sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seatud korraga. 19. sajandi keskpaigani taunisid konservatiivid ka konstitutsioonilist riigikorda ning põlastasid rahvuslikku liikumist. 19. sajandi teisel poolel toimus aga konservatiivide leeris suur muutus. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja
Hauakambrid rajati püramiidi sisse. Ureopsise püramiid on kõige suurem. Ehitatud 25 000 eKr. Kõrguseks 147m. Chepreni püramiid 143m. Mykerinose püramiid kõige väiksem. Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi, mis ehitati püramiidi juurde. Elulaad Maakondade asevalitsejad, ametnikud ja preestrid määrasid erinevate piiskondade juhtimiseks vaaraod. Asevalitseja kohustused: Korraldada kohalike ehitustöid Hoida korras niisutuskanalid Koguda lihtrahvalt andamit. Ametniku kohustused: Kontrollida asevalitseja korralduste täitmist. Kirjutaja kohustused: Teha kirjalikke märkmeid, milliseid töid peab tegema, andami suurus, kuidas ülesandeid täideti. Preestrite kohustused: anda kooliharidust. Talupoja kohustused Elada külades, harida põldu ja maksta andamit. Hoida korras kanalid ja tegema ühiseid ehitustöid kui nõuti. Käsitöölised ei tohtinud ametit elujooksul muuta. Orjad olid sõjavangidest ja laenuvõlglastest talupojad.
Louis XIV ajal hakati Prantsusmaa majanduselu korraldama merkantilistlikus vaimus. Kuninga priiskav eluviis ja sõjad nõudsid palju raha, sellepärast kannatasid enim piirkonna tavaelanikud. Kuna riigikassat taheti iga hinna eest täita, ei põlatud müüa aadlitiitleid ega kõrgeid ametikohti, sellest saadi suuri tulusid. Rahandusminister Colbert rentis maksukogumisõiguse rikkamatele kaupmeestele, kes tasusid maksud omast käest, kuid nõudsid need lihtrahvalt veel suuremas koguses sisse. Lihtrahval olid kõrged maksud ja riik oli rahvaga mittearvestav. Kui peale Rootsi aega olid Eesti talupojad juba peaaegu vabad, siis peale Põhjasõda soovis Venemaa aadlike soosingus olla ja andis aadlile maad tagasi. Veel kuulutas Liivimaa rüütelkond talupojad pärisorjadeks. Alles Katariina II sekkumine sundis rüütelkonda talupoegade olukorda kergendama. Talurahvale anti õigus mõisnik kohtusse kaevata,
kõlvatuse eest. Kuna abielu tähtsus tõusis, hakati vallalisust pidama vääraks. Perekonnamoraali tugevnemisega kadusid sellisest elust seksuaalsed ihad ja naist nähti sootu olendina. Muutus ka suhtumine lastesse, kõrgkihis hakati lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa, kuigi distsipliin püsis endiselt range. Eestiski eraldati lapsed argielust, mõisnike lapsed eraldati lastetuppa koos õpetajannaga, et laps lihtrahvalt halbu kombeid ei omandaks. Siiski ei põlatud ära Eestlastest amme. Eesti laps kasvas endist viisi vanemate keskel, nii oli see ka mujal talurahva ja linnakodanike hulgas. Järk-järgult hakkas inimene oma keha häbenema ja pidama piinlikuks alasti olekut ükskõik kus olles. Ka kümblemist, pesemist ja muid veeprotseduure ei peetud vajalikuks. Mitmel pool Euroopas suleti isegi avalikud saunad arvamusega, et see kahjustab kõlblust. Arvati, et pesemine (eriti laste pesemine) on kahjulik
(Don Luisile) Miks don Juanist on saanud sinu elu nuhtlus? (Don Carlosele) Miks sa tahtsid, et sinu pere ja don Juani vaheline tüli lõppeks rahumeelselt? (Don Juanile) Miks sa otsustasid hakata teesklema korralikku inimest? 6. Teose miljöö Tubakat peeti kasulikuks ning see oli mõeldud haritud inimestele. Levinud oli ristiusk. Maal räägitakse teise murdega kui linnas. Tol ajal olid seisused väga tähtsad. Aadlikkudelt oodati rohkem, kui lihtrahvalt. Eeldati, et aadlik peab kaitsma oma au ning ohverdama rüütliau karmide seaduste pärast iseenda ja oma perekonna. Aadliku seisund oli ebakindel, sest isegi siis, kui aadlik allus auseadustele, ei olnud ta kunagi kaitstud teiste kõlvatuste eest. Aud peeti elust tuhat korda kallimaks. Ka tänulikkus ning kättemaksu soov ei puudunud tollel ajal. Silmakirjatsemine ei olnud häbiasi. Paljud silmakirjateenrid pääsesid tänu oma teesklusele
Seegi suhtumine levis algul kõrgemates ühiskonnakihtides, kelle võimuses oli eraldada laps argielust lastetuppa ammede, hoidjate ja koduõpetajate valve ning hoole alla. Järkjärgult jäi laps seega ka tööst kõrvale töö tegemine ja ülalpidamise teenimine jäeti lihtrahva hooleks, see ülikutele ei sobinud. Eestiski alustasid lapse argielust eraldatud kasvatust esialgu sakslastest mõisnikud, kelle lapsed koos guvernandi* ehk koduõpetajannaga lastetuppa eraldati, et nad lihtrahvalt halbu kombeid ja kahjulikke teadmisi ei omandaks. Eestlasest amme siiski ära ei põlatud.Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma tööde tegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus.XVIXVII sajandil hakkas inimene järk-järgult oma keha
näidata vaaraode võimu. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao võim oli küll piiramatu, kuid kogu Egiptuse elu ta üksinda juhtida siiski ei suutnud. Vaarao valitses riiki ametnike toel. Kõige kõrgemad ametnikud olid maakondade asevalitsejad, kes kandsid koolt, et kõik vaaraode korraldused täidetud saaksid. Nende juhtimisel tehti kohalikke ehitustöid ja hoiti korras niisutuskanaleid. Lihtrahvalt kogusid nad andamit. Vaaraole allusid ka preestrid, kes pidasid ühendust jumalatega, täitsid usurituaale ja kandsid hoolt pühakodade templite eest. Kõrgemad ametnikud ja preestrid moodustasid Egiptuse ülikkonna. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Vaaraode dünastiad ja nende saavutused perioodide kaupa: Arhailine periood (2920 eKr 2575 eKr) Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine. Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi. [Dr
kõik kajastub A loomingus. ,,Ratsanikud" poliitiline komöödia. Üks peategelane Demos, ühe maja(Ateena) peremees, on nõder, väsinud, ei saa toimuvast aru, on andnud võimu väiklase, omakasupüüdliku Nahaparkali kätte, kes peab konkureerima Vorstitegija. Näidendi kirjutamise ajal elab Ateenas aristokraat Kleon(kõrk maailmavaade, peaasi, et sõjavägi, võtame kõik lihtrahvalt), kelle isa amet oli nahaparkal (vihje). Nahaparkal võidetakse altkäemaksuga. Vorstitegija keedab Demose ära, kes on pärast seda nooruslik. ,,Pilved" filosoofiline, avaldab vastuseisu sofistidele (5. saj teisest poolest tegutsevad rändõpetlased, uuenduslikud (,,inimene on kõigi asjade mõõt" objektiivset tõde pole olemas). On ohtliku õpetuse levitajad, traditsioonide vastu.) Klassikaline komöödia. Peategelane vana
Käsitöö ja kaubandus areneb käsikäes. Töötati töökodades, ettevõtlus tähendas, et ettevõtja ostis tooraine ja jagas selle järkjärgult oma alltöövõtjatele välja. Tsunftikord reguleerib ja piirab käsitöö tootmist. Meister vastutab oma töö eest. Uuendused: veejõud (vanutus -, sae ja vaseveskid), õhkkangasteljed, paberi tootmine (12. - 13. sajand). Keskaja käsitöö areng: 1. Itaalias kõige varem, hiljem Ida Euroopas. Käsitöö andamina lihtrahvalt (külad, kloostrid). 2. Linnakäsitöö, elukutselised käsitöölased. 3. Käsitöö maale tagasi, ettevõtja, kes kasutab odavat tööjõudu maal ning kvaliteet halveneb. Turg odavama kanga jaoks, kangas kõikidele. Käsitöö spetsialiseerus tugevalt keskaja jooksul. Tsunftikord, mis tagas meistrile kindla sissetuleku, sellest ka tugev reglementeeritus. Mahult suurim tööstusala tekstiil, kaubandusest moodustas poole. Olulisim kalev. Vaja head villa. Turul
Kuid meenutagem oskustöö analoogiat. Valitsemine on nagu arstikunst, meresõit või isegi põlluharimine see on oskus. Selleks on tarvilik eriline väljaõpe ja mitte igaühel pole loomupäraseid võimeid nende oskuste omandamiseks. Nii nagu arstimine tuleks jätta asjatundjate hooleks ning arstiväljaõpet anda ainult neile, kes on selleks kõige sobivamad, nii peaks olema ka valitsemise ja selle õpetamisega. Mistahes teine asjakorraldus viib halvematele tulemustele, ning lihtrahvalt nõu küsimine toob kaasa katastroofi. Pealtnäha tundub Platoni argument demokraatia vastu lausa purustav. Kui valitsemine on oskus ning oskust saavad omandada ainult vähesed, siis tundub demokraatia ilmselgelt absurdne või mõistusevastane. Demokraatia kaitsja peab oskustöö-analoogiale leidma mingi vastuse. Kuid kas sel analoogial on mõni nõrk koht? Probleemid valvuritega
Sparta näol. 510. a. kukutasid spartalased Ateena türannia Hippias põgenes talle kuuluvasse Sigeioni linna Väike-Aasia rannikul ja palus võimu taastamiseks abi pärslastelt. Taas Ateenas võimule tulla tal siiski enam ei õnnestunud. Kleisthenes, kelle kutsel spartalased Ateena asjadesse sekkusid, läks aga peagi oma seniste liitlastega tülli. Spartalased toetasid Ateena sisevõitluses Kleisthenese vastaseid. Oma positsiooni kindlustamiseks otsis Kleisthenes nüüd tuge Ateena lihtrahvalt ja viis 507. a. läbi reformi, mis ateenlaste hinnangul pani aluse nende riigi demokraatlikule korraldusele. Koos sellega vabanes Ateena ka Sparta ülemvõimust. Kleisthenese reform korraldas ümber Ateena kodanikkonna struktuurüksused füülid. Varem jagunesid ateenlased nelja füüli, Kleisthenes aga jagas nad kümnesse uude. Seejuures korraldas ta füülid nii, et igaühte kuulus kohalikke kogukondi deeme (demos
annaabi.ee 
