Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja
3.1.2. Globulaarsed valgud Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99). Liitvalgu näiteks võib tuua lipoproteiini. Lipoproteiin on biokeemiline kooslus, mis omab 9
· Proteogeensete aminohapete põhistruktuur on : H2N-CH-COOH · Asendamatu aminohape on selline aminohape, mida loom peab saama toiduga · Valg pI(isoelektriline punkt) on selline pH väärtus, mille juures molekulil on minimaalne netolaeng . Valgumolekuli seisund, mille juures molekuli summaarne laeng on 0 · Peptiidside: O=C=N-H. Peptiidside tekib amiidsideme abil, ühest aminohappest võtab osa karboksüülrühm, teisest aminohappest aminorühm. · Lihtvalkude põhistruktuurid:globulaarsed ja fibrillaarsed · Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat, glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed: Cys, Ser, Thr, Tyr, Asn, Gln, Asp, glu, Lys, Arg, His; hüdrofoobsed: gly, Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul
munakollane ja kaunviljad. B2-vitamiini päevane soovitatav kogus on 1,2–1,7 mg, 1,5 mg vitamiini sisaldub umbes: * 50 g hautatud maksas, * 60 g maisihelvestes (vitamiinidega rikastatud), * 75 g pärmis, * 215 g mandlites, * 240 g juustus või nisuidudes, * 280 g müslis, * 400 g keedetud munades, * 750 g piimas. Biofunktsioonid • kontrollib süsivesikute, rasvade ja lihtvalkude lõhustumist • vajalik organismi kasvuks ja soo jätkamiseks • vajalik normaalse nägemisprotsessi tagamiseks. Vaegus Liig •keele ja limaskesta • kaasneb ülejäänud B põletikud grupi vitamiinide vaegus •silmade valguspelgus • nahapõletik nina ja silmade ümbruses B3-vitamiin Organism toodab seda vitamiini ise. Kuid kui valitseb B1, B2, B6 defitsiit, ei ole organism seda võimeline trüptofaanist tootma.
4) vaja ensüüme (kõige tähtsam peptiidi süntetaas sünteesib peptiidsidet) 5) vaja kõiki aminohappeid (20) Komplementaarsus: mRNA G C A U C G tRNA C G U A G C Komplementaarsus realiseerub kolmeste nukleotiidiplokkide kaupa. Tegemist on geneetilise koodi põhisüsteemiga Olemus: Tegemist on kodeerimistüüpi matriitsreaktsiooniga. Koodivõti 3: 1. Kolmele mRNA nukleotiidile vastab 1 aminohape. Tulemus: Esmases struktuuris lihtvalkude süntees, mis alluvad sünteesijärgsele töötlusele, mida nimetatakse posttranslatsiooniliseks töötluseks: 1) lihtvalkudest tehakse liitvalgud 2) ensüümvalgud aktiveeritakse sünteesijärgselt 3) mitmest ehitusüksusest koosnevad valgud pannakse sünteesijärgselt kokku 4) lähtuvalt esmasest struktuurist omandab valk kõrgemat järku struktuurid Ainevahetus Ainevahetus reaktsioonide kogum, mis seob organismi väliskeskkonnaga ja
beri-beri. Imendumist takistavad: kohvi, tee, alkohol, suitsetamine, antibiootikumid, östrogeenid. Looduslikud allikad: õllepärm, rafineerimata viljaterad, munakollased, kaerajahu, maapähklid, lahja sealiha, kliid, enamus köögivilju. B2 - antistomatiitne, antidermatiitne (riboflaviin) Ei karda kuumust, ei hävine töötlemisel, kuid laguneb valguse toimel, seega säilib toidus, mida hoitakse läbipaistmatus pakendis. Biofunktsioonid: kontrollib süsivesikute, rasvade ja lihtvalkude lõhustumist, vajalik organismi kasvuks ja soo jätkamiseks; vajalik normaalse nägemisprotsessi tagamiseks. Stressi korral organismi riboflaviini vajadus suureneb. Kõige paremini toimib B2koos vitamiinide B6, C ja niatsiiniga Defitsiit: põhjustab fotofoobiat, stomatiiti, dermatiiti, juuste väljalangemist, kõhnumist, kasvupeetust. Imendumist takistavad: östrogeen, alkohol, sulfoonamiidid. Looduslikud allikad: PIIM, maks, neerud, juust, rohelised lehtköögiviljad, jogurt, oad,
on kanalite ja tsisternikeste süsteem, mis asub tsütoplasmas. Ülesanne: a) ainete rakusisene liikumine b) ainevahetusprotsessid Jaguneb: a) Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik * Seest õõnes membraansüsteem, ilma ribosoomideta. Ülesanded: a)Siin toimub süsivesikute ja lipiidide süntees. b)Selles süsteemis toimub ka ainete transport b) Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik * Membraansüsteem, mis on kaetud ribosoomidega. Ülesanded: a) lihtvalkude süntees (ribosoomides) b) valkude transport Võrgustikud võivad üksteiseks üle minna ribosoomide liitmise ja loovutamise teel!! 4. Golgi kompleks Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ja kanalikestest. Ülesanded: a) ts võrgustikul sünteesitud materjalide sorteerimine b) materjalide pakendamine membraanidesse c) materjalide kontsentreerimine
52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped alluvad pankrease nõre nukleaaside toimele. Rakkude nukleiinhapped lagunevad vastavate nukleaaside (DNA-aaside, RNA-aaside) katalüütilisel toimel mononukleotiidideni. Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi lähteainetena, teine osa
52. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped alluvad pankrease nõre nukleaaside toimele. Rakkude nukleiinhapped lagunevad vastavate nukleaaside (DNA-aaside, RNA-aaside) katalüütilisel toimel mononukleotiidideni. Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi lähteainetena, teine osa lõhustatakse nukleosiidideni ja
molekulisisesed sidemed. 47. Nukleiinhapete ainevahetus Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped alluvad pankrease nõre nukleaaside toimele. Rakkude nukleiinhapped lagunevad vastavate nukleaaside (DNA-aaside, RNA-aaside) katalüütilisel toimel mononukleotiidideni. Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi lähteainetena, teine osa lõhustatakse
Nukleiinhapete moodustamiseks vajalikud lähteained pärinevad toidust (nukleiinhapete hüdrolüüsiproduktid) ning süsivesikute ja lipiidide ainevahetusest. Puriin- ja pürimidiinalused ehitatakse vajaduse korral üles lihtsamatest ainevahetuse vaheproduktidest. Nukleiinhapete hüdrolüüs algab maos, kus pepsiini toimel lõhustuvad sidemed valguliste komponentide ja nukleiinhapete vahel. Protsess jätkud peensooles, kus algab ka lihtvalkude järkjärguline hüdrolüüs aminohapete vabanemiseni. Need resorbeeruvad ja nad lülitatakse edasistesse aminohapete ainevahetuse reaktsioonidesse. Nukleiinhapped alluvad pankrease nõre nukleaaside toimele. Rakkude nukleiinhapped lagunevad vastavate nukleaaside (DNA-aaside, RNA-aaside) katalüütilisel toimel mononukleotiidideni. Osa neist kasutatakse kudedes moodustuvate uute rakkude nukleiinhapete sünteesi
annaabi.ee 
