sagitaalne jõukomponent 2) Jõumomendid: jõumoment ümber vertikaal-, sagitaal-, ja frontaaltelgede 3) Survetsenter. Surveandurid võimaldavad hinnata kontakti ja jõu jaotust tugu või kontaktpinnale. Platvormi kasutusalad: toereaktsiooni, jõu komponentide ja dünaamika määramine; funktisonaalne asümeetria tsüklilistel liikumistel; liigutuslikud pataloogiad; keha asendi stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine - Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e
Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergiast. Neid on vaja põhiainevahetusteks - hingamine, vereringe, närvi-lihastegevuse tagamine jne. 2. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute ületarbimisel Süsivesikute, lipiidide ja valkude järjepidava ületarbimise tulemuseks on liigne kehakaal, rasvumine, hammaste lagunemine, suurenenud risk haigetsuda suhkrutõppe ja südamehaigustesse; enamik toiduallergiaid on põhjustatud valkudest. 3. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel
Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu. Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks. Iga edukas sooritus tõstab enesega toimetulekutunnet ja enesekindlust. Koos hea enesetundega ja meeleoluga kaasneb ka aju arenemine. Lapse mitmekesine ja mänguline liikumine õpetab samal ajal mõtlema, arenevad tähelepanuvõime, võrdlemisoskus ja mälu. Lapse harmooniline areng on võimalik süstemaatilise ja õige kehalise kasvatuse korral, suurendatud kehaline koormus avaldab positiivset mõju ka lapse vaimsele töövõimele. (Seppel,2003).
Mida suurem on inimese aeroobne töövõime, seda hiljem lülituvad sisse inimene anaeroobse töö protsessid ning seda parem on ka inimese anaeroobne töövõime. 11 Kasutatud allikad 1) http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27 2) treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=303&SESS 3) http://tuulttiibadesse.wordpress.com/2012/01/19/lihastegevuse-energeetika-aeroobne- ja-anaeroobne-toovoime/ 12
Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse
Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. – seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. – seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse
Nt küünarliigese painutuse korral toimub õlaliigeses sirutus õlavars viiakse taha. Sirutus õlaliigesest võimaldab vaba ülajäseme raskuskeskme jäämist õlaliigese alla. Küünarvarre painutuse korral toimub õlavarre- kolmpealihase venitus kontraktsioonieelne venitus. 31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning
seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa. Põlveliigese sirutamiseks impulss pretsentraalkäärust suurajust motokorteksist mööda
Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi
*hooperioodi algfaasi (initial swing- reis liigub edasi, kui jalg on maast tõstetud; 60- 73%) *hooperioodi keskfaasi (mid swing- jätkub reie liikumine, kui põlv on kõnnil täielikult painutatud, hakkab jalg põlvest sirutuma, labajalg on põrandast eemal; 73-87%) *hooperioodi lõppfaasi (terminal swing- põlv sirutub ning jalg on valmis asetuma maha; 87-100%). Täiskavanu kõnnitsükli perioode saab kirjeldada ka spetsiifiliselt liigeste ja lihastegevuse näidete põhjal. Tabel 1. Lihaste ja liigeste peamised tegevused kõnniperioodi iga faasi ajal Toeperiood Hooperiood ülesanne tegevus ülesanne tegevus Kannalöögi faas Maksimaalne puusa algfaas maksimaalne painutus hüppeliigese
annaabi.ee 
