· Preparaadiga töödeldud taim peab enne vihma ära kuivama (päikeselise ilmaga kulub kuus, sombuse ilmaga 24 tundi) · Plantskyyd kaitseb vaid töödeldud taimeosi (preparaadi pikem tutvustus 2006.a. detsembrikuu "Maakodus") Kompos taimekaitsevahendina · Komposti mõjul lagundavad bakterid mullas seenhaiguste arengujärke tõhusamalt · Komposti vesiekstraktil on samasugused omadused: vesiekstraktist tehtud leotisega pritsides viime taimeni kahjustajaid pärssivaid mikroorganisme · Häid tulemusi on saadud jahukastete, roostehaiguste, varre-, lehe- ja viljamädanike tõrjes. · Seni uurituist on efektiivsemad olnud lehma- ja hobusesõnnikut sisaldavad kompostiekstraktid · Vee ja komposti vahekord võiks olla 4:1 või 10:1 6 · Kompost tuleb veega üle valada või siis nt. kompost
sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutatavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud. Kui kookospiim pähklis tahkub, omandab see kauaaegsel seismisel seebi maitse ja toode pole enam söömiskõlblik Välimus: Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma
Kuid kas ka tegelikult on samaanid vaid sõu peal väljas ning soovivad teenida omakasu või on see kõik päris ? Paljud samaanid erinevatest kultuuridest on tunnistanud, et nad kasutavad tähelepanu äratamiseks mitmesuguseid vaatemänge, sest see aitab rõhutada samaani suurust, jõudu ja vägevust, sest kellele ei tunduks samaan, kes läbi toa lendab või iseendal liha luudelt koorib, märksa põnevam ja aukartustäratavam, kui ametivend, kes vaikselt loitse loeb või haige keha õrnalt leotisega puhastab. Meie arust on olemas mõlemat tüüpi samaane nii neid, kes soovivad sellest teenida omakasu, kui ka neid, kes tõesti on mingi vähemal või suuremal määral erilise jõu omanikud, sest leidub mitmesuguseid lugusid samaanidest ning nende tegemistest. Näiteks kuidas samaanid kavaluse ja pettusega on võitu saanud vaimudest või toonud ühiskonnale muul viisil hüvangut. Kuid leidub ka pisut teist sorti lugusid. Nimelt pöördus kord üks kaunis lesk
juures. Laimi võib säilitada mõlema eespool mainitud tingimuste juures, kuid eelistatavaks temperatuuriks on 8-10°C. Maitseainetopse ei tohiks hoida pliidi kohal! Kohvi on otstarbekas hoida klaasist või plekis nõus kuivas ja jahedas. Maitseroheline säilib palju kauem, kui see pärast pesemist, rätikul kuivada laskmist säilituskarpi panna, karp tihedalt sulgeda ja külmikusse asetada. Porgand säilib kauem, kui seda sibulakoore leotisega pritsida. Värsked tomatid säilivad kauem, kui laduda neid ühes, kihis varred ülespoole niiskust imava paberi peale. Mädarõigast hoitakse nullilähedasel temperatuuril suhkruga ülepuistatult. Mune ei või üle kahe nädala külmikus hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid kord nädalas pöörata, siis säilivad munad palju kauem. Mune võib ka üsna kaua toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva või taimeõliga üle määrida.
Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast. Hiirekõrv Hiirekõrvatee valmistamiseks võetakse supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaas kuuma vett. Saadud segul lastakse kümme minutit seista. Sellist teed võib verejooksu korral juua kuni kaks klaasi päevas. Jooma peaks hiirekõrvateed tingimata jahutatult. Hiirekõrvatilkade valmistamiseks võetakse üks osa värsket ürti kolme osa viina kohta ja lastakse kümme päeva seista
Pineau valmistatakse tammevaadis kolmest osast viinamarjamahlast ja ühest osast konjakist. Normandias lisatakse õunamahlale kalvadosi (pommeau de Normandie). • Aromaatilised kangestatud veinid ( tuntumatest vermut) on veinist valmistatud jook alkoholi sisaldusega 14.5-22%, millele on lisatud viinamarjaveini destillaati ja mida on maitsestatud mitmete toniseerivate ja seedetegevust soodustavate ravimtaimede leotisega. Valmistajamaa järgi jagunevad veinid: • Vana Maailma veinid • Uue maailma veinid Vana maailma veinid on Prantsuse , Hispaania, Itaalia, Sakasa jne veinid; Uue Maailma veinid on Ameerika, Austraalia, Uus- Meremaa, Lõuna- Aafrika jne veinid. Vana Maailma veinid jaotatakse kvaliteedi järgi tavaliselt nelja klassi. Prantsuse veinid jagunevad: • AOC või AC (pr Appellation d´Origine Controlee). • VDQS (pr Vins Delimites de Qualite Superieure),
Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast. Hiirekõrv Hiirekõrvatee valmistamiseks võetakse supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaas kuuma vett. Saadud segul lastakse kümme minutit seista. Sellist teed võib verejooksu korral juua kuni kaks klaasi päevas. Jooma peaks hiirekõrvateed tingimata jahutatult. Hiirekõrvatilkade valmistamiseks 6
ja haavandtõbesid. Noorelt äralõigatud õisikuvarre tüükast voolab palmimahla, mida juuakse värskelt või kääritatakse palmiveiniks. Kookospalmi koor on väärt küttematerjal, sest kuiv koor võtab kergesti tuld. Kookospähklid on meelepäraseks toiduks simpansidele ja gorilladele. Ahvid purustavad tugeva luukesta kiviga ja ning tugevate lõualuude ja hammaste abiga tühjendavad mõlemad viljapooled. Parandab seedimist Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Käärinud kookospiimast valmistatakse veine, likööre ja kookosäädikat, mis on mahedam kui õuna- või tavaline söögiäädikas. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Supilusikatäis kookoshelbeid päevas on võrreldav lusikatäie mee toiteväärtusega. Kookospähkli väärtust toiduainena tõstabki tema küllastamata rasvhapete rohke sisaldus, mistõttu kookoseõli
Hõõruda peanahka juuste tugevdamiseks. Samamoodi võib kasutada lehtede toormahla. Astelpaju. Lehe-oksatõmmis: 50g kuiva peenestatud droogi 1 liitri vee kohta, keeta 30 minutit, kurnata ja lisada ärakeenud veekogus. Loputada pead juuste väljalangemise ja varajase kiilaspäisuse korral. Astelpajuõliga hõõruda peanahka juuste tugevdamiseks. Kuivadest lehtedest keedetud teed juua 3 klaasitäit päevas juuksekasvu soodustamiseks. Kaerahelbeid leotada väheses vees ja hõõruda leotisega peanahka juuste tugevdamiseks. Harilik koeranaeris. Juurte toormahlast tehtud salviga määrida seborröa puhul peanahka. Teekummel. Õietõmmis: 20g kuivi õisi 1 klaasi keeva vee kohta, jätta 15 20 minutiks tõmbama, kurnata. Loputada pead juuste tugevdamiseks ja nende kasvu soodustamiseks. Harilik raudrohu mahlaga hõõruda peanahka 1 2 korda päevas 2 nädala jooksul juuste rohke väljalangemise korral. Põldosi
valu oli Irma siiski valmis kõigest loobuma , isegi loobuma armastusest, et vaid oleks Rudolf- see härra Ikka kellega ta juba pool aastat on abielus olnud. Rudolf näitas ka rahakoti vahel olevat tõendit selle kohta, et ta lapsi ei saa, kuid Irma leppis sellega, nad suudlesid viimast korda ning Irma liikus korteri poole. Tee peal märkas ta aga rohukauplust, kust ostis heledasilmse noorhärra käest ligikaudu 20 kärbsepaberit, mille suhkru ja vee leotisega ta hiljem tädi juures üksinda olles end mürgitada proovis. Siis saabus töölt koju aga tädi, kes avastas, et võti ei ole endise koha peal, vaid on teiselpool ust ees. Naaberhärra täheldas tädi Annat nähes, et Irma olla seal. Tädi Anna aimas halba ning ei tea ise ka miks just Kalmu Eedit kiiruga läks kutsuma, nagu teisi lukuseppi oleks vähe olnud. Eedi tormas nagu pöörane, tormas mööda ja Lonnist, kellega tal vahepeal nn.
silmalaugude põletiku, hambavalu jne. puhul. Kurgu limaskesta p?µletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. Teekummeli keedist kasutatakse ka vannideks ja juuste pesemiseks. PUNANE PÄEVAKÜBAR: Taimes on glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C vitamiine, mikroelemente jm. Tänu eeterlikele õlidele lõhnab õisik kui küps suvi, sinna oleks nagu koondunud kõik suvelõhnad. Kui õigesti kuivatada, säilib neis aroom. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Ta suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Taimes sisalduvad toimeained takistavad ka viiruste levimist. Ergutab ainevahetust, nii et suureneb toidu vastuvõtu võime, kui ka jääkainete eemaldamine organismist. Sobib hästi nii gripi ennetamiseks kui raviks
PK-väetised antakse sügisel põõsa vahetusse lähedusse. Vaarikas Kogu vaarika alla minev pind väetakse ühtlaselt andes ruutmeetrile 4…6 kg sõnnikut, 3…5 kg fosforit ja 5…10 kg K. 2…3 järgnevat aastat antakse vaid lämmastikku 7…8 g/m2. Kandeealist istandikku väetatakse alljärgnevalt: 8…10 g N, 4…5 g P ja 12…16 g K ruutmeetrile. Lämmastikväetise võib asendada kõdusõnniku, komposti või lahjendatud virtsa ja kanasõnniku leotisega. Maasikas Lubiväetised 1…2 aastat enne istutamist. Kui eelvili ei saanud sõnnikut, tuleb anda paar kuud enne taimede istutamist 6…10 kg/m2 kõdusõnnikut. Samal ajal võib anda ka PK väetised (5…7 g P ja 10…12 g K). Lämmastikväetised aga tuleb anda peale koristamist. Üldiselt tuleb vältida mineraalväetistega liialdamist. Eriti ohtlik on lämmastikuga üleväetamine, see vähendab saaki ja soodustab hahkhallitusse nakatumist. Kirjandus • Kuldkepp, P., 1994
Särav päevakübar Goldsturm tunnistati USAs 1999.a lemmikpüsililleks. Punast päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks. Tõstab organismi vastupanu Punase päevakübara toimeained on põhjalikult uuritud ja taimes on glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C vitamiine, mikroelemente jm. Tänu eeterlikele õlidele lõhnab õisik kui küps suvi, sinna oleks nagu koondunud kõik suvelõhnad. Kui õigesti kuivatada, säilib neis aroom. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Ta suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Taimes sisalduvad toimeained takistavad ka viiruste levimist. Ergutab ainevahetust, nii et suureneb toidu vastuvõtu võime, kui ka jääkainete eemaldamine organismist. Päevakübara tinktuur peaks olema lausa esmaabikapis
Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. Paakspuukoore leotisega raviti tol ajal laialdaselt levinud sügelisi ja paakspuumarju kasutati kõhulahtistina. Paakspuukoor kõlbas kangaste värvimiseks ja paakspuulehed lammastele ja kitsedele söödaks (sellest ka paakspuu lõunaeesti pärane nimetus vohupaaks (vuohi tähendab kitse.) 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast
annaabi.ee 
