rangluu-S kujuline toruluu 2. abaluu-kolmnurkne lameluu Vaba ülajäseme luud: 1. õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) Käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 17.Õlaliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,liikumine. Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 18.Küünarliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest:
· sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed). Seesamluud (põlvekeder). 11. Nimeta üheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ratas- ja plokk- ehk sarniirliiges. Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus (nt sõrmede ja varvaste lülivahelised liigesed). Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vitnliigas
• Rinnaku-rangluu liiges . Liigesepinnad on sobimatud e. inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. On ratasliiges Liigeskihnu tugevdavad: rinnaku-rangluu side, rangluudevaheline side, roide-rangluu side. Liikumine: ümber vertikaaltelje, ümber sagitaaltelje; pöörlemine ümber frontaaltelje. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikuvus, liigutusulatus. Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldised: • liigesemokk • kaarnajätke Liikuvus: ümber 3-telje: frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg, supinatsioon. Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu. 8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Õlavarre ette viimine: • Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas Õlavarre taha viimine: • Seljalailihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv
sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed 44. Puusaliiges pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusaluunapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaal, sagitaal ning vertikaaltelje ning koonusliikumine (ümber kõikide telgede). Abiseadeldiseks liigesemokk. 45. Põlveliiges kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder). Põlveliigeses võib toimuda liikumine ümber frontaaltelje, mis toimub liigese alumises osas. Painutatud põlve puhul ka pöörlemine ümber vertikaaltelje. 46. Sääreluude omavaheline seondus
Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii
Eesmine ja tagumine rinnaku- rangluu side 2. rangluudevaheside 3. roide-rangluuside 28. Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 29. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine:
Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb keraliigesele. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine Sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine Vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (st. ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Abiseadeldis on liigesemokk. Õlaliiges on keraliiges. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavarre pöörlemine Sagitaaltelje liikumine külgsuundades (eemaldamine ja lähendamine) Frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha 29. Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu. Selle koosseisu kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges keraliiges
haarata ja liikuda. Palju lihastööd vaja, et neid liigeseid stabiliseerida. Vaagnapiirkonnas palju sidemeid ja liigesed väheliikuvad, et anda stabiilsust. 28. Võrrelge puusa- ja õlaliigest Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp. Õlaliiges ja puusaliiges on mõlemad keraliigesed (puusaliiges - pähkelliiges) Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk, puusaliigesel on ka sõõrvööde, mis aitab reieluu pead hoida napas. Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed. Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. 29. Võrrelge küünar- ja põlveliigest
liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud) abisead- kõhrketas keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges)
liigesepinnad inkongruentsed(sobimatud) abisead- kõhrketas keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges)
2) Sümfüüs (häbemeluude vahel) LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades 2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu 12) Liigese ehitus Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős. 13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (rinnaku-rangluuliigese vahel; põlveliigeses võruketas e. menisk) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid ja
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED – (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid
2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs 6 12) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta? 1) LIIGESEMOKK (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad tõukeid, põrutusi. 3) SIDEMED (sõrmede lülivaheliigestes kaaskülgsed sidemed) tugevdavad liigeseid
annaabi.ee 
