on element x kas hulga A (mis on omakorda kõiki võimalikke elemente koondava universaalhulga X alamhulk) liige või pole seda, muud võimalust ei ole. Elemendi x liikmesust hulka A saab seega esitada järgmiselt: 1, if x A (1) µ A ( x) = . 0, if x A Reaalne elu pakub seevastu näiteid, kus taoline üheselt määratud liikmesus pole hulgakuuluvuse kirjeldamiseks piisavalt paindlik, kuna sellest tuleneb järsk piir kuuluvuse ja mittekuuluvuse vahel. Tüüpiline
1965-Lofti Zadeh -> matemaatiline baas lingvistiliste teadmiste esitamiseks ja manipuleerimiseks (hägusate hulkade teooria, hägusloogika, ligikaudne arutlus). Hägus hulgateooria kujutab endast klassikalise hulgateooria laiendust, mis avaldub järgnevas: klassikalises hulgateoorias on element x kas hulga A (mis on omakorda kõiki võimalikke elemente koondava universaalhulga X alamhulk) liige või pole seda, muud võimalust ei ole. Elemendi x liikmesust hulka A saab seega esitada järgmiselt – kas x kuulub A-sse või mitte. Reaalne elu pakub seevastu näiteid, kus taoline üheselt määratud liikmesus pole hulgakuuluvuse kirjeldamiseks piisavalt paindlik, kuna sellest tuleneb järsk piir kuuluvuse ja mittekuuluvuse vahel. Tüüpiline näide oleks situatsioon, kus lähtuvalt inimese vanusest peame järeldama, kas tegu on noore inimesega . Selleks vajame hulga “noor” definitsiooni. On ilmne, et nooremad kui 20-aastased inimesed võib
avalikku teenistust. Samas ei ole põhiseaduses selgelt sätestatud, et avalik teenistus peab olema üles ehitatud 20 kompetentsusel põhineva süsteemina. Sellegipoolest võib eeldada, et erapooletuse, objektiivsuse ja õigusriigi põhimõtted viitavad ka kompetentsusel põhinevale avalikule teenistusele. 2) Rahvusvahelised konventsioonid eelkõige need, mis puudutavad Eesti EL-i liikmesust toetuvad eeldusele, et rahvusriigi administratsioon on piisavalt professionaalne osalemaks Euroopa poliitikakujundamise protsessides ning täitmaks oma liikmekohustusi. Professionaalne ning selgete ja ühtsete ametialaste tunnuste alusel tegutsev avalik teenistus ei ole aga mõeldav kompetentsusel põhineva süsteemi rakendamiseta. Kui avalikult teenistuselt oodatakse erapooletuse, objektiivsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete teenimist, tuleb avalikku teenistust arendada kui
Seadused allikana 1) PS §-d 31 (ettevõtlusvabadus) ja § 48 (õigus koonduda MTÜ-desse ja liitudesse), § 32 (omandipõhiõigus). 6 2) Äriühingute allikad: a) Äriseadustik (ÄS): reguleerib TÜ, UÜ, OÜ, AS asutamise, ülesehituse, juhtimise, lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega seonduvat. b) Tulundusühistu seadus (TÜS): reguleerib TulÜ asutamist, liikmesust, juhtimist jms. 4) Mittetulundusühingute allikaks MTÜS : MTÜ 5) Sihtasutuste allikaks SAS: SA 6) Tsiviilõigusliku ühingu ehk seltsingu allikaks VÕS § 101 jj, §-d 580 jj, §-d 610-618 Lisaks on ühinguõiguse allikaks TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik), EVKS (Eesti väärtpaberite keskregistri seadus), VTS (vandetõlgi seadus), RPS (raamatupidamise seadus), AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS
annaabi.ee 
