ajal – võrdub suurema oktaanarvuga. 5. Psühholoogia (optimeerib kõikide süsteemide integratsiooni, et soodustada stabiilsust, sobivust (kokkusobivust) ja soovitud tulemust (sooritust). (Haljaste, Meijel, 2008: 18) Ratsionalse ujumistehnika alused 4 Ujumistehnika all mõeldakse liigutuste süsteemi, mis võimaldab ujujal realiseerida oma liigutuslikke võimeid sportlikus tulemuses. Tehnika mõiste hõlmab endas liigutuste vormi, iseloomu, vastastikust seost ning ujuja võimet tunnetada ja kasutada edasiliikumiseks kõiki jõude, mis mõjutavad tema keha. Mõisted „ujumistehnika“, „liigutuslikud võimed“, „tehnilistaktiline meisterlikkus“ kuuluvad kõik kokku ühte punti. Antud sportliku meisterlikkuse aspektide täiustamine on ühtne. Ujumistehnika areneb pidevalt ja on väga mitmekülgne. Näiteks
Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid.
Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 30. Luukude ja kõhrkude Kõhrkude toetuslikku talitlust kandev tugikoeliik. Luukude tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. 31. Närvikude ja närvirakk närvikude esineb närvisüsteemis, pea ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes ganglionides. Närvikoe struktuuriliseks üksuseks on neuron. 32. Lihaskoed Lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid. 33. Organite ehituse printsiip 34
enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude – värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude – tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid.
kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 4) Epiteelkoed
Mida arenenum on looma närvisüsteemi analüsotoorne ja sünteetiline talitlus, seda suurem on tema võime välistingimustega ja nende muutumistega kohanemiseks. Eristatakse pea- ja seljaajust koosnevat kesk- e. tsentraalnärvisüsteemi ja sellest väljaspool asetsevat, närvidest ja viimaste teedel leiduvatest ganglionidest koosnevat piirde- e. perifeerset närvisüsteemi. Funktsionaalsel alusel jaotatakse organismi teadvust ja teadlikkust kujundavaks ning tahtelisi (liigutuslikke) reaktsioone vahendavaks somaatiliseks, animaalseks e. tserebrospinaalseks närvisüsteemiks ja peamiselt siseorganite (silelihaskoeliste moodustiste, südame ja näärmete) suvatut talitlust reguleerivaks vegetatiivseks e. autonoomseks närvisüsteemiks. Nii animaalne kui ka vegetatiivne närvisüsteem koosneb tsentraalsetest ja perifeersetest osadest, olgugi et vegetatiivse süsteemi iseloomustamisel kirjeldatakse eeskätt tema perifeerseid osi (sümpaatikusetüve, närve,
· Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Refleksikaared, mille vahendusel need tegevused toimuvad, on enam välja arenenud seljaaju tasandil · Kõrgematest närvikeskustest (ajukoor, põhimiktuumad) lähtuvad juhteteed on veel müeliniseerumata · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni
tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga). Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubstantsist ja selles asetsevatest kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest. d) Luukude on luude kompaktses hja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Lihaskoed ( ka 6.vastus) teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia 24
· Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni
mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaanilisest ja 2/3 anorgaanilisest ainest. Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem. 6
Kõige üldistatumalt sõltub see: närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist; lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases; maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest; energiavarudest lihases ja nende mobiliseerimise tempost; lihaste elastsusest ja viskoossusest; tahtepingutusest; tehnika täiuslikkusest. 2. Mida tähendab mõiste „baastreening“, mis loob eeldused kiirusvõimete efektiivseks arendamiseks? Baastreening-arendatakse põhilisi liigutuslikke võimeid, et kindlustada soliidne baas järgnevaks treeninguks. See sisaldab programme lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse suurendamiseks, aga ka kehakontrolli parandamiseks suurenenud liigutusvilumuste hulga kaudu. 3. Millised on võimalused omandatud kiiruse perioodiliseks ületamiseks? Sõltuvalt ettevalmistuse etapist aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendami sele kui ka säilitamisele
tasemel, ta rakendab fantaasia selle ülesande jaoks. 168 Kooliea arenguväljakutsed Mängueas saavutatud motoorsed oskused arenevad võimsalt harjutamise abil. Laps elab liigutuslike oskuste tundlikkusperioodis. Ta õpib kergesti uusi liigutusi. Laps õpib paindlikkust, koordinatsioonivõimet, sulavust, esteetilisust, sisseelamist (ilmekust) ja nõudlikemaidki liigutustekombinatsioone. Laps harjutab liigutuslikke oskusi joostes, rattaga sõites, võimeldes, ronides, matkates ja mängides. Ta kogeb meeleldi oma võimeid ka võisteldes. Liigutuslikke oskusi õpitakse ka juhendatud kehalistes harrastustes. Need aastad on liigutuste põhitehnikate oluliseks õppimisetapiks. Mõtlemise areng enesekesksest vastastikuseks on koolieaga liituv keskne arenguülesanne. Laps saavutab võime märgata teisi inimesi,
Kui viimane ületab tema ümbertöötamise tempo, jääb osa informatsiooni välja lühiaeg- sest mälust ja järelikult ununeb. Omandamise kindlus peab garanteerima tegevu- se kvaliteedi ka ebasoodsates tingimustes, näiteks väsimuse tekkimisel. Sportlane peab õppima keskenduma ka keerulistes võistlustingimustes. GRUPIVIISILISE ÕPETAMISE JA INDIVIDUAALSE LÄHENEMISE ÜHTSUS Inimene, kes tegeleb ükskõik missuguse tegevusega, on tundlik teiste inimeste juuresolekule. Lihtsaid liigutuslikke tegevusi õpitakse grupiviisiliselt paremini kui individuaalselt. Keerukate liigutuslike tegevuste puhul halvendab osavõtjate arvu suurenemine tulemusi. Üldiselt on grupi tekke alus ühine eesmärk ja ühine tegevus selle saavutamiseks. Teine iseloomulik tunnus on grupi juhitavus ja grupi liidri olemaolu. Grupi mõiste nõuab iga õpilase huvitatust kaaslase edust. Seepä- rast on igati omal kohal kaaslaste aitamine, julgustamine, heatahtlik atmosfäär.
annaabi.ee 
