Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, Rakvere, Tamsalu, mille arengus on olulist osa etendanud raudtee Inimmõjud ● Loodusrajad - matkamine ● Telkimine ● Erinevad ehitised (majad,tööstused jne) Tänan kuulamast !
idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati. Haljala-poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt. Arkna külas on muinsuskaitse all 19 objekti. Valla lõunaosa Mädapea Rakvere ringteelt edelasse suunduv Jõepere tee möödub OG Elektra AS tootmiskompleksist ja läbib Lepna aleviku. Tammiku peatusest algab pilkupüüdev puisniiduilmeline Mädapea tammiku maastikukaitseala. Valdavalt üle 250-aastase kaitsealuse puistu jämedaima tamme ümbermõõt on 4,7 m ja vanust ligi 400 aastat, siin on ka kivikalmeid. Parkmets ümbritseb ka nägusat Mädapea mõisa, mis jääb bussipeatusest veidi paremale. Mõisa juurde viib allee. Härrastemaja on ehitatud 19. saj lõpul Rentelnide ajal punastest tellistest, seda ilmestavad puidust verandad
Tallinna Ehituskool Ehituspäevik, ehitusjärelevalve, hea ehitustava Referaat Koostaja: Ragnar Lepna Ehituspuusepp, rühm 12. Juhendaja: Alar Kurg 2013 Sisukord 1. Sisukord 2. Ehituspäevik 3. Ehituspäeviku sisu 4. Ehitusjärelevalve 5. Hea ehitustava 6. Kasutatud kirjandus 1 Ehitustööde päevik
a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn,
Keskmine rauaaeg Eestis (450 - 800) Periood, kus rajati Eestis kõige arvukamalt linnuseid. Linnuste tüübid: Mägilinnused (Otepää linnamägi) Neemiklinnused (Rõuge linnamägi ja asula) Kalevipoja säng (Alatskivi) Ringvalllinnus (Pöide maalinn) Keskmise rauaaja kalmed: Kivikalmed Vanad tarandkalmed* Kangurkalmed* Kivivarekalmed* *hauapanuseid äärmiselt vähe Kamberkivikalmed (Lepna, Proosa, Paju) Väga rikkalikult hauapanuseid Lepna kalmistu ("katkuhaud") Saaremaal Valjala vallas. Arheoloogilised kaevamised 2003. Laevmatused kivikalmetes Laevkalmed (Salme) Salmel on avastatud kaks viikingitest sõjameeste laevakalmet (I 2008, II 2010). Kalmed sisaldasid täissõjavarustusega mehi, relvi (ühel ka kullaga kaunistatud mõõgateramik) ning hnefatafl'i mängunuppe.
ee Elektritsentrum keskus@elektritsentr Rein Edovald Elektrivarustus 5 035 574 AS um.ee Tarvo Puusepp Särts OÜ Väliselektritööd 53 306 556 [email protected] väliselektritööd Üldine Lepna Elekter OÜ 3 240 688 lepna[email protected] tänavavalgustus Vee,kanalisatsiooni- Üldine Mutimetroo OÜ ja gaasitrasside 5103494 [email protected] ehitus 4
leida kivide vahelt. Hõre on kuna mõningad luud, esemed põletati koha peal ja selleks oli vaja palju puid ja kuumust. Mõned kalmed väga rikkalite panustega, nt Proosa kalme. Kullaga kaetud nööbid ehk agraff nööbid. Palju haruldasi leide. Kullast rikkalike kaunistustega naastud võib olla raamatu kaane servast (6.saj), võib olla olid need röövitud, aga äkki oli siin raamatuid? 4. Pajukalmed Saaremaal, agraff esemed, hõbe asjad. Lepna kalme, leitud puutumatuna ja läbikaevatud. Lepna kalmes 80m sügavusel maa sees kivist ristkülik (omamoodi hauakalme), seinte ääres häbe ja kuld ehteid, odaotsi, mõõga katkeid. 5. Paadimatused mõned, leitud ohtralt laevaneete. Laev põletati koos surnuga kalme kohal. Salme küla leid näitab, et võidi matta ka lihtsalt laev, kui see polnud enam sõidukõlblik. 6. Kääbaskalme kõrgem liivakuhjatis, ühed pikad kääpad ja teised ümarkääpad ( läbim
Kagu-Eestis on rohkem linnuseid kui Lääne-Eestis. Põhjuseks võiks olla Uued kalmed, mis rajatakse, on kivikalmed, kuid neil pole mingit konstruktsiooni, sinna on lihtsalt maetud surnud, enamasti põletatud. Neid on nimetatud ka kamburkalmed (?). Üks erandlik on Pirita jõe ääres Proosa kalme, see on läbi Eesti ajaloo üks rikkalikuim kalme üldse. Ta oli kõrvuti teistest perioodidest pärit kivikalmetega. Paju kalme oli tore ja Lepna kalme Saaremaal ka. Lepna kalme oli heas seisukorras. Sinna oli omal ajal ehitatud majake. Surnute luud olid ilmselt seina ääres olevale riiulile kuhjatud, sealt tuli välja mitukümmend hõbetatud sõlge, odaotsi jms. Sealt ei saadud ühegi surnu täisluustikku. Kivimäe matus leiti ühe kivi alt, seal oli mitukümmend relva ja lisaks nendele ka terve rida ehteid. Aarded paistavad silma väärismetallide poolest. Karmla aare avastati kivikalme külje alt. See oli mõnevõrra hilisem tarandkalmest
jälgi. Keskmise rauaaja kalmete pilt on äärmiselt kirju, võib eristada nelja põhitüüpi. Kõige arvukam tüüp on kivikalmed. Kivikalmete arv on suur, kuid nad näevad väga erinevad välja. Tarandkalmeid enam ei ehitatud, kuid sinna tehti ikkagi järelmatmisi. Rajati hoopis kangurkalmeid (tegemist on ringiga, kuhu maetakse). Kivivarekalmes on kive vähem. On ka kalmeid, kus on ääretult rikkalikke asju, näiteks Lepna, Proosa, Paju laevmatused kivikalmes. Kamberkivikalmed. Proosa kalmes lõhuti nõukogude ajal esemed töö käigus ära. Lepna haud on tuntud katkuhauana, mis oli Saaremaal Valjala vallas, avastas Marika Mägi. Nimi 'katkuhaud' oli sellest rahvast eemal hoidnud. Selles kalmes oli väga palju asju. Tegemist oli kivikalmega, mille keskele maa sisse oli süvendatud nelinurkne ala, mille servas olid paekividest laetud müürijäänused. Seinte ääres paiknes hulgaliselt
kaitseks vaenlase vastu, kuid võisid olla ka ülikute residentsiks. Linnused ei pruukinud olla suured (nt Rõuge linnuses olid mõned hooned). Linnuse kaitseseinad tehti horisontaalpalkidest. Keskmise rauaaja kalmed. Pilt on väga kirju, võib eristada nelja põhitüüpi, kivikalmed, laevkalmed, põletusmatused ja kääpad. Kivikalmed nägid väga erinevad välja. Rajatakse kangurkalmeid (ümara põhjaga kivikalmed, diameeter 5 m, konstruktsioon pole). On kolm kalmet, kus on palju panuseid (Lepna, Proosa ja Paju). Proosa ja Paju kalmed olid nõukaajal lõhutud. Saadi kuldesemeid. Lepna kalme oli kummaline, sest see oli rahvapärimuste järgi tuntud katkuhauana, asus keset põldu. Katkuhaua nimetus hoidis hilisemal ajal rahvast eemal. See kalme (kivid lohus) andis palju infot, tegemist oli kalmega, mille maa sisse oli süüvitatud madalam ala, kuhu olid laotud paekividest müür. Tegemist oli hoonega, mis oli püstitatud keset hauda. Seina ääres oli hulgaliselt leide, ka kullast ja
saj neid enam ei ehitata (st et tarandeid ei ehitata juurde). Seejärel ,,auk" - 7.-8. saj ilmuvad uuesti. 1. Kangrukalmed ja kivivarekalmed mõlemad on pm N: Lagedi (146 Väga rikaste kivihunnikud, ~ümarad (d 10 m või rohkem), paar kihti raudneeti), panustega kalmete kive (raud, pae). Eristatud, kuna viimasel suhteliselt vähe Rae, Asuri, ilmumine ülikud?: kive, tänapäeval ei pruugi märgatagi maapinnal. Ajaliselt Salme Proosa; Paju & Lepna oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise (jahipistriku Katkuauk (Saaremaa); rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis luud). Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4. Põhja-germaani kalmed
sisemist konstruktsiooni. Varasemate perioodide puhul oli kivikirstkalme ja tarandkalme aga uued kalmed olid tihedad kivilademed, kuid neil puudub korralik sisekonstruktsioon. Eristatakse erinevate tüüpi kalmed: · kangurkalmed- enam-vähem ringija põhiplaaniga kuhjatud kivid · kivivarekalmed- kivid on korrapäratult kuhjatud. Üldiselt kalmetes vähe panuseid, leidub erandeid väga rikaste panustega. · kamberkivikalmed? Lepna, Proosa, Paju- pm nagu kivivarekalmed aga neil on keskel kividest laotud kambrilaadne ase. · laevmatused kivikalmes . Kalmetes palju neete, mis võivad olla omased omaaegsetele laevadele. Surnu ise on eelnevalt põletatud laevas ja hiljem on laevapõletuses säilinud needid samuti viidud kalmesse. Võib-olla toimusid ka põletused kalme peal. * Laevkalmed Salme, Saaremaal, maetud 7 meest, paat üle 10 meetri. Paadist järgi vaid roostetanud needid.
936916 32260 Vihula vald 80809 5900365-1Lepispea 59.57561225.936910 80809 Vihula vald 870 02501-1 Lepistiku 59.40271424.697520 870 Mustamäe 873 02601-1 Lepistiku 59.40312024.698848 873 Mustamäe 21424 8600308-1Lepistu 57.74138426.689184 21424 Antsla vald 21425 8600309-1Lepistu 57.74128526.689227 21425 Antsla vald 32262 5900367-1Lepna 59.33011 26.28799 32262 Rakvere vald 32261 5900368-1Lepna 59.33016026.288561 32261 Lepna alevik 139560 Lepna 59.33100026.290893 139560 Rakvere vald 26289 6700451-1Lepplaane 58.48893224.637994 26289 Are vald 30536 6700452-1Lepplaane 58.48864824.637234 30536 Are vald 25833 6700456-1Lepplaane 58.43846624.502273 25833 Sauga vald 26742 6700454-1Lepplaane 58.43848524.501777 26742 Sauga vald 29488 6700455-1Lepplaane 58.43891824.499779 29488 Sauga vald 24590 6700453-1Lepplaane 58.43767524.499725 24590 Sauga vald
annaabi.ee 
