keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum. Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim
keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on? Vastus: Rinnalülid(12) Vertebrae thoracicae, roided(12 paari) Costae ja rinnak(1) Sternum 2.Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Vastus: Fibroosvõru ja säsituum. Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 3.Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2-3). Vastus: Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn.Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 4.Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim
pindluumine liigespind (facies articularis fibularis). Sääreluu kehal ( corpus tibiae) asub luudevaheline serv (margo interosseus). Sääreluu alumise osa mediaanselt küljelt lähtub allapoole keskmine pekse (malleolus medialis), lateraalsel küljel paikneb pindluumine sälk (incisura fibularis). Keskmise pekse lateraalsel küljel on pekseliigespind (facies articularis malleoli). PINDLUU (fibula) peas Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis). KANNALUUD (ossa tarsi) (peas) Kontsluu- talus Keskmine talbluu- cuneiforme mediale Kandluu- calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium
Rinnalülid (12) Vertebrae thoracicae Roided (12 paari) Costae Rinnak (1) Sternum 12. Lülide vaheketas: nim. osad(2) ja funktsioonid(3). Fibroosvõru (anulus fibrosus välimine) ja säsituum (nucleus pulposus sisemine). Ühendada luid, liikuvuse võimaldamine, luu kasvamise võimaldamine ja põrutuste amortiseerimine. 13. Nim. liigese põhitunnused. Põhiosad(3). Loetle liigesvõide e. sünoovia funktsioonid(2- 3). Vähemalt kaks liigespinda, tavaliselt kumer ja nõgus. Liigespinnad, liigeseõõs ja liigesekihn. Vähendab hõõrdumist ja transpordib toitained liigeste kõhrelistele osadele kus puuduvad veresooned, täidab liigeseõõnsust. 14. Nim. üheteljelised liigeste põhitüübid(2). Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Plokkliiges sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed (frontaaltelg painutus (flexio) ja sirutus (extensio))
Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje reie ette ja taha viimine Sagitaaltelje reie eemaldumine ja lähendamine Vertikaaltelje reie sisse-ja väljapööramine 44. Põlveliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine Põlveliiges on nii plokk-kui ka ratasliiges. Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu. Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus ja painutus Vertikaaltelje painutatud põlve puhul 45. Sääreluude omavaheline seondus Sääre-ja pindluu ühendused: sääreluude-vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi
Tugeva lihastreeningu puhul nurk väheneb. Ideaalne nurk on 125 kraadi, kuid naistel on see tavaliselt suurem ja meestel väiksem. Reieluu nurgast tulenevalt on põlveliigesed erinevalt koormatud. Mehel on koormatud rohkem sisemised meniskid ja naisel välimised. 19. Põlveliiges, abiseadeldised, liikumisvõimalused Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Kombineeritud liiges: plokk-ratasliiges Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder kaitseb liigest. Sidemed: 1) sääreluumine ja pindluumine kaaskülgmine side 2) põlvekederaside 3) eesmine ja tagumine ristiside – takistavad külgliikumist Liikumine: 1)Frontaaltelg – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelg – painutatud põlve puhul, sisse ja väljapööramine liigese alumises osas. Külgliikumine välistatud 20
peamiselt niudeluu-reie side). b) Ümber sagitaaltelje - reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon). c) Ümber vertikaaltelje - reie sisse- ja väljapööramine. 45. Põlveliiges: On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat kaks nõgusat liigespinda. Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad: keskmine ja külgmine menisk, põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber: a) Frontaaltelje - sirutus, painutus. b) Vertikaaltelje - painutatud põlve puhul on võimalik vähene rotatsioon. 46. Sääreluude omavaheline seondus: Sääre luudel on toe funktsioon ja seetõttu on need teineteise suhtes liigese ja kahe liiduse varal peaaegu liikumatult ühendatud
koormusega treenida ning kõrvaldada biomehaanilised faktorid nagu näiteks lihaste piisav venitamine, kindlasti on vaja üle kontrollida varustust. Treeningkoormust ei tohiks tõsta järsku, vaid tasapisi ja treeningrutiini tuleks tõstma hakata alles siis, kui alguses tehtud liigutused ning harjutused ei ole enam valulikud. (http://www.triinuteebtrenni.blogspot.com) 1.3.2. Lihaste ja kõõluste rebend Liigese ehitus on luude vaheline liikuv ühendus, liigespinda katab kõhr, liigest ümbritseb liigese kihn. Kõhr, mis on kõige tähtsam osa liigesel, siis enamus vigastusi mis tekivad, tekivad just kõhrekoes. Selle ehituslikuks aluseks on rakud, mis on kõhre põhiaines koos kollageensete kiududega. Kollageensed kiud annavad kõhrele elastsuse. Kõhre pind, mis on sile, tagab liigesel vabama liikumise. (http://www.noorus.ee) Kui kõhrel ei ole verevarustust, siis toitumine toimub tal liigeseõõnt täitva liigesevedeliku kaudu
ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Pähkelliiges (kolmeteljelised) Abiseadeldis: napamokk Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje. 46) Põlveliiges: --------- : --------- On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1) Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas. Külgliikumine lälistatud. 47) Sääreluude omavaheline seondus----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab
tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje reie sisse- ja väljapööramine. 42) Põlveliiges: --------- : --------- On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1) Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi
tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje – reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje – reie sisse- ja väljapööramine. 42) Põlveliiges: --------- : --------- On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1) Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad – keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje – sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje – painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi
tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje reie sisse- ja väljapööramine. 42) Põlveliiges: --------- : --------- On nii plokk(1)- kui ratasliiges(1) Liigenduvateks luudeks on reieluu ja sääreluu Liigesepindadeks on reieluu põndad ning sääreluu põntade ülemisel pinnal asuvat 2 nõgusat liigespinda. Abiseadeldised: Liigesepindu süvendavad ja sobitavad kõhrelised võrukettad keskmine ja külgmine menisk. Põlvekeder ja kaaskülgmised sidemed. Põlveliigeses on võimalik liikumine ümber 1)Frontaaltelje sirutus, painutus 2)Vertikaaltelje painutatud põlve puhul,sisse ja väljapööramine liigese alumises osas 43) Sääreluude omavaheline seondus? ----- : ---- Sääreluude vahekile, mis on sidekoeline moodustis ja täidab sääre ja pindluu vahelise ruumi
annaabi.ee 
