mida tehtagu? peakäänded: ainsuses nimetav, omastav, osastav, sisseütlev mitmuses omastav, osastav, sisseütlev ainsus mitmus leplikus leplikes kasulikust kasulikest õptelikuna õpetlikena (-likkude, -likkudesse,-likkudes jne ÕS kasutada ei luba) -liku/ -like/ leplikkus (mis?) leplikkusel (millel?) leplikkuse (mille?) leplikkuselt (millelt?) leplikkust (mida?) leplikkuseks (milleks?) leplikkusse (millesse?) leplikkuseni (milleni?) leplikkuses (milles?) leplikkusena (millena?) leplikkusest (millest?) leplikkuseta (milleta?) leplikkusele (millele?) leplikkusega (millega?) EKSAMIKS I
Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega
noorema (Maarja Mitt) ja vanema Aliide (Marje Metsur) vahelist suhestumist laval. Noore Aliide silmist oli näha seda lootust ja tahet edasi võidelda oma unistuste ja õnnelikuma tuleviku eest. Vanema Aliide näost võis aga juba välja lugeda liigsest pettumisest tekkinud tühjust ning allaandmise tunnet. Hansu puhulgi oli tegu väga hea näitleja valikuga. Karol Kuntsel suutis meeldivalt välja tuua Hans Pekile iseloomuliku leplikkuse ja järeleandlikkuse, mis kajastus ka raamatust. Ma usun, et väga raske oli sel ajal jääda piisavalt rahulikuks olukorras, kus sinu naine ja laps küüditati Siberisse ning ise olid võimude poolt veel ka tagaotsitav. Hans Pekk suutis sellise emotsionaalse koormaga enamus ajast elada kinnises ruumis peidus ning samas jääda ka piisavalt adekvaatseks, et mitte ümbruskonnas kahtlusi äratada.
arengut aeglustasid. Jõukas ja auväärne kodu tuimendas kogu eluks sotsiaalsete vastuolude mõistmist ja lõi eelsoodumuse illusioonidele. Üheksa-aastaselt pandi haava saksa eraalgkooli, kus lastel tihti tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880- 1881 tütarlapsele tol ajal võimaliku kõrgeima hariduse. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles vastupanu ümberrahvustamisele. Peategelase juures meeldis mulle väga see, et kui ta 20.aastaselt oli lasteaias kasvatustööga tutvunud, asutas Haava ise väikese kostikodu koolilastele ning andis neile lisaks eratunde (meenutab mulle veidi ettevõtlust). Samas kirjutas ta ka aktiivselt luulet, mis viisistati kiirelt.
jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda. Juba esimestel kuudel esines ta “Olevikus” üsna kriitiliste avaldustega Tallinnas tegutsevate baltisaksa kunstnike aadressil. Kõigest pidi näha olema, et see uustulnuk pole mitte kompromissiotsija või vähenõudlik leplikkuse kuulutaja, vaid võitleja — kõrgemate kunstikriteeriumide ja rahvusliku kultuuriprogrammi nimel. 1903. a. jaanuaris ilmus ”Teataja” esiküljel kuulutus, et küllaldase hulga soovijate korral tahab kunstnik Tallinnas “figura-maalimise, joonistuse- ja maalimisekursust “ anda. Esialgu oli kursus kavandatud kaheksanädalasena, kuid ühtlasi märgitud, et seda soovi korral pikendatakse.
1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda. Juba esimestel kuudel esines ta "Olevikus" üsna kriitiliste avaldustega Tallinnas tegutsevate baltisaksa kunstnike aadressil. Kõigest pidi näha olema, et see uustulnuk pole mitte kompromissiotsija või vähenõudlik leplikkuse kuulutaja, vaid võitleja -- kõrgemate kunstikriteeriumide ja rahvusliku kultuuriprogrammi nimel. 1903. a. jaanuaris ilmus "Teataja" esiküljel kuulutus, et küllaldase hulga soovijate korral tahab kunstnik Tallinnas "figura-maalimise, joonistuse- ja maalimisekursust " anda. Esialgu oli kursus kavandatud kaheksanädalasena, kuid ühtlasi märgitud, et seda soovi korral pikendatakse. Juhendamist lubati iga päev, "nii kaua kui valge on, misläbi igaühel võimalik
jõude kohapeal koondaks ja uusi ette valmistaks. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Enesekindla ja energilise kunstniku asumine Tallinnasse ei saanud siin kuidagi märkamata jääda. Juba esimestel kuudel esines ta "Olevikus" üsna kriitiliste avaldustega Tallinnas tegutsevate baltisaksa kunstnike aadressil. Kõigest pidi näha olema, et see uustulnuk pole mitte kompromissiotsija või vähenõudlik leplikkuse kuulutaja, vaid võitleja -- kõrgemate kunstikriteeriumide ja rahvusliku kultuuriprogrammi nimel. 1903. a. jaanuaris ilmus "Teataja" esiküljel kuulutus, et küllaldase hulga soovijate korral tahab kunstnik Tallinnas "figura-maalimise, joonistuse- ja maalimisekursust " anda. Esialgu oli kursus kavandatud kaheksanädalasena, kuid ühtlasi märgitud, et seda soovi korral pikendatakse
eelsoodumuse patriarhaalsetele ning konservatiivsetele illusioonidele. Üheksa aastaselt viis koolitee Haava Pataste saksa eraalgkooli kadakasaksikusse miljöös , kus lapsed tuli läbi teha mittemõistmine ja umbusalduse kibe katsumus. Tartu kõrgemas Tütarlaste koolis omandas Haava aastail 1880-1881 tütarlapse tol ajal võimaliku hariduse ülemmäära. Kuid koos hariduse viljadega vahendas kool ka valitsevate ideoloogiat. Vaiksesse maalapsesse jättis oma jälje religioossuse ja leplikkuse sisendus. Kooli saksameelsus lõikas läbi sidemed Tartu elava rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles passiivse vastupanu ümberrahvustamisele. Positiivset osa Haava arengus etendas saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel.Loomingulise tee algus. Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu
aastat (1986 – 92) selle juhatuse liige. 1977.a. nimetati Mats Traat ENSV teeneliseks kirjanikuks. Alates 1985.a. (49 a) on ta ka Maailmakirjanike Akadeemia liige. MATS TRAAT LUULETAJANA 1962.a. kassetiviisikus ilmunud “Kandiliste lauludega” esitles Mats Traat end aktiivse asjatunnetusega ja elu vastuolusid tulipunkti seadva ideeluuletajana. Austust ja respekti tekitasid noore autori tõsidus ja tõe taotlus, väljaastumine elu ja inimeste tardumuse, ükskõiksuse ja loiu leplikkuse vastu, mis andis tema reaaliderohketele värssidele elulise värskuse ning optimistliku üldhäälestuse. Ometi jäid mõned keerukamate arginähtuste tõlgendamised deklaratsioonide tasemele. Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. (“Kirg”, 1963) Traadi esikkogu lüüriline kangelane kuulutab oma kutsumuseks jäädvustada neid, kes joonistavad “esivanemate mureliku sünnimaa
harjunud: see on seotud üldisemalt kõigiga, kelle töö seisneb ideede ja teadmiste tootmise ning levitamisega: "... kõik inimesed on intellektuaalid... kuid mitte kõik ei täida ühiskonnas intellektuaalide ülesandeid" Mis eristab hegemooniamõistet frankfurtlaste ja Alhtusseri domineeriva ideoloogia mõistest? "Ta on pigem vaidlustav ja muutuv ideedekogum, mille abil domineerivad rühmad üritavad tagada alluvate rühmade leplikkuse, mitte järjepidev ja funktsionaalne ideoloogia, mis töötab alluvatele rühmadele õpetust jagades valitseva klassi huvides. Samas ja see jätab ka Gramsci essentsialismiga flirtima eksisteerib igas hegemoonses formatsioonis ehk ajaloolises plokis üks ja ainult üks ühendav printsiip, mille sõnastajaks saab olla mingi fundamentaalne klass. See aga tähendab, et hegemoonse subjekti lõplik kese asetseb siiski väljaspool seda ruumi, mida ta liigendab
Seejuures on intellektuaali mõiste Gramscil laiem kui tavakeeles harjunud: see on seotud üldisemalt kõigiga, kelle töö seisneb ideede ja teadmiste tootmise ning levitamisega: "... kõik inimesed on intellektuaalid... kuid mitte kõik ei täida ühiskonnas intellektuaalide ülesandeid" Mis eristab hegemooniamõistet frankfurtlaste ja Alhtusseri domineeriva ideoloogia mõistest? "Ta on pigem vaidlustav ja muutuv ideedekogum, mille abil domineerivad rühmad üritavad tagada alluvate rühmade leplikkuse, mitte järjepidev ja funktsionaalne ideoloogia, mis töötab alluvatele rühmadele õpetust jagades valitseva klassi huvides. Samas ja see jätab ka Gramsci essentsialismiga flirtima eksisteerib igas hegemoonses formatsioonis ehk ajaloolises plokis üks ja ainult üks ühendav printsiip, mille sõnastajaks saab olla mingi fundamentaalne klass. See aga tähendab, et hegemoonse subjekti lõplik kese asetseb siiski väljaspool seda ruumi, mida ta liigendab
üksteisest arusaamises ja koostöös oleks kõige ilusamaks ja võimsamaks tunnistuseks vabariikliku riigikorra pooldamisest ja ühtlasi selles korra küpsusest.” (Uluots 2004a, 361.) Kui tänapäevased tunduvad need sõnad! Õigusühiskonnas tuleb osata põhiseaduses sisalduvaid aluspõhimõtteid leida ja neist lugu pidada ning juristid peavad neile ka igapäevatöös toetuma. Kui sellega kaasneb üldinimlike väärtuste, leplikkuse, arusaamise ja koostöö arvestamine, kestab Eesti riik mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus. EV põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloogi leidmise meetod Õigusdoktor Schneider leiab õigustatult, et „põhiseaduse aluspõhimõtted“ on selline kategooria, mille päriskodu on põhiseaduse preambul. Põhiseaduse preambul – see on põhiseaduse ideeline vundament. Kuna preambul ei ole põhiseaduse jaoks mitte ripats,
annaabi.ee 
