Liigitatav – mille kohta on loetelu Alus – tunnus, mille põhjal võrreldakse, seda ei tohi muuta Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu) Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne) Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga
meloodiat ja rütmi. Viis- meetod/abinõude kompleks, eesmärkide saavutamiseks. Liigitamine Mõiste mahuliste iseärasuste esile toomine, võrdlemine. Reegild aitavad tagada liigitamise korrektsuse. Liigitatav- mõiste, mille mahulised iseärasused kuuluvad tulevad võrdlemisele. Liigitatav- liigitu liigituse liikmed. Liigitus- liigituse alus Liigitamise alus on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. Reeglid: 1. Tasakaalureegel- liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Nt: liigitame leiba: liigituse liikmed: must, peenleib, rukkileib, täisteraleib, seemneleib, lihaleib, puuviljaleib- liigituse alus leiva pakend, liigitatav leib. Nimetame kuus liiget ja peale seda kirjutame ja teised! Leib kolme liigina: vormi, põranda, koorikleib. Tehnoloogiast lähtuvalt. Või suur, väike, keskmine leib. Seda nippi võib kasutada ühe mõiste liigitamisel, piiramatult ei tohi.
demonstreerimine, kui see on põhjendite abil demonstreeritud, järeldatakse, et esialgne tees on tõene. Kaudse tõestuse põhilisteks vormideks on liigitav tõestus ja apagoogiline tõestus. 11. Vuks 1999, 189 12. Vuks 1999, 195-197 10 4.4 Liigitav- ja apagoogiline tõestus Tõestatava teesi T kõrval vaadeldakse lisaks ka võimalikke variant B, C, D...S, mis ammendavad kõik versioonid antud probleemi kohta. Liigitatava tõestuse eesmärgiks on demonstreerida, et kõik võimalikud versioonid B, C, D...S on väärad antud probleemi kohta ja järelikult tõene on ainult üks võimalus T. Põhiteesiks on kategooriline üldjaatav väide: ,,See on altkäemaks." Kui selgub, et sellisel kujul on teesi raske tõestada, võib kaaluda liigitatava tõestuse viisi ja formuleerida kõik võimalikud versioonid. Kaudse tõestuse eesmärgiks on tõestada, et kõik pakutavad
või rühmitamist. Terminit, mille mahtu liigitatakse, nimetatakse liigitatavaks, termineid, mis liigitamisel saadakse, nimetatakse liigituse liikmeteks ja liigituse alus on tunnus, mida ühed liigid omavad ja teised mitte. Reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. (tunnus ei tohi muutuda – viga: kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks) 2. Liigitus peab olema adekvaatne. (liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga – viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev
või rühmitamist. Terminit, mille mahtu liigitatakse, nimetatakse liigitatavaks, termineid, mis liigitamisel saadakse, nimetatakse liigituse liikmeteks ja liigituse alus on tunnus, mida ühed liigid omavad ja teised mitte. Reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. (tunnus ei tohi muutuda viga: kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks) 2. Liigitus peab olema adekvaatne. (liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev
Näit., liigitatav mõiste "raha" jaguneb liigituse liikmeteks "metallraha" ja "paberraha", kusjuures liigitamise aluseks on tunnus, mis osutab nimetatud maksevahendi materjali erinevusele kaasajal. Liigitamise korrektsust võimaldavad tagada neli reeglit, millised analoogiliselt defineerimise reeglitega kuuluvad Aristotelesele. 1. reegel: Liigitus peab olema adekvaatne, s.t. liigituse liikmete mahu summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Näit., liigitatav mõiste "inimene" võib olla liigitatud: "targad" ja "rumalad". Antud liigitus ei ole korrektne, kuna eksimus adekvaatsuse reegli vastu on ilmne - kindlasti suurem hulk inimesi ei kuulu kummassegi nimetatud gruppi. Toodud näite põhjal võib tekkida arusaam, et vastupidised liigituse liikmed (suur ja väike, ilus ja inetu, kerge ja raske jt.) eeldavad alati ka kolmanda nn. keskliikme olemasolu, mistõttu adekvaatsuse reegli eiramine tuleneb mistahes mõiste
demonstreerimine - meeleliselt tajutaval viisil mõiste tähenduse esitamine. kirjeldus võrdlus iseloomus - Liigitaminie Liigitamine võimaldab mõisteid võrrelda, nende mahtude osas. Mõisted: Liigitatav - selle tulemusena saadakse liigituse liikmed, liigituse aluseks on tunnus, mille järgi toimub liigitamine. 1. Reegel nõuab seda, et liigitus peab olema tasakaalus. Liigituse liikmete mahtude summa peab olema võrdne liigitatava mõiste mahuga. Peame kõik leiva liigid ütlema (meil poes on näiteks 47 leiva liiki). Leib: must leib, peenleib, rukkileib, täisteraleib, rosinaleib, küüslauguleib ja teised. Selline on korrektne liigitus, kui kõiki 47 ei tea. Teine liigitamise võimalus: leib: vormileib ja põrandaleib. Kolmas liigitamise võimalus: leib: koorikleib. Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi
Koer on inimese sõber. Lind on tiibadega loom. Elamu on ehitis, mis on kõlblik elamiseks. 9_fl_i-v LIIGITUSE (ik classification) REEGLID 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. Liigituse aluseks olevat tunnust ei tohi liigituse käigus muuta. Veanäide: kassid jagunevad isasteks, emasteks ja mustadeks. 2. Liigitus peab olema adekvaatne. Liigituse liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava mõiste mahuga. Siin esineb kahte liiki vigu. · Liigitus on liiga on liiga avar, nt: Kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks. · Liigitus on liiga kitsas, nt: Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava mõiste mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega
omakorda murdarvudeks ja täisarvudeks, täisarve omakorda naturaalarvudeks ning mittenaturaalarvudeks (kusjuures täisarvude jaotus on kahe-tähenduslik, sest arv null liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks. Liigenduse liikmed tähistavad siin hoopis terviku mõttelisi osi. Nt kogutermin molekul on liigendatav koostise järgi aatomiteks ning aatom omakorda elementaarosakesteks, kuid liigenduse liikmed ei ole siin sootermini suhtes alluvaid liigitermineid. Liigituse reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. Liigituse aluseks olevat tunnust ei tohi liigituse käigus muuta
omakorda murdarvudeks ja täisarvudeks, täisarve omakorda naturaalarvudeks ning mittenaturaalarvudeks (kusjuures täisarvude jaotus on kahe-tähenduslik, sest arv null liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt. Tuntuim mittetaksonoomiline liigitus on mereoloogiline liigitus. Mereoloogilise liigituse korral liigitatakse tavaliselt koguterminit ning liigituse liikmed ei ole liigitatava termini suhtes alluvad terminid. Näib, et seda oleks õigem nimetada liigenduseks. Liigenduse liikmed tähistavad siin hoopis terviku mõttelisi osi. Nt kogutermin molekul on liigendatav koostise järgi aatomiteks ning aatom omakorda elementaarosakesteks, kuid liigenduse liikmed ei ole siin sootermini suhtes alluvaid liigitermineid. Liigituse reeglid 1. Liigitama peab ühel ja samal alusel. Liigituse aluseks olevat tunnust ei tohi liigituse käigus muuta
annaabi.ee 
