Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada.
Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu ) ja Pompeiusega ( oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. ) I triumviraadi. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar ja Pompeia lahutasid ning 58. eKr abiellus kolmandat korda
Suurem osa Caesari elust on teada tema enda kirjutatud Kommentaaridest (Commentarii).Caesar tapeti 15. märtsil 44 eKr senaatorite grupi poolt. Caesar tegi kõik, mis võimalik , et rahva poolehoidu võita. Ta jagas leiba, toitu ning raha ja korraldas lõbustusmänge. Caesar korraldas isegi suure peosöögi, lasi taastada Mariuse kujud ning kaunistada Rooma linna suurejooneliste ehitistega. Moodustas I triumviraadi (Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega). Ka oma vastaste vastu oli ta heatahtlik. Ta ei kiusanud neid, vaid püüdis lepitust otsida. Ta vallutas Gallia ja oli esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud
Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada
Philippus Araablane 244249 Decius 249251 Trebonianus Gallus 251253 Volusianus 251252 Aemilianus 253 Valerianus 253260 Gallienus 253268 Claudius II Gothicus 258270 Quintillus 270 Aurelianus 270275 Tacitus 275276 Florianus 276 Probus 276282 Carus 282283 Carinus 283285 Numerianus 283284 Diocletianus 284305 Maximianus 286305 Constantius I Chlorus 305306 Galerius 305311 Severus 306307 Constantinus I Maximus 306337 Maxentius 306312 Maximinus 306308 Licinius 308324 Maximinus Daia 310313 Valerius Valens 316317 Constantinus II 337340 Constans 337350 Constantius II 337361 Magnentius 350353 Julianus Apostata 360363 Jovianus 363363 Valentinianus I 364375 Valens 364378 Gratianus 367383 Valentinianus II 375392 Theodosius I 379395 Magnus Maximus 383388
Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Enne pöördumist variser Saulus, pärast apostel Paulus 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4. Milline keiser võrdsustas kristluse Rooma riigi teiste religioonidega? Keiser Constantinus 5. Millise ediktiga ja mis aastal see toimus? Constantinus ja Licinius Milaanos ühine edikt, mis sai tuntuks Milaano ediktina. Toimus aastal 313. 6. Milline keiser ja mis aastal kuulutas kristluse Rooma keisririigis riigiusuks? Keiser Theodosius Suur, aastal 380 kuulutas kristluse riigiusuks 7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 326, kutsuti Lääne- Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks ehk Bütsantsiks. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma
keisriks. Marcus Aurelius filosoof keisritroonil (161-180). Valitsusajal pidi tegelema germaanlaste ja teise vaenulike jõudude rünnakute tõrjumiseha, viibis Roomas väga harva. 167 pKr kirjutas filosoofiline teose ,,Iseendale". Constantinus I (keiser aastatel 306-337) teenis sõjaväes, võitles edukalt Reini ääres frankide ja alamannidega, hiljem Doonau ääres gootide ja sarmaatidega. Rooma keiser alates 306. pKr. Esialgu olid tema kaaskeisrid Maximilianus, Maximinus ja Licinius, 310 võttis esimeselt võimu ja hakkas enda ainuvalitsuse nimel võitlema, 324 haaras võimu kogu riigis. 330 rajas uue pealinna Konstantinoopolisse. Esimene kristlik keiser, lasi ennast enne surma ristida. 313 kuulutas kristluse lubatud religiooniks Roomas, aitas kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid. Theodosius Vana-Rooma keiser alates 379, nn Gootide Sõber. Võitis roomalaste austuse väejuhina, sest suutis sarmaadid tagasi tõrjuda
Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Poliitikaga hakkas Caesar tegelema alles pärast Sulla surma, kaitstes plebeide huve. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. 47 eKr sai Caesar poja Kleopatraga. Poja nimeks sai Caesarion.
Süüria, Palestiina. Julius Ceasar - Rooma väejuht. Valiti rahva poolt Rooma ülempreestriks. Vallutas läänealad, osa Galliast (tp. Saksamaa, Inglismaa) Spartacus - gladiaator. Ässitas orje (gladiaatoreid) mässule, mille põhjus arvatakse olevat koeralik suhtumine gladiaatoritesse. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorite ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. Marcus Crassus - Marcus Licinius Crassus Dives (umbes 115 eKr 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: I saj eX Rooma kodusõdade puhkemise põhjused: Palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a. toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. KRISTLASED JA ROOMA RIIK
Cappadocicus maximus, Arabicus maximus, Armenicus maximus ning Dacicus maximus. Ta sündis Constantinus I Choruse pojana ning teenis Diolectianuse ja Galriuse sõjaväes. Pärast seda kui ta isa aastal 306 suri nimetas väeosa ta tänapäeva York'is Augustuseks. Augustus võitles edukalt Reini jõe ääres frankide ja alamannidega, hiljem aga Doonau ääres gootide ja sarmaatidega. Esialgu olid tema kaaskeisriteks Maximinus, Maximilianus, Valerius ja Licianus Licinius kuid siis võttis Augustus Maximilianuselt võimu ja alustas Galeriuse surma järel võitlust ainuvalitsuse eest. Aastal 312 võitis Augustus Liciniusega ühes olles Rooma lähedal asuva Mulviuse silla juures Maxentiuse, kes katsel Tiberisse taganeda aga hoopis uppus. Selle võiduga saavutas Constantinus I Suur tunnustuse riigi lääneosas. Veel 314 või 316 , aeg ei ole täpselt teada, vallutas ta suurema osa
Seal tegeles ta veel üle 11 aasta oma rõõmuks aiandusega. Diocletianuse ajal valitses Roomas rahu ja kord. Senati osatähtsus riigivalitsemisel tõusis. Keiser, ta kaasvalitsejad ja senaatorid ei elanud enamasti enam Roomas. Diocletianus kiusas kristlasi taga. Diocletianuse tapsid vandenõulased. Pärast Diocletianuse tagasiastumist puhkesid uuesti kodusõjad, millest väljusid 306. a võitjatena 306 Constantinus Suur (loe konstantiinus) ja Licinius (loe litsiinius). Constantinust iseloomustab sallivus teiste usundite suhtes. 313. a andsid valitsejad koos välja Mediolanumi ehk Milaano edikti, millega ristiusk sai teiste usunditega võrdsed õigused. See oli paratamatu otsus, kuna tagakiusamised ei olnud eesmärki saavutanud ja kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest.
Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Viimasena ühendas riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks Theodosius Suur, kuid pärast tema surma 395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt sõltumatuks osaks: Lääne- Rooma ja Ida- Rooma. Suur rahvasteränne Aasiast tungisid sõjakad hunnid sisse germaanlaste aladele, kes omakorda olid sunnitud tulema Rooma riigi territooriumile
Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Viimasena ühendas riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks Theodosius Suur, kuid pärast tema surma 395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt sõltumatuks osaks: Lääne- Rooma ja Ida- Rooma. Suur rahvasteränne Aasiast tungisid sõjakad hunnid sisse germaanlaste aladele, kes omakorda olid sunnitud tulema Rooma riigi territooriumile
sõnaks oli tema armastatu Valeria nimi. Vaikivas imestuses seisid tema laiba ümber roomlased. Sünget lahinguvälja vaikust segasid vaid surijate oiged. Mirza otsis üles oma venna, suudles teda viimast korda. Siis kuulis ta Arotix hüüdmas tema nime. Mirza tahtis surijaga ühes minna ning ta võttis Artorixi vöölt pistoda ning pistis selle endale kindla käega kaela. Kaks gladiaatorit, kaksikud Acilius ja Aquilius, võtsid kaasa Spartacuse laiba. · Crassus, Marcus Licinius (lk 428) Rooma riigimees. Oli Sulla poolehoidja, hankis endale tohutu varanduse Sulla ajal hukatud ja väljasaadetud kodanike röövimisega. Tal läks korda maha suruda Spartacuse ülestõus. Valiti kaks korda konsuliks. Ta moodustas ühes Pompeiuse ja Caesariga esimese triumviraadi eesmärgiga haarata ja jagada omavahel riigivõim. Ta tapeti aastal 53 e.m.a. Aasias sõjakäigu ajal partlaste vastu. On säilinud pärimus, et Partia kuningas
eeskujuks. Vana-Rooma kesiririigi aeg oli tollal Prantsusmaal ülimalt populaarne ja mõjutas ka moodi (rõivad, soengud, interjöörid, mööbel nn ampiir). Ooperist: vastavalt tragédie lyrique'ile suured koori- ja balletistseenid, uhke lavakujundus, efektid, aga see kõik on allutatud ooperi dramaturgiale sisu ja muusika ühtsele arengule. Olulisel kohal on kahe peategelase (Julia, kes peatselt pühitsetakse Vestaneitsiks, ja noor edukas väejuht Licinius) psühholoogiline külg, vankumine kohustuse ja armastuse vahel (iseloomulik üldse tragédie lyrique'ile juba barokis, aga Spontini muusikalised vahendid on uued). Suur tähelepanu orkestripartiile, orkestritämbritele. Spontini ooperites leidub hilisema, 1820. aastate lõpus välja kujunenud grand opéra jooni. Teema 14. Prantsuse ooper 1830-1850 Grand opéra. Scribe, Meyerbeer Ooperipealinn oli sel perioodil Pariis
surnud), lasi ennast diktaatoriks kuulutada, kehtestas poliitilise terrori, teostas senati autoriteeti suurendavaid reforme, tõstes selle liikmeskonna 300-lt 600-ni. 80 loobus Sulla võimust. 73 71 Itaalia gladiaatorite ja orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel: pärast mitmeid võite rooma vägede üle loobusid ülestõusnud kavatsusest Itaaliast itaaliast üle Alpide lahkuda ja pöördusid Lõuna-Itaaliasse, kus M. Licinius Crassus nad ümber piiras ja purustas. 67 sai Gn. Pompeius erakorralised volituse võitluseks piraatide vastu Vahemerel ja viis selle mõne kuuga edukalt lõpule. 66 63 Pompeiuse sõjaretk idamaadele: - purustas Mithridatese ja vallutas Pontose alad (Mithridates sooritas 64 enesetapu). - 64 vallutas Süüria ja likvideeris Seleukiidide riigi. - 63 allutas Juudamaa vasallkuningriigina Roomale. 63 paljastati Roomas aristokraat Catilina vandenõu. Catilina paljastamisega kogus
kristlased. Harv ja juhuslik kristlaste tagakiusamine võimaldas kristlikel märtritel (usu eest kannatajatel) Jumala nimel vankumatult surma minnes võita ristiusule uusi toetajaid. Aasta 313: Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Milanos 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus I ja Licinius. Aasta 395: Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Bütsantsi riigi lõpp oli 29. mail 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte meeleheitliku vastupanu tulemusena. Varakristlik kunst:
annaabi.ee 
