kujunenud geneetiline struktuur mis on kestnud umbes 40 000 aastat. Inimene on kindla kultuuri käitumisega, omab kõnevõimet, oskab valmistada ja kasutada tööriistu ning erinevaid tehnoloogiat. 4. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk Inimese põhikoed on : EPITEELKUDE- katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. SIDEKUDE- elastsest kudedest koosnev võrgustik. Toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob nahka organite külge, trantspordib aineid, pehmendab lööke. LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased NÄRVIKUDE- suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon Inimesel on 9 elundkonda: KATTEELUNDKOND-(nahk, juuksed, küüned) TUGIELUNDKOND- (kõõlused, luud, liigesed, lihased)
talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid; kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest; epiteelrakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täiavad mitmesuguseid ül: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eirtvad higi, rasu, lima jms 2Sidekude toetab struktuure; täidab lihastevahelist ruumi; seob naha teiste organite külge; (veri) transpordib aineid; (rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke. 3 Lihaskude talituseks on kokkutõmbumine e konkraktsioon 4 Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada.. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoone toodavad sisenõre- e endokriinnäärmeid, reguleerivad paljusid funktsoone:
Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda, inimese perekonda, targa inimese liiki Inimese aju erinevus teistest loomadest: suur aju ning arenenud ajukoor
· Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40% · Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel. · Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega · Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest · Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu
mõnus lihasvalu eelmise päeva trenni meelde tuletaks ja seega jätame venitamata. Venitamisel on aga palju rohkem eeliseid, kui me osata oleks arvanud: Parem painduvus aitab ennetada vigastusi, kuna lihas on võimeline venima rohkem, enne kui jõuab punktini, kus tekib vigastus Hea painduvus võimaldab sportlasel leida parima algasendi, et veelgi tõhusamalt jõudu või kiirust arendada Hea painduvus parandab lihastevahelist koordinatsiooni ning võimaldab seega säilitada head rühti Hea painduvus võib ennetada või leevendada vanusest tulenevat liigeste valulikkust Venitamine parandab lihaste vereringet, aidates seeläbi lihastest jääkaineid väljutada ja lihastesse vajalikke toitaineid transportida ning seega taastumist kiirendada Venitades paraneb lihaste kontraktsioonivõime ning kuju Venitamisel kiireneb valgusüntees
E-koe all asub *Higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid basaalmembraan(koosneb põhiliselt kollageenist)- * Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega *Soole epiteelrakud imavad toitaineid Sidekude Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju *toestab struktuure( kõrva) rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt *täidab lihastevahelist ruumi (nt käelihastel) elastsetest kiududest võrku.Kollageen moodustab *seob naha teiste organite külge sidekoe põhimassi-kõige iseloomulikum sidekoe *sidekude(veri) transpordib aineid elastseid kiude moodustavaks valguks *(rasvkude) akumuleerub naha alla ja pehmendab lööke
2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillaarne sidekude tihedate paralleelsete kimpudena, mis moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligamente, mis
· Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelrakud eritavad ruumi. aineid(higi) · Sidekude (veri) transpordib eluks · Neeru epiteelrakud väljutavad vajalikke aineid. jääkaineid. · Sidekude (rasvkude) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke.
· Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. · Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise. · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, millel kokkutõmbumine toimud aeglaselt. Sidekude · Sidekude toetab struktuure. · Sidekude täidab lihastevahelist ruumi. · Sidekude (veri) transpordib eluks vajalikke aineid. · Sidekude (rasvkude) akumuleerib nahaalla ja pehmendab lööke. · Sidekude seob naha teiste organite külge. · Luukude täidab organismi tugifunktsiooni. Närvikude · Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. · Närvikude on närvirakkude neuronite pikkade jätketega kuju.
Treening lõppeb lõdvestuste ja venitustega. (10). 6.6. Pilates Kaasaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Pilatese eesmärk on lihaste tunnetamine ja arendamine. Tunnis tehakse peamiselt staatilisi harjutusi, keskendudes kerelihaste treenimisele. Rahulik ja mõõdukas treening annab regulaarsel harjutamisel treenitavatele hea rühi, painduvuse ja tasakaalu, arendades lihaste ja sidemete elastsust, jõudu, lihastevahelist ja lihastesisest koordinatsiooni. Sobib ka neile, kes ei oma eelnevaid aeroobika-alaseid kogemusi või kellel on vastumeelt koordinatsiooni nõudvad liikumiskombinatsioonid ning jooksu- ja hüplemisharjutused. (10). 6.7. Rasedate võimlemine Võimlemistund, mis põhineb venitusharjutustel. Tunni eesmärk on kõrvaldada lihaste väärpinged, aidata vältida või kõrvaldada juba tekkinud seljavalu. Regulaarne tunnis osalemine, k.a
(ganglionid) Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuvuse (närvi- Impulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni abil organismi ühtseks tervikuks! Sidekude (connective tissue) ühendab elundite (organite) koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi kaitseülesannet Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ühendab neid palju rakuvaheainet Funktsioonid – toetada struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiset organite külge Luukude – skeleti funktsioon, toruluudel –vereloome Kõõlused – vahendavad lihase kinnitumise luudele Kõhr – katab toruluude otsi, andes neile elastsuse ja sileduse Rasvkude – kaitseb siseorganeid, reguleerib kehakaalu hoemostaasu (tasakaalu) Veri– transpordib hapniku, toitained, gaase jne, immuunsüstemmi rakke jne Lümfikude – transpordib lümfi
Rasvkude kokku (sh sisemine rasv), g 1778 2113 sellest neerurasva, g 43 50 % 2,4 2,4 nahaalust rasva, g 450 517 % 25,3 24,5 lihastevahelist rasva, g 750 1083 % 42,2 51,3 sisemist rasva, g 535 463 % 30,1 21,8 Nahaaluse ja lihastevahelise rasva suhe 0,6 0,48 Lihakeha sordiline raie (poolrümbast) (Piirsalu 1997)
annaabi.ee 
