üle maailma. Nii jõudis see ooper peale Euroopa ja Ameerika 1844. aastal ka Austraaliasse, olles esimeseks sellel mandril tervikuna ette kantud ooperietenduseks. Nagu enamus Rossini ooperitest, kadus ka ,,Tuhkatriinu" 19.sajandi lõpus mõneks ajaks ooperiteatrite lavadelt, kuna lauljate seas nappis sobiva häälekooliga osatäitjaid peaosasse. Viimasel viiel aastakümnel on lauljad taas omandanud vajaliku vokaaltehnika. Nüüd jõuab see hoogne, humoorikas ja liigutavalt inimlik lugu esmakordselt ka Eesti publiku ette Rahvusooper Estonia lavale. Meie Eesti lavale on toonud ooperi ,,Tuhkatriinu": Muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, Dirigent Jüri Alperten ja Koormeister Elmo Tiisvald. Kostüümid olid väga ilusad ja värvirikkad, saalis istudes tundsin nagu oleksin olnud 19 sajandis. Kõigil lauljatel kes vähegi laval olid, olid nii võimasd hääled, et kananahk tuli peale. Kuna ma pole ennem ooperit vaatamas käinud,
Rohkem oli rõhku pandud näitlemisele kui laulude esitamisele. Andis tunda, et kõik ei ole proffesionaalsed lauljad. Kogu kooslus ehk nii näitlemine ja muusika kokku, on väga kõrgel tasemel. Kuid hinnates ainult muusikalist osa, siis jäi midagi puudu. Laulude teksti oli raske jälgida kuna artistid esitasid kõik lood inglise keeles. Väga meeldis näitlejate rolli sisse sulandumine. Nad matkisid väga hästi Backstreet Boys'e. Nad laulsid nii südant liigutavalt publikule nagu Backstreet Boysid omal ajal. Veel vaadates sügavalt ainult ühele publikus olevale inimsele silma, tehes kätega zeste mis rõhutab tundelisust rohkem. Muusikali meeleolu oli väga mõnus.Seda oli kerge jälgida. Publik oli kaasahaarav ning saatsid enamus lood aplausi saatel. Minu arvates olid lood enam vähem kõik samal tasemel. Bändi osapool oli väga võimas. Muusikal üldiselt õnnestus. Ei olnud ühtegi silmapaistvat ega kõrvutorkavat apsakat
Suvi on mõistetud armutult surma Kõik mis tärkas ärkas ja märkas, mullavaramu varjule kanna, eluhoidlasse üle anna. Silmile tõmba sõba, õhtuhallust kingitseb tuba. Rändlinnuna rännata luba taevalt tumemeelse, hingedeaja eelse, VALGUSSE, VABADUSSE, VAIKUSSE Salme Ekbaum 14 OI SINA VANA PADA, mis mõtteid mõtled sa üksi aia taga noores jäljetus liigutavalt lootusrikkas detsembrikuulumes. Jaan Kaplinski 15 Sisukord JAANUAR........................................................................... ..............lk 3 Priidu Beier VEEBRUAR........................................................................... ...........lk 4 Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894.......................................................lk 5 Anna Haava APRILL..........................................
mu üle kummardumas õunapuu; ning sõstrapõõsas herneshaljas mari on koorund õiest alles maigutu; ning sirelite riisivalge sari end lõhnanõrgel painutamas ju; võililledes on rohtu langend tähti, mis talvel taevas virvendamas nähti. Henrik Visnapuu ei väljenda niiväga suurt ootust seoses kevade tuleku ja veteminekuga, pigem ta lihtsalt kirjeldab südamelähedasi pildikesi ja juba saabunud kevade mõju, kuigi esimeste kevade märkide saabudes ka tema "süda pööripäeva rühib". Liigutavalt kirjeldab ta märga varakevadet: "Maa silmadeks on loigud,/ silmateradeks kuud./ Ümber lumised laigud, / vetes jalutsi puud." Või haletseb nõrka oraseliblet, esimest ... "Üsna nurganaise moodi, / kahvatu kui haige voodist, / lumest välja sulab oras. / Vesi künnivaos veel vilgub, / ning siis mulla sisse valgub / aegamööda mõttes aras." Ja manitseb mõistmatut päikest, kes optimistlikult oma kiirtesadu lumisele, külmunud maale kulutab. Kuis mõistmatult sa oma õitsmist pillud
valmis väikseimalgi põhjusel välja purskuma. Piiramine, kahtluse alla seadmine, arvustamine kõik see tõstab pinnale primitiivse raevu. Sama juhtub siis, kui teine on edukas või saab kas või mõne väikese tähelepanuavalduse osaliseks. Narkissose müüt Nartsissistliku probleemika tagapõhjal on sügav inimlik kannatus, kuigi seda on mõnikord raske märgata. Ovidius kirjeldab "Metamorfoosides" Narkissose saatust liigutavalt ja kaastundlikult. Kaunist noorukit, kelle palgel "ühineb naha jumekus ja hangede valge toon", imetlevad nii mehed kui ka tüdrukud. Jahiretkel kummardub ta allikast jooma ja armub oma peegelpilti. Miks küll uskudes haarad sa varje, mis vaibuvad tühja? See, mida püüdmas sa, kaob, mida ihkamas hukkub; sa loobu! Kõik, mida silmad sa siin, pole muud kui näilisus peeglil, ühtegi joont oma poolt pole sel, sinu saatja on see vaid
James'ist." Pitka asus tegelema põllumajanduse ja loomakasvatusega. Pioneerielu oli raske ja väga vaevarikas. Kuid Pitkal sai sellest elust kõrini. Pitka üritas ka saekaatriga äri teha, kuid kuna oli alanud üleilmne majanduskriis, siis ka see ettevõtmine end lõppkokkuvõttes ära ei tasunud. Nende ebaõnnestumiste tõttu ja seoseoses teada saamisega, et talle on Eestis pension määratud, otsustaski Pitka Eestit külastada. Nähes liigutavalt sooja vastuvõttu, otsustas ta Eestisse jäädagi. Siin selgitas ta "Päevalehe" küsimustele vastates oma Kanadasse mineku põhjusi nii: "Olen õnnelik, et olen jõudnud parandada piinava jooksva, mis mind eriti raskelt tabas vabadussõja tagajärjena. Minu Kanada asukoha kliima oli selleks ülimal määral soodus: 2000 jalga üle merepinna, tüüpiline kontinentaal- kliima.Kordiljeeride mäeahelike vaheline kõrgustik oma erilise ilmastikuga, kõik see on mõjunud ainult tervendavalt..
Toimetusse oli tulnud Indrekule kiri, kus seisis, et ta ema on raskesti haige. Indrek pidi linnast muretsema paremat ning kangemat rohtu, mis vtaks valugi ra. Indrek pidi uurima, mis rohtu tpsemalt vaja on, aga kuna algas postiteenijate streik, jigi tal vastus saamata. Valitsus ja rahvas olid jllegi vitlusrindel. Toimetusse tuli Indrekule klla sdur Timofei. Ta rkis oma loo, kuidas oli kaitsenud Indreku omakseid ja teisi maainimesi. Nad jtsid Timofeiga liigutavalt hvasti. Indrekul oli oma heateo prast rmus ning lks seda ka Viljasoole rkima. Viljasoo oli aga revil, sest oli leidnud Marie juurest vra mehe. Ta lubas et ei anna neile enam sentigi ning maksab Bstri raha tagasi tema prijatele. Tegelikult oli vras mees alati Mariet hirmutanud ning kui Viljasoo mehe peale vikest kaklust majast vlja viskas, otsustas ta siiski Mariega kooselu jtkata. 23. peatkk Kik valmistusid lemaalisele kongressile. Emand Lohk ootas viimsetpeva.
Tal polnud kahju surra, kui niipea kui ta kodus viiulit nägi, tõmbus ta süda kokku ja tal hakkas hale. Viiulit ei saa enesega hauda kaasa võtta, ja nüüd jääb ta orvuks ja temaga juhtub samuti, nagu juhtus kasesalu ning männimetsaga. Kõik on ses maailmas otsa saanud ja saab ka edaspidi! Jakov väljus onnist, istus künnisele ja surus viiuli vastu rinda. Mõeldes oma otsasaanud kahjurohkele elule, hakkas ta mängima, ise teadmata, mida, kui tuli välja haledalt ja liigutavalt, ning pisarad jooksid ta põski mööda. Ja mida enam ta mõtles, seda haledamalt laulis viiul. Värava taba kriuksus korra ja teise ning väravasse ilmus Rothschild. Läbi poole õue tuli ta julgesti, kuid Jakovit nähes peatus ta äkki, tõmbus kössi ja hakkas vist hirmu pärast kätega märku andma, nagu oleks tahtnud sõrmedel näidata, mis kell on. ,,Tule siia, pole midagi," ütles Jakov sõbralikult ja viipas ta enesele lähemale. ,,Tule!"
7. Esimene pidupäev Laulupidude rahvarikkad vabaõhu-kontserdid on alati rippuvad olnud suvistest ilmastikutingimustest ja vihma oli sedapuhkugi karta. Esimesel päeval võis siiski oodata soodsat ilma. Juurdunud traditsiooni kohaselt algas esimene pidupäev pasunakooride mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist. Kaarli kirikus mängis Vara orkester Tartumaalt, Jaani kirikus Iisaku ja raekoja tornis Väägvere orkester. Pillimäng tornides mõjunud rahvale väga liigutavalt. Kell üheksa kogunesid koorid ,,Lootuse" juurde, kust algas rongkäik Kaarli kiriku lähistele. Rongi eesotsas sammus ,,rongitalitaja", talle järgnesid lipukandjad Vene riigi, Eestimaa kubermangu ja Tallinna lippudega. Edasi tulid auliikmed, kõnepidajad, peotoimkond ja kaks orkestrit (Väägvere ja Iisaku). Järgnesid laulukoorid ja orkestrid. Kuna oli ette näha, et rahvahulk ei mahu Kaarli kirikusse, siis peeti jumalateenistus kiriku
perroonil kekutab härjapõlvlane, kelle vormirõivad on üle kullatud ja karratud, siis ärgu nad naerma puhkegu, sest see mees on Itaalia kuningas oma täies elusuuruses. Riiklikud vastuvõtud said mööda, lähenes 20. aprill, füüreri sünnipäev. Juba mitu nädalat varem hakati Berghofi tooma pesukorvitäite kaupa õnnesoovikaarte. Lõviosa kingitustest ei olnud määratud Hitlerile endale, vaid need pidid tema korraldustel välja jagatama. Kingitusi saatsid ka liigutavalt lihtsameelsed inimesed. 19. aprilli õhtul istusid kõik täies koosseisus kamina ees. Hitler rääkis ainult oma lemmikust Blondist, kes käsu peale tegi kõiksugu vigureid. Blondi hiilgenumber oli laul. Kogu melu keerles koer ümber, nagu polekski Hitleril sünnipäev. Täistunni saabudes löödi klaasid kokku. Sellega oli sünnipäeva ametlik osa Traudli jaoks möödas. Pärastlõunal joodi Hitleri sünnipäeval suures hallis. Kohal olid ka mõned kõrgemad sõjaväelased
Natsionaalsotsialismi eest Venemaale naasnud, ootas Bergelsoni kurb saatus: koos paljude teiste juudi haritlastega langes ta Stalini juudivihkamise hoogude alla ja ööl vastu 13. augustit 1952. aastal laskis Stalin ta laskekomandol hukata, süüdistuseks „juurteta kosmopoliitsus“. Issaak Babel (1894 – 1941) – kirjutas vene keeles, esimesi teoseid on „Ratsaarmee“ Venemaa kodusõjast, kus ta ise punaste poolel ratsaväes osales. Ta on groteski, lüürilise tooni ja iroonia meister. Liigutavalt lüürilised ja väga elulähedased on tema „Odessa lood“ (1931), kus sealsete juutide elu kogu oma armetus räpasuses omandab tänu heale stiilile mingi ligitõmbava võlu. Babel oli üsna palju lugenud prantsuse kirjanduse suursaavutusi ja teda oleks ekslik pidada mingiks umbseks punavene kirjanikuks, nagu vahel peetakse. 1930. aastatel muutus elu talle bolševike võimu all raskeks. Kirjutas ka näidendeid. Poolast pärit kirjanikke:
tunnustamisel näib peegelduvat isegi ta tüübistiku suunamisel ühele või teisele poole täiesti. Sellest hulk kujusid, mille humoristlikkus tõestub ainult tükati. Kõige puhtamal kujul leiame realistlikke, õnnestunud lepliku huumoriga käsiteldud kujusid ta kõige varasemas loomingus. Umbes nagu Kitzberg läheneb ta tegelastele sooja sümpaatiaga jutus ,,Kuresaare vanad", kus laisatoimelise vanamehe ja ta käreda, tülitseva eide abieluline kooskõla manifesteerub liigutavalt alles nende peaaegu üheaegses surmas (liigutav huumor). Isegi jutus ,,Kaks paari ja üksainus" kroonib tillukese ühiskonnagrupi jämedatoimelist argielurähklemist lahkukolimispäeva leplik vaim. Järgnevad karakterkoomika suhtes võrdlemisi indiferentsete psühholoogiliste novellide rida ja tõsiselt peetud meistripala ,,Kõrboja peremees". Siis aga jõuame ,,Tões ja õiguses", kus Tammsaare kunst äkki täiesti valla puhkeb, üksteise järele suu-
siis tuli jätta kõik lootused ja hingepalve kavatseti pidada pühapäeva hommikul. Tomil jooksid judinad iile ihu. Missis Harper soovis nuuksudes head ööd ja valmistus minema. Ühise meeleliigutuse mõjul langesid kaks leinavat naist teineteisele kaela ja kgrgendasid oma südant pisaratega. Siis lahkuti. Tädi Polly oli Sidile ja Maryle head ööd soovides palju õrnem kui tavaliselt. Sid nohises veidi, Mary aga väljus kibedasti nuttes. Tädi Polly langes põlvili ja palvetas Tomi eest nii liigutavalt, nii härdast! ja niisuguse piiritu armastusega sõnades ja vanas varisevas hääles, et Tom ujus pisarais ammu enne seda, kui ta oli lõpetanud. Ta pidi veel tükk aega paigal olema seejärel, kui tädi oli sängi läinud, sest vana daami rinnast tõusid aega j a l t valusad hüüatused ja ta keeras rahutult ühelt küljelt teisele. Kuid lõpuks jäi ta vagusi, ainult oigas veel veidi unes. Nüüd puges poiss tasakesi voodi a l t välja,
annaabi.ee 
