a. tähtpäevaväärtus, kui põhisumma on 2600 eurot ja intress 220 eurot; S=P+I S=2600+220=2820.- b. intress, kui põhisumma on 1500 eurot ja tähtpäevaväärtus 1730 eurot; I=S-P I=1730-1500=230.- c. põhisumma, kui tähtpäevaväärtus on 3200 eurot ja intress 450 eurot; P=S-I P=3200-450=2750.- 16. Endel investeeris 650 eurot ajavahemikus 08.02.2011- 30.08.2011 fondi, mille lihtintressimäär on 9,5%. Milline on investeeringu tähtpäevaväärtus? r=9,5 t=203/360 P=650 S=650*(1+0,095*203/360)=684,82.- 17. Leida investeeringu nüüdisväärtus 7 kuud enne selle lõpptähtaega, kui investeeringu tähtpäevaväärtus on 3500 eurot ja lihtintressimäär 9%. P=? S=3500 R=9% t=210/360 3500=P*(1+0.09*210/360) P=3325,42 18. Kaspar peab lepingu kohaselt tasuma võla 400 eurot täna, kuid
· Toomas hoiustas 8000 eurot tähtajalise hoiusena üheks aastaks lihtintressimääraga 3% aastas. Kui suure summa saab Toomas kätte tähtaja lõppedes? Vastus: 8000*0,03=240() ; 8000+240=8240() ; Toomas saab kätte tähtaja lõppedes 8240. · Kelli soovib paigutada 5000 eurot panka üheks aastaks tähtajalisele hoiusele. Ta kaalub kahe paigutusviisi vahel. Esiteks teha aastane leping ja siis on hoiuse aastane lihtintressimäär 3,3%. Teiseks teha pooleaastane leping (aastane lihtintressimäär 2,5% ) ja siis veelkord pooleaastane leping. Leia, kummal juhul on Kellil pangas aasta möödudes raha rohkem? Millised on paigutusviiside eelised ja puudused? Vastus: Variant 1) 5000*0,033=165() ; 5000+165=5165() ; Esimesel juhul saab ta tähtaja lõppedes kätte 5165. Variant 2) 5000/100*(2,5/2)=62,5() ; 5000+62,5=5062,5() ;
Näide 1. Olgu veksli nimiväärtus 1000 krooni tähtajaga 3 kuud lihtintressimäärajaga 8% aastas. Sel juhul saab võlgnik oma kasutusse summa, mis on nimiväärtusest väiksem selle intressi võrra, mille veksli nimiväärtus annask 3 kuuga. Siin on ühe kuu intressimäär ja kolme kuu oma järelikult 2%. Seega 1000 krooni annaks kolme kuuga = 20 (kr.) intresse. Järelikult saab võlgnik oma kasutusse 1000 20 = 980 (kr.). Üldistame seda näidet. Olgu vekseli nimiväärtus V, lihtintressimäär p% = mingis ajaühikus ja t vekseli kehtivusaeg nendes ajaühikutes. Sel juhul on võlgniku kasutusse minev rahasumma v = V Kui vekselivaldaja (võlausaldaja) soovib saada võlga tagasi enne maksu tähtaega, siis ta võib vekseli üle anda panka või kolmandale isikule (viimase nõusolekul kindla korra kohaselt). Sellist veksli üleandmist uuele omanikule nimetatakse veksli diskonteerimiseks. Veksli uus
kaudu See kijeldab arbitraaziseoseid intressimäärade ja spot- ja forvard-kursi vahel. Forvard- preemia (või diskonto) võrdub intressimäärade vahega. (F-S/S) = i i* Arbitraazi eesmärgiks on kasumi teenimine efektiivsete intressimäärade (effective interest rate) erinevusest. Kaetud intressiarbitraaz võrdsustab riikide efektiivseid intressimäärasid. Kohaliku valuuta efektiivne intressimäär on lihtintressimäär. Välisvaluuta efektiivne intressimäär on intressmäär pluss forvard-kursi preemia või miinus forvard-diskonto. 365 ( F-S /S ) · --------- · 100 . n Intressimäära pariteedi valemis oodatav kurss E(S t+1) on asendatud forvard-kursiga, s.o. fikseeritud lepingulise kursiga (F t).
algkapital k = 10 000 intressimäär r = 12% aastate arv n =2 intressitulu ühe aasta eest i=rk = 0,12 · 10 000 = 1200 intressitulu kogu ajavahemiku eest I=in = 1200·2 = 2400 tagasisaadav summa e. lõppkapital K=k+I = 10 000 + 2400 = 12 400 Vastus: Tagasisaadav summa on 12 400 krooni. Lihtintressi korral, kui algkapital on k, lihtintressimäär mingi perioodi (aasta, kuu, päeva) kohta r ja perioodide (aastate, kuude, päevade) arv n, siis intressitulu I ' rkn Kogu tagasisaadav summa (lõppkapital): K ' k %I K'k% rkn K ' k (1%rn) Tähtajad on tihti erinevad täisaastatest
algkapital k = 10 000 intressimäär r = 12% perioodide arv n=2 intressitulu ühe aasta eest i = rk i = 0,12×10000=1200 intressitulu kogu ajavahemiku eest I = in I = 1200×2=2400 tagasisaadav summa ehk lõppkapital K=k+I K=10000+2400=12400. Vastus: Tagasisaadav summa on 12 400 kr. Lihtintressi korral, kui algkapital on k, lihtintressimäär mingi perioodi (aasta, kuu, päeva) kohta r ja perioodide (aastate, kuude, päevade) arv n, siis intressitulu I = rkn Lõppkapital on leitav seosest K = k + I = k + rkn = k (1 + rn) Tähtajad on tihti erinevad täisaastatest. Sellisel juhul täisaastast erinev periood teisendatakse kas kuudeks või päevadeks ning ka intressimäär leitakse vastavalt kuu või päeva kohta.
1.aastal 1000*10%=100kr; 2.aastal (1000+100)*10%=110kr; 26 3.aastal (1000+100+110)*10%=121kr Kolme aasta summaarne intress on 100+110+121=331kr, so 331/300=1,103 korda suurem kui kolme aasta lihtintress Seega 10% nominaalintressimäärale vastav lihtintressimäär, mis kindlustaks samasuguse koguintressi peaks olema 11,03% Seda nimetatakse tegelikuks intressimääraks e reaalintressimääraks (effective interest rate) Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FV i,t = PV · (1 + i)t o kus PV – esimese aasta alguses investeeritud summa (algsumma);
Hoiustades 1000kr intressimääraga 10%, saab: 1.aastal 1000*10%=100kr; 2.aastal (1000+100)*10%=110kr; 3.aastal (1000+100+110)*10%=121kr Kolme aasta summaarne intress on 100+110+121=331kr, so 331/300=1,103 korda suurem kui kolme aasta lihtintress Seega 10% nominaalintressimäärale vastav lihtintressimäär, mis kindlustaks samasuguse koguintressi peaks olema 11,03% Seda nimetatakse tegelikuks intressimääraks e reaalintressimääraks (effective interest rate) · Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FV i,t = PV · (1 + i)t o kus PV esimese aasta alguses investeeritud summa (algsumma);
Hoiustades 1000kr intressimääraga 10%, saab: 1.aastal 1000*10%=100kr; 2.aastal (1000+100)*10%=110kr; 3.aastal (1000+100+110)*10%=121kr Kolme aasta summaarne intress on 100+110+121=331kr, so 331/300=1,103 korda suurem kui kolme aasta lihtintress Seega 10% nominaalintressimäärale vastav lihtintressimäär, mis kindlustaks samasuguse koguintressi peaks olema 11,03% Seda nimetatakse tegelikuks intressimääraks e reaalintressimääraks (effective interest rate) · Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FV i,t = PV · (1 + i)t o kus PV esimese aasta alguses investeeritud summa (algsumma);
Hoiustades 1000kr intressimääraga 10%, saab: 1.aastal 1000*10%=100kr; 2.aastal (1000+100)*10%=110kr; 3.aastal (1000+100+110)*10%=121kr Kolme aasta summaarne intress on 100+110+121=331kr, so 331/300=1,103 korda suurem kui kolme aasta lihtintress Seega 10% nominaalintressimäärale vastav lihtintressimäär, mis kindlustaks samasuguse koguintressi peaks olema 11,03% Seda nimetatakse tegelikuks intressimääraks e reaalintressimääraks (effective interest rate) Üksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. Üksiksumma tulevane väärtus (FV) leitakse FV i,t = PV · (1 + i)t o kus PV – esimese aasta alguses investeeritud summa (algsumma);
Leida summa, mis tuleks võlakirjale märkida ja intress, mis tuleks pangale maksta, kui pank diskonteerib selle 14% pangadiskontomääraga 18 märtsil. 2.3.13.** Võlakiri nimiväärusega 300 EURi, mis teenis intressi intressimääraga 10%, anti välja 1. juunil kolmeks kuuks. Leida selle võlakirja tähtpäevaväärtus. Milline peaks olema samadel andmetel panga diskontomäär d, mis annaks võlakirjale sama tähtpäevaväärtuse, mis lihtintressimäär 10%? Kas d väärtus sõltub võlakirja nimiväärtusest? 2.3.14.** Intressimääraga r intressi teeniva võlakirja nimiväärtus on P ja tähtaeg on t. Leida panga diskontomäär d, mis annaks sama tähtpäevaväärtuse, mis lihtintressimäär r? ÜLESANNETE VASTUSED 135 2.2.1. a) r 0,065; t 2,5; b) r 0,012; t 11; c) r 0,12; t ; d) r 0,09; t 1,75.
annaabi.ee 
