(keskmiselt 40 m). Sügavus on Pühajõe keskjooksul 0,3-1,7 m, alamjooksul 0,3-1,2 m, Suur- Võhandu keskjooksul 0,4-5,2 m ja alamjooksul 1,5-5,2 m. Võhandu jõgi 4 Loomastik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit leiti 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast. Parassooja veega Ritsike lõigus Jõksi järvest 1 km alamal oli kalastik üsna mitmekesine (7 liiki) ja kalu rohkesti, neist osa ilmselt pärit järvest. Enam leidus särge ja 1989. a. ka viidikat, keskmisel hulgal ahvenat. Kalarohkes Kärgula lõigus elunes arvukalt jõeforelli, lepamaimu, trullingut, võldast ja vähesel hulgal ahvenat ning luukaritsat.
Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhastes magevetes üle Euroopa. Ta võib elada jõgedes, järvedes, veegatäidetud kruusakarjäärides ja igal pool mujal, kus vesi on hapnikurikas ja kala leiab piisavalt toitu. Pisike lepamaim on kergeks saagiks paljudele röövkaladele. Suviti kogunevad lepamaimud parvedesse. Ühes parves võib olla kuna 100 isendit. Tihti ühinevad nendega ka teised kalad, näiteks särjed ja viidikad. Suures parves tunnevad kalad end turvalisemalt
lennanud piirivalve kopter hirmutas linnu kiirelt lahkuma. Silma jäi ka üksik suur-kirjurähn, kes puult puule lendas ning temale iseloomulikult mööda puutüve üles hüppas. Seekordsel vaatluskäigul oli juba rohkem tunda kevadet. Kallastel võis siin seal märgata rohelust. Pildil ristikhein Kui üldpilt oli veel tuhmides toonides siis leidus ka kohti kus oli rohelust. Õnnestus jäädvustada ka parv väikeseid kalasid, kes ennast madalas vees soojendasid, arvan, et tegemist on lepamaimu parvega. Kalameeste hulk jõe kallastel oli endiselt väike ning sellest võib järeldada, et vääriskala on jões praegusel ajal veel vähe.
kuna nende nõuded elupaigale on erinevad, siis ei leia neid kõiki ühest järvest. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi terves Euroopas. E. Pihu andmeil esineb Peipsis juba 36 kalaliiki 40est. Põhilised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, latikas (kasvab kuni 5,5 kg raskuseks), kiisk, särg, luts, peipsi siig; vähem leidub linaskit, koha, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, rünti. säga, tirba, roosärge, harjust. Juhuslikult on püükides ojasilmu, lepamaimu, võldast, mudamaimu, vingerjat jt. Nende toiduks on peamiselt taimed ja selgrootud. Peamiselt loomhõljumist toitub rääbis, kes rohkem avaveevööndisse hoiavad. Röövkaladest, elutsevad seal haug ja ahven. Haug on väga ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda. Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad.
vanim järjepidevalt töötav Eesti Pilt 1, Võhandu jõe algus tööstusettevõtte 1734. aastal tegevust alustanud Räpina paberivabrik. Võhandu jõgi on Eesti kaitsealune loodusobjekt. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit registreeritii 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast. Kõige rohkem on aga särge (vt pilt 2) ja viidikat, Pilt 2, Särg keskmiselt leidub avhenat. Kuna jõe org on kitsas ja kõrge, siis on jõe lõigus Leevist Reoni jõe kallastel rohkelt liivakivipaljandeid, mida kohalikud elanikud kutsuvad müürideks.
· 140 490 g kaaluvad rääbis, kiisk, emakala, teib · 500 2900 g peipsi siig, tuulehaug, koger, lest, särg, räim, vimb. · 3 kg 10 kg forell, linask, ahven, angerjas, säinas · Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur. Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur. II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast
aastal oli kalastik keskjoosksul liigirikas, ligi 10 liiki, kuid seejuures ebapüsiva koosseisu ja arvukusega. Härjanurmest kuni Puurmanini on jõgi kalarikas, koosseisult mitmekesine ja liigirikas. Härjanurmel oli jõgi väga kalarikas ja registreeriti 12 kalaliiki. Väga arvukalt oli särge, arvukalt trullingut, vähem leidus ahvenat, säinast ja haugi. Tõrve lõigus leiti kalu samuti 12 liiki: enim oli särge ja viidikat, palju oli ka võldast, keskmisel hulgal ahvenat, haugi, rünti, lepamaimu ja trullingut. Rikkalik ja erakordselt mitmekesine (18 liiki) oli kalastik lõigus allpool Puurmani paisus. Vähearvukalt leidus särge, arvukalt lepamaim ja viidikat ning võrdlemisi arvukalt haugi. Jüriküla ja Utsali lõigus oli kalastik koosseisult üsna mitmekesine (9 ja 10 liiki) ning kalarohkus keskmine. Pedja jõgi Kirnal Foto: 25.05.2001 Uudo Timm Kasutatud kirjandus Joonuks, Helmut. Pedja Jõgi. Tallinn 1975 Järvekülg, Arvi. Eesti jõed
(katvus 90%). Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp, surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund.
Turb 18. mai Roosärg 23. mai Koger 1. juuni Nurg 8. juuni Viidikas 14 juuni Üldse on vanajõgedes püütud 25 liiki kalu, peale nimetatute veel angerjat, koha, tõugjat, kiiska, teibi, lepamaimu, mudamaimu, tippviidikat, luukaritsat, rünti, võldast, vingerjat ja hinku. Neist, paljudele tundmatutest kaladest on tõugjas praegu Eestis looduskaitse all. Euroopa Liidule valmistab erilist muret ka võldase, vingerja ja hingu elujärg, tõenäoliselt tuleb varsti neidki kaitsma hakata. Vanajõgedes võib kohati tekkida olukord, kus nad kaotavad ühenduse Emajõega ja kalad jäävad ummuksisse. Et seda ei juhtuks, on vanajõgede otsi korduvalt süvendatud. Viimati
hobukaan, apteegikaan, mateltigu, harilik keeristigu, kiil-labatigu, rändkarp, suur järvekarp, kiiljas jõekarp, vesikirbulised, aerjalalised, kirpvähk, jõevähk, vesiämblik, hooghännaline, vesikiil, hiigelkiil, sõudur, vesitriinu, tõmmuujur, peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut jt., naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajakas. Haruldastest lindudest rääkspart, väikehüüp, hüüp. kobras, ondatra ja saarmas, kes satuvad sageli ka seisuveekogudesse. Järve ääres elab ka mügri, kes toitub peamiselt veetaimedest. Õhtuhämaruses võib vee kohal lendlemas näha putukajahil nahkhiiri.
Järvedes arenevad massilised ka parmlaste sugukonna liigi järvekibuni vastsed. Selgroogsed Kalad Eesti suurim järv, Peipsi, on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Siin arvatakse esinevat 36 kalaliiki. Põhilised tööstuskalad on: peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig, vähem leidub koha, linaskit, vimba, säinast, angerjat, kokre, nurgu, viidikat, tõugjat, harjust. Juhuslikult on püükides ka ojasilmu, lepamaimu, vingerjat, trullingut. Kahepaiksed: harivesilik, tähnikvesilik, veekonn, tiigikonn, järvekonn. Roomajad: nastik. Linnud Peipsi järve näitel: on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on 40 liiki, kuid esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakat, sinikael-parte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Esinevad ka lauk, rookana, tait, jõgitiir, punapea-vart, kalakajaks.
annaabi.ee 
