(Riigikantselei, 2017) Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti. Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi Brüsselis ja roteeruvat eesistumist teostavas liikmesriigis. Eesistujariigi teiseks ülesandeks on püüda jõuda seadusandlikes aktides kokkuleppele kolmepoolsetel kohtumistel, mitteametlikel läbirääkimistel ja lepituskomitee koosolekutel. Teha tihedat koostööd järgnevate Euroopa Liidu institutsioonidega Euroopa Ülemkogu eesistujaga ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga. Eesistuja roll antud juhul on abistada neid nende töös ja vahel võidakse tal paluda täita teatavaid ülesandeid kõrge esindaja eest, nt. välisasjade nõukogu istungi juhatamine, kui arutatakse ühise kaubanduspoliitika küsimusi. (Euroopa Ülemkogu, 2019) KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Ülemkogu, E. N. (2019)
Kui Euroopa Parlament kiidan selle seisukoha heaks, siis seadusandlik akr on vastu võetud. Kui seda lükkatakse tagasi, siis saab arutelu jätkata üksnes komisjoni uue ettepaneku alusel. Kui Euroopa Parlament esitab nõukogu esimese lugemise seisukoha suhtes muudatused, viiakse nõukogus läbi teine lugemine. Kui kõik muudatused kiidetakse heaks, on õigusakt vastu võetud. Tagasilükkamise korral kutsutakse kokku lepituskomitee. Kui kõik on rahul lepituskomitee otsusega, siis akt võetakse vastu, kui ei siis see kukkub välja. Lepitamine. Euroopa Parlamendi , nõukogu ja komisjoni esindajatel on ühise teksti suhtes kokkuleppele jõudmiseks aega kuus nädalat.
Koostöömenetlus: (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist parlamendi seisukohtadega, kuna konsensuse toel parlamendi veto ületamine ei valmista eriti palju probleeme. Kaasotsustamise menetlus: alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta. Muud ülesanded: 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: 1.Konsultatsioonimenetlus 2.Koostöömenetlus 3.Kaasotsustamismenetlus 4.Nõusolekumenetlus 5.Eelarvemenetlus 6.Informeerimismenetlus 7.Komiteemenetlus 2
tõttu.Koostöömenetlust kasutatakse vaid majandus-ja rahapoliitikat puudutavates asjades. Koosotsustusmenetlus algab samasuguse ettevalmistusperioodiga kui konsultatiiv-ja koostöömenetlus. Peamine erinevus koostöömenetlusega seisneb selles,et kui parlament lükkab nõukogu seisukoha tagasi ja nõukogu ei kiida heaks parlamendi tehtud muudatusettepanekuid,siis kutsub nõukogu parlamendi presidendi nõusolekul kokku lepituskomitee ,et pidada nõu õigusakti teksti üle.See peab toimuma kuue nädala jooksul.Keakskiit toimub nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega ja parlamendi liikmete lihthäälteenamusega.Kui tekst on heaks kiidetud,siis peavad parlament ja nõukogu õigusakti kuue nädala jooksul täielikult vastuvõetavaks tunnistama.Kui üks neist organitest ei tunnusta ühist teksti,loetakse see vastu võtmata jäetuks.
1)Komisjon saadab Parlamendile ja Nõukogule õigusakti ettepaneku 2)mõlemad vaatavad selle üle ning arutavad 2 korral 3)kui selle ajaga ei suudeta kokkuleppele jõuda, esitatakse ettepanek lepituskomiteele, kuhu kuulub võrdne arv esindajaid nii Parlamendist kui Komisjonist 4)kui komitee on jõudnud kokkuleppele saadetakse eelnõu uuesti mõlemale institutsioonile kolmandaks lugemiseks ning vastuvõtmiseks (isegi siis kui lepituskomitee jõudis kokkuleppele võib Parlament häälteenamusega eelnõu tagasi lükata)
Komisjon esitab oma arvamuse parlamendi muudatusettepanekute kohta. Seejärel võib nõukogu kolme kuu jooksul pärast parlamendi muudatusettepanekute saamist võtta ettepaneku vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kui kõik parlamendi muudatusettepanekud on vastuvõetavad. Kui aga komisjon esitab parlamendi muudatusettepanekute kohta negatiivse arvamuse, peab nõukogu otsus olema ühehäälne. Lepituskomitee Kui nõukogu ei soovi kõiki parlamendi muudatusettepanekuid vastu võtta, kutsub eesistujariigi vastava valdkonna minister kuue nädala jooksul (kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga) kokku lepituskomitee, mis üritab nõukogu ja parlamendi erimeelsused lahendada ning koostada kompromissteksti. Lepituskomitee koosneb 25 liikmesriigi esindajatest - tavaliselt on need liikmesriikide ELi suursaadikud - ja Euroopa
kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle Millistes küsimustes on nõutav Euroopa Liidu parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö, millistes mitte? Kui tekivad lahkarvamused, saadetakse ettepanek parlamendile ja seejärel nõukogule teiseks lugemiseks tagasi. Siit alates kehtivad menetlemisel ajapiirangud. Kui mõnes etapis mõlemad seisukohad ühtivad, võetakse seadus vastu. Eriarvamuste püsides püüab ühendatud lepituskomitee kokku leppida ühisteksti osas, mille peavad mõlemad institutsioonid eraldi kinnitama. Komisjon on osaline kogu menetlemise vältel. Kui ühistekstis ei ole võimalik kokku leppida või kui ühistekst lükatakse tagasi, jääb seadus vastu võtmata. Millal on võimalik pöörduda Euroopa Kohtusse? Kui siseriiklikul kohtul tekib mis tahes kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta ning mõnikord lausa peab küsima Euroopa Kohtu arvamust
muudatusettepanekud esitatakse nõukogule, kes võib seejärel algatada teise lugemise. Komisjon esitab oma arvamuse parlamendi muudatusettepanekute kohta. Seejärel võib nõukogu kolme kuu jooksul pärast parlamendi muudatusettepanekute saamist võtta ettepaneku vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kui kõik parlamendi muudatusettepanekud on vastuvõetavad. Kui aga komisjon esitab parlamendi muudatusettepanekute kohta negatiivse arvamuse, peab nõukogu otsus olema ühehäälne. Lepituskomitee Kui nõukogu ei soovi kõiki parlamendi muudatusettepanekuid vastu võtta, kutsub eesistujariigi vastava valdkonna minister kuue nädala jooksul (kokkuleppel Euroopa Parlamendi presidendiga) kokku lepituskomitee, mis üritab nõukogu ja parlamendi erimeelsused lahendada ning koostada kompromissteksti. Lepituskomitee koosneb 25 liikmesriigi esindajatest - tavaliselt on need liikmesriikide ELi 21
Kõige demokraatlikum ja legitiivsem Komisjon-parlament-EL Nõukogu Eelkogu parlamenti tagasi: · kiidab heaks-uus määrus; · eitav seisukoht-parlamendi otsus lõplik (veto õigus); · muudatuse ettepanek- läheb nõukogusse tagasi: nõukogu poolt- parlament võtab vastu; nõukogu vastu-siis tuleb kokku lepituskomitee o Nõusolekumenetlus (assent procedure) o Eelarvemenetlus o Informeerimismenetlus o Komiteemenetlus 53. Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded · Osalemine seadusandlikus protsessis · Eelaarvelised volitused: o otsustab mittekohustuslike kulutuste üle; o kinnitab eelarve; o jälgib eelarve täitmist · Täidesaatva võimu kontrollimine:
sätestatud lihtsustatud Kaasotsustamise Menetluse skeemide kohaselt (vaata lisa ,,Lihtsustatud KAASOTSUSTAMINE"), kus Europarlamendile sekundeerivad Komisjon ja Nõukogu ettenähtud operogramm-tehnoloogiate kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse või absoluutse häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse kaudu. Keerukaim otsustusmehhanismi variant näeb ette nn Lepituskomitee sekkumise. Europarlamendi koosseis ja töökorraldus ------------------------------------------------------ Vastavalt 2000.aasta Nizza lepingule pidanuks laieneva EL-i Europarlamendi liikmete maksimaalarvuks 27 liikmesriigi juures olema 736 saadikut, mis tänaseks on paisunud 754 saadikuni. Ent veel lähiminevikus oli see mitmete bürokraatlike segaduste tõttu kasvanud isegi 786 liikmeni. Olukorra parandamiseks otsustas Lissaboni
annaabi.ee 
