50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
326689
Õppematerjali autor
paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid Esimine viirus – tubaka-mosaiikviirus Viirusel puudub ainevahetus ja võime paljuneda; on aga pärilikusaine Viirused on spetsiifilised ehk nakatuvad vaid kindlat peremeesorganit Viiruste paljunemine ja selle takistamine Vaktsineerimine – antigeeni viimine organismi eesmärgiga kujundada organismi immuunmälu ja vastupidamisevõime kindlale haigustekitajale Vaktsiin – haigustekitaja antigeene sisaldav segu, mis haigestumist ei põhjusta, kuid takitab immuunsuse antud haigustekitaja vastu Viiruse paljunemise etappid: Viirus kinnitub märklaudraku pinnale Viirus siseneb rakku Viiruse kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad raku
Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4. Levinumad viirushaigused ja nendega nakatumisviisid. Gripiviirus-levib ühelt inimeselt teisele õhu kaudu või pesemata kätega Papilloomiviirus-levib sugulisel teel C-Hepatiidi viirus-nakatutakse verekontakti ja sugulise vahekorra teel Herpeseviirus-nakatumine on nahakontakti kaudu ja kokkupuutest kehavedelikega HIV ja AIDS-nakatumine toimub verega ja seksuaalse kontakti kaudu 5
Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel. Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes ning selleks peab viirusosake kõigepealt sisenema rakku. Seda protsessi nim. raku nakatumiseks. Raku nakatumisel eristatakse mitut etappi: a) viirusosake seondub raku pinnale
4.Kuidas paljunevad bakterid, milliseid tingimusi selleks vajavad? Kõige kiiremini paljunevad bakterid pooldudes, mis võib aega võtta paarkümmend minutit. Enne pooldumist toimub DNA replikatsioon, mille tulemusena moodustuvad bakteris kaks rõngaskromosoomi ja topelt arv plasmiide. Pooldumise lõpus moodustub raku keskele vahesein ja nii jagunevad raku osad tütarrakkude vahel. Sobiv temperatuur ja toiduvarud. Mida nimetatakse bakterite puhul spooriks, millal, miks ja kuidas need tekivad? Bakteri spoor on eriline mitme rakukestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Bakter moodustab selle ebasobivates elutingimustes. Kes ja kuidas avastas antibiootikumid? Alexander Fleming avastas esimese tõhusa antibiootikumi, penitsilliini 1928. Fleming avastas, et sobiva substraadil kasvanud pintselhallik eritab antibiootiliste omadustega ainet. Pintselhallik jättis oma kasvamisalale bakterivaba ala.
II KT teemad 1)Mõisted: prokarüootne organism- bakterid on üherakulised ja prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid penitsilliin-– antibiootikum ja ravim, mis tekib hallitusseentes. Peatab paljude bakterite kasvu. Pastöriseerimine-toiduainete (eriti piima) kuumutamine lühiajaliselt temperatuuril 70- 90°C, tulemuseks hävib suurem enamus mikroobe, spoorid jäävad. Antibiootikumiresistentsus-bakterite omadus mitte alluda antibiootikumiravile. Haiglabakter- nim. baktereid, mis on vastupanuvõimelised mitme antibiootikumi suhtes. GMO- Geneetiliselt moondatud organism ehk organism, kelle pärilikkusainet (DNA-d) on muudetud.
● Eukarüootidel on kindel tuum ning erinevaid membraani organellid. Pärilik informatsioon (DNA) on tsütoplasmast eraldatud tuumaümbrisega. Kõik elusorganismid, välja arvatud bakterid ja arheed. Eukarüootide hulka kuuluvad: loomad, taimed, protistid, kromistid ja seened. ● Prokarüootidel puudub tuum ja membraani organellid. Pärilikkusaine (DNA) asub tsütoplasmas. On rakusein. Need on bakterid ja arhebakterid. Näiteks bakterite ja sinivetikate rakud, soolekepike (Escherichia coli kolibakter), hallid anaeroobsed bakterid. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? ● Kerakujulised - kokid ● Pulgakujulised - batsillid, klostriidid, G+ eosteta pulkbakterid ● Kruvikujulised - spirillid, vibrioonid, spiroheedid o Niitjad o Tähekujulised o Ristkülikukujulised o
I Põhivara Viiruste ja bakterite erinevused Viirused Bakterid Paljunemine Lüütiline või lüsogeenne tsükkel Pooldumine Elu Elutu Elus organism Pisikestest keemiliste ühendite Ühest ilma tuumata Koosnevad pakikestest rakust Saab Ei ole võimalik
I Põhivara Viiruste ja bakterite erinevused Viirused Bakterid Paljunemine Lüütiline või lüsogeenne tsükkel Pooldumine Elu Elutu Elus organism Pisikestest keemiliste ühendite Ühest ilma tuumata Koosnevad pakikestest rakust Saab Ei ole võimalik
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid