Milliseid aineid nimetatakse lihtaineteks? Too näide. Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomistest. Vesinik, lämmastik , hapnik, kloor. Kuidas jagunevad lihtained? Lihtained jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Millest koosnevad liitained? Liitained koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest. Mida näitab liitaine valem? Liitaine valem näitab erinevate elementide arvu molekulis või aatomite ( ioonide) arvude suhet kristallis. Millist keemilist reaktsiooni nimetatakse ühinemisreaktsiooniks? Reaktsiooni, milles ained omavahel ühinedes moodustavad uue aine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks. Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand? Keemilise reaktsiooni võrrand näitab reaktsiooni lähtaineid ja saadusi. Iseloomustab reaktsioonis osalevate ainete osakeste arvu ( või arvude suhet)
°C ja tahkumis temp. -38,8°C.Elavhõbedal on väga mürgine aur ehk lõhn. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega,mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad.Ühineb hapnikuga kõrgemal,väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril.Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega.Õhus on elavhõbe püsiv.Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. 4) Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised.Elavhõbe on mürgine nii inimese,kala kui ka looma närvisüsteemile.Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sellest,millise ühendina see inimorganismi sattub,kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud.Samuti mängivad rolli inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka sugu.Elavhõbe tekitab taimedes stressi ning see pole taimedele hea,aga kuna
luumurdu, säilitab head tervist Nime sai Rooma jumala Mercury järgi Reageerimine Vedelas olekus halb elektrijuhtivus. Tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Saadavus Looduses väga haruldane Kuulub mitmekümne mineraali koostisse Ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Kasutamine Kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes (elavhõbeda sambad) Kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes
Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja en. vahetuse ümbritseva keskkonnaga.assimilatsioon - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid.Assim. vajab energiat!dissimilatsioon- millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt)energia vabaneb!aine- ja energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei
AINEVAHETUS - biokeemiliste reaktsioonide kompleks, mille kaudu organism on seotud väliskeskkonnaga ja mis võimaldab tal kasvada ja areneda (kõik protsessid). ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides lähteained saadused ATP koht 1). glükolüüs glükoos püroviinamatihape 2 ATP tsütoplasma võrgustik 2). tsitraadi püroviinamarihape CO2 -------- mitokonder
hapetest vesinikku välja Reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad Reageerib väävli ja joodiga tavalistes tingimustes Lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle, moodustades amalgaame Õhus on püsiv Õhus kuumutamisel ühineb hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks KASUTAMINE Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel. Tal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Hästi tuntud on ka elavhõbedabaromeeter ja vererõhu mõõtmise seade. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat kõige rohkem kvartslampide valmistamiseks. Samuti ka meditsiinis bakterite hävitamiseks. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja
vedelusele halb elektrijuht. Pindpinevus on sellel ainel üpriski suur: pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Elavhõbe lihtainena on hõbe läikiv metall, kuid niiske õhu käes kaotab ta oma läike ning kattub oksiidkattega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad kui elavhõbe ise. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver. Elavhõbeda kasutusalasi on mitmeid. Näiteks sulle tuntud kraadiklaas, millega sa oma palavikku mõõdad, selle sisu on samuti elavhõbedast, kuna elavhõbe paisub temperatuuri tõusmisel. Samuti mõõdetakse ka õhurõhku elavhõbedaga. Elavhõbedat kasutati ka elektritakistusühikuna. Teada on ka, et
Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. 2)Sümbol Hg Ladina keelne nimetus Hydrargyrum keemistemperatuur 356°C tahkumistemperatuur -38.8°C Tihedus normaaltingimustes 13.6 g/cm3 Järjenumber 80 Aatommass 200,59 Oksüdatsiooniaste ühendites I ja II 3)Elavhõbe on kergsulav hõbevalge peegelduv
Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Kasutusalad Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termo- meetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku
amalgaame (elavhõbedasulamid). Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis reageerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Ühineb väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega. Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Ühendid Elavhõbe ja selle ühendid on inimeste, ökosüsteemide ja eluslooduse jaoks väga mürgised. Elavhõbe põhjustab tervisehäireid, nagu psühhoos, hallutsinatsioonid ja suitsiidne käitumine. Samuti kopsude kahjustuse. Inimesele on ohutud mitte- lahustuvad elavhõbeda ühendid, nagu elavhõbesulfiid.
Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinevar (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad-
Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. · ASSIMILATSIOON - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (nt liigiomaste valkude süntees, fotosüntees, lihtsuhkru muutumine glükoosiks jne). Assim. vajab energiat! · DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . energia vabaneb! Assimilatsiooniprotsessid toimuvad rakus ribosoomides, tsütoplasmavõrgustikus ja kloroplastides. Dissimilatsiooniprotsess toimub põhiosalt mitokondrites. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma elutegevuseks energiat. Seda kasutatakse biosünteesireaktsioonides, ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel transpordil ning mitmesugustes liikumisprotsessides. Vahetult kasutatav energia saadakse makroenergilistest ühenditest
tugevad oksüdeerijad. Tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Näiteks tekib kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2: Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O. Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2: 6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2 Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe
temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui teda õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse
v’rvusega ja vees rasklahustav tahkis, mida saadakse vesiniktetrakloroauraadi reageerimisel H2S või ammooniumsulfiidiga: 2H [AuCl4] + 3(NH4)2S → Au2S3 + 2HCl + 6NH4Cl Dikuldtrisulfiid on vees rasklahustuv, reageerib hapetega, KCN lahuse või broomiveega, kuumutamisel umbes 200 kraadi juures laguneb. Toatemperatuuril laguneb aeglaselt, 10 moodustades Au2S: Au2S + 2S Kuumutamisel laguneb lihtaineteks: Au2S3 → 2Au + 3S Au2S on pruunikas-musta värvusega tahkis, vees rasklahustuv, kuid reageerib leelismetallide tsüaniidiga ja polüsulfiididega. Kuldoksiidid ja kuldhüdroksiidid: Au2O,Au2O3, AuOH, Au(OH)3 Kuld(I)kloriidi reageerimisel leelisega tekib kuld(I)hüdroksiid: AuCl + NaOH → AuOH allanool +MaCl Viimane laguneb kuumutamisle umbes 200 kraadi juures, seejuures tekib kuld(I)oksiid: 2AuOh → Au2O + H2O Tetrakloroauraadi reageerimisel leelistega või soodalahusega
Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Maailmatoodang 4x103 tonni aastas. 2 Ajalugu Elavhõbe sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias.
Hg asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja. Elavhõbe reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevad oksüdeerijad, tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Elavhõbe reageerib väävli ja joodiga tavalistes tingimustes. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver HgS. Seda kasutati juba kiviajal koopajoonistuste tegemisel. Kinaver on ka põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad elavhõbe(I)kloriid 5 Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid HgCl ehk sublimaat. Sublimaati kasutatakse desinfektsiooniks ja nahahaiguste raviks, kalomel on lahtisti. 3. Elavhõbeda kasutamine
Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda kasutusalad Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste
materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall (vt joonis 2.). Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Joonis 2. Elavhõbeda välimus normaaltingimustes Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). 2.2 Ajalugu Esimeseks teadaolevaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd
Kui reaktsioon toimub standardtingimustes (298 K; 1 bar; 1M) siis saame kasutada standardset reaktsiooni Gibbsi energiat: Go = nGmo (saadused) - nGmo (lähteained) Gfo on aine tekke standardne Gibbsi energia, mille arvutame analoogselt Hfo-ga: lahutame aine Gibbsi energiast seda moodustavate puhaste lihtainete Gibbsi energiad. Aine on termodünaamiliselt stabiilne, kui selle Gfo on negatiivne, kui see on positiivne on mittestabiilne- on kalduvus laguneda lihtaineteks. See lagunemine võib olla aeglane: vastavaid aineid nimetatakse mittelabiilseteks, püsivateks või inertseteks. Ained mis lagunevad kiiresti on labiilsed või mittepüsivad (nt radikaalid). Mittepaisumistöö on nt mehaaniline või elektriline töö, aga samuti uute keemiliste sidemete moodustamiseks kulutatav energia. Bioenergeetika aluseks. NÄIDISÜL ALATES MIS TEMPIST JNE 8. & 9. PEATÜKK FÜÜSIKALINE JA KEEMILINE TASAKAAL
Tema reageerimisel veega
tekib lämmastikhape ja lämmastikoksiid:
3NO2+H2O=2HNO3+NO
NO2 on tugev oksüdeerija.
NO2 moodustab madalal temperatuuril dimeeri N2O4:
t*alandamine
2NO2--------------------N2O4 (H
(annavad E-hor. Kollaka värvuse) · A Ea Bhf C Leetumine · A Ea B C Eluviaalne mtp., kus primaarsed ja sekundaarsed mineraalid happeliste huumusainete mõjul Gleistumine lagundatake lihtaineteks ja selle tulemusena moodustuvad vees lahustuvad ühendid eemalduvad mullast üldse Hüdromorfses e. liigniiskes keskkonnas toimuv mtp., kus org. Aine hapendamiseks vajalik Eeltingimused: O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt Fe3+ Fe2+ 1. Agressiivne ja ägeda reaktiivina toimiv org. Aine, mis lagundab min
annaabi.ee 
