külmutusseadmeid ja raadioid . Marksism hakkas Lätisse levima 1880. aastail . 1905-07. a. revolutsiooni ajal oli Lätis neid piirkondi, kus ülestõusuliikumine oli kõige tugevam . 1917-19 kehtis Lätis suurel alal nõukogude võim . Pärast kodusõda sai Lätist kodanlik vabariik . 1940 toimus Lätimaa Kommunistliku Partei juhtimisel sotsialistlik revolutioon . Sama aasta 21. juulil kuulutati Läti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks, 5. augustil võeti see liiduvabariigina NSV Liitu . 1949. aasta juuni ja juuli vahetuses algas Lätis Saksa fasistlik okupatsioon . Tänapäeva Läti on arenenud põllumajandusega tööstusriik .
Kultuurielu Eestis nõukogude võimu aastail Eesti oli sügaval sotsialismiajal justkui aknaks läänemaailma, st. Soome. See aga ei tähenda, et Eestis oleks olnud erandina lubatud rahvuslus või omariiklus, sõnavabadus ja liberaalne valitsus. Väikese liiduvabariigina oli Eesti NSV kergesti mõjutatav. Kuidas? Ideolooogiline surve Nõukogude Liidus oli sõjajärgsetel aastatel eriti karm. Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada. Süsteemile vastuastujaid karistati rängalt
Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist.See vimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. PHISEADUS-1992 aastal vastuvetud phiseaduse jrgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget).Krgem tidesaatev vimuorgan Vabariigi valitsus tegutseb vastavalt vastuvetud Vabariigi Valitsuse seadusele,mis veti vastu 1995.aastal.Maakondades teostavad tidesaatvad vimu maavalitsused
Põhiseadus sätestab, et riik peab ''tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise läbi aegade''. Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. 2) Millised muutused majanduses olid vajalikud üleminekul turumajandusele? Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks tudumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon, ning esimese endise liiduvabariigina eralduti rublatsoonist. See võimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. 1995. aastast jõustus vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga. Turumajandusele üleminekut erendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng, samuti ka omandireform, endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamises. 3) Miks lahkusid Vene väed Eestist alles 1994. aastal? 31. augustil 1994. aastal lahkusid Vene väed lõplikult Eestist. Eesti Vabariik andis kohale jäänud
koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhuks sai 32 aastane Isamaa liider Mart Laar. Peale Riigikogu valimisi lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993 aasta kevadel alustas tööd Riigikogu. *Üleminek turumajandusele Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. 1992 aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon ning esimese endise liiduvabariigina eralduti rublatsoonist. Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördamatuks protsessiks. 1995 aastast jõustus vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. Erastumine kulges üldjoontes edukalt ning 1999 aastaks on enamik suurettevõtteid privatiseeritud. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega. *Võõrvägede lahkumine
Kuna Eestil puudus jõud, sellele ähvardavale ohule vastu panna, sõlmitigi baaside lepingud ning püüti Venemaaga koostööd tehes, kriisist üle saada. See aga eestlasi ei päästnud. Venemaa teostas järjest uusi ja uusi ultimaatumeid ning tõi täiendavaid sõjaväeüksusi Eestisse. 21. juunil haarasid okupandid riigivõimu, kasutades kohalikke pahempoolseid ja moodustasid uue valitsuse. 6. augustil 1940. aastal liideti Eesti ametlikult NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina. Kõik see toimus ajal kui lääneriikide pilgud olid pööratud Saksa- vägede suurele pealetungile Lääne- Euroopas. Peagi tuli aga suurele sõprusele Saksamaa ja Venemaa vahel lõpp.22. juunil 1941. aastal asub Saksamaa Venemaad ründama. Enne seda aga jõudis Venemaa Eestis läbi viia ulatusliku massiküüditamise 14. juunil 1941. aastal. Küüditamine, kommunistliku korra peale surumine ja ulatuslikud reformid viisid eestlaste väljaastumiseni okupatsioonivägede
rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega.Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. 5. juulil 1940, pärast 1940. aasta juunipööret, andis Johannes Varese valitsus välja seadluse poliitiliste juhtide ametikohtade loomiseks Eesti rahvaväes. Sõjaväe poliitiliseks peajuhiks määrati Paul Keerdo. Pärast Eesti NSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 6. augustil 1940 andis 17. augustil 1940 Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko direktiivi, mille kohaselt tuli Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. 29. augustil 1940 võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse "Eesti Rahvavägi ümber kujundada Punaarmee 6
taganema, alustasid nad uut pealetungi. Toodi näiteid seaduseelnõude vastuoludest. Saadikud olid materjalidega kursis, aga ettekannete ajal tekkis saalis nördinud suminat ja nõutust. Eelnõus sätestati, et Liidu Ülemkogu reguleerib seadusadnlikult omandisuhteid jne. A. Almann esines veel oma ettekandega enne lõunavaheajale minekut. See oli täienduseks eelnevale ettekandele. A. Almann soovis kindlalt, et vabariik tagaks võimu NSV Liidu liiduvabariigina. Eesmärk oli, et vabariik saaks ise otsustada oma maaja kõigi loodusvarade üle. A. Almann analüüsis edasi Ülemnõukogu juhatusele laekunud ettepanekuid Eesti NSV põhiseaduse muutmise ja täiendamise kohta. Peale vaheaega astus esimesena kõnepulti Raimund Hagelberg. Ta oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta ütles, et põhiseaduslik kord peab tagama demokraatlike ja suveräänsuste riikide liidu igakülgse arengu
Esimese järgi toimus üleminek Eesti põhiseaduse reeglite kohaselt ning ENSV oli Eesti Vabariigi otsene õigusjärglane ja riikluse edasikandja, siis küll juba N.Liidu "osariigina". Kuna see teooria ei kannata kriitikat, siis asendati see hiljem uuega: eesti rahvas olevat teostanud revolutsiooni, kukutanud 21.juunil 1940 "klikivalitsuse" ja valinud 15.juulil vabadel valimistel uue "parlamendi", mis siis rahva soovil seadis sisse nõukogude korra ja palus võtta Eesti Vabariik liiduvabariigina N.Liitu. Miskipärast aga väidab Venemaa välisministeerium mõlemale teooriale vastukäivalt veel praegugi, et Eesti riik olevat 1940.aasta suvel olemast lakanud (nähtavasti siis ikkagi N.Liidu kuritegeliku anneksiooni tõttu), millest püütakse rahvusvahelise õiguse vastaselt teha järeldust, et Tartu rahuleping olevat kaotanud kehtivuse. Riigi kadumist on püüdnud tõestada ka paar eesti autorit. Öeldust ilmneb, et juriidiliselt tähtsaimad sõlmküsimused Eesti 1940
Põhjuseks, et see pidi kaitsma rahatähti järeletegemise eest ning piiriäärsed rahvad pidavat olema harjunud vahet tegema rahadel just värvi järgi. 6 2. KROONID RUBLADEKS Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees Johannes Lauristin 1940 aastal esines Kremli poliitikateatri laval riigikukutajana. N Liidu Ülemnõukogu langetas otsuse võtta Eestis vastu N Liidu koosseisu 16. liiduvabariigina. Otsusele kirjutas alla üliagar pugeja Mihhail Kalinin. Eestlased olid kaotanud kõik oma lipu ja hümni. Mindi üle Moskva ajale ning sügisest korjati käibelt Eesti kroon. Rubla võeti Eestis kastusele 1940. aasta novembris. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks, mille kursiks sai 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi ostujõud oli 1 kr = 8 10 rubla. Tolleaegsed suured sõnameistrid kirjutasid (Päevaleht, 25.11.1940):
Et näidata toimuvat riigipööret üldrahvaliku revolutsioonina, organiseeriti rohkearvulisi rahvakoosolekuid, kus võtsid sõna Eesti kommunistid ja korda pidas Punaarmee. Aset leidnud võimuvahetust ei võetud siiski legitiimsena ei Eestis ega välismaal. 23. juulil 1940 teatas USA aseriigisekretär Sumner Welles, et USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi. See oli lääneriikide mittetunnustamispoliitika algus. 6. augustil inkorporeeriti Eesti liiduvabariigina NSV Liitu. Eesti ühiskonnakorraldus, majandus ja kultuurielu tasalülitati forsseeritud tempos Nõukogude Liidus kehtivaga. Juba juulikuus oli alanud maaomandi ümberjagamine ja ettevõtete natsionaliseerimine. 1940. a sügisel tuli käibele NSV Liidu rubla. Sovetiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte. Tähtsaimaks võimuasutuseks sai kohaliku kompartei keskkomitee (juhiks Karl Säre), kes liiduvabariigi valitsuse abil (juhiks
annaabi.ee 
