(klorometaan, kloroetaan jt). Kegesti lenduvad kasutusel jahutusainenea
külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad
osoonikihti.
· Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus
väga väike (praktiliselt ei lahustu).
· Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste
lahustitena.
· Tihedus suurem kui veel, kihistub alla.
Füsioloogilised omadused
Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega-
kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse
pestitsiididena
Toksilisus kasvab reas RF
auto e mootoribensiinid: kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks; avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid: kasutamiseks kiirekäigulistes kahe (ka nelja)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui mootoribensiinid, ei sisalda benseeni. Heitgaasides süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldus on minimaalne; lahustibensiinid: kasutamiseks kummi, laki, liimitööstuses, ka puhastusvahendina.
sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI Tugevad Keskmised Nõrgad HSO, HNO, HCl (lenduvuse HCOOH, HCO, HS järgi, järjest lenduvamad vasakult paremale) OKSIIDID Aluselised Enamik metallioksiidid. Happelised Enamus mittemetalli oksiidid. Amfoteersed (reageerivad hapetega sool ja AlO, CrO, FeO, ZnO vesi; alustega kompleksühendid) Neutraalsed (ei reageeri) CO, NO, NO Happe nimetus Happe Aniooni Aniooni valem nimetus valem
Karbonüülrühma kõrval paiknevat süsiniku aatomit kutsutakse -süsinikuks. Vesiniku aatomeid, mis on selle -süsinikuga ühenduses, kutsutakse -vesinikeks. Füüsikalised omadused Karbonüülrühm on polaarne, mistõttu ketoonid on polaarsed ühendid. Karbonüülrühmad seonduvad veega vesiniksidemete abil, mistõttu ketoonid on vees lahustuvad. Ketoonid on vesiniksidemete vastuvõtjad, kuid mitte tekitajad. Seega ei saa ketoonidel tekkida vesinikside ketoonidega, mistõttu ketoonid on lenduvamad kui samamolaarmassiga alkoholid ja karboksüülhapped.
külmkappides, pihustusainena aerosoolides- freoonid. Kahjustavad osoonikihti.
Lahustuvus vees: kuna peaaegu puudub vastastikmõju veega, on lahustuvus väga
väike (praktiliselt ei lahustu).
Hüdrofoobsed; ei moodusta vesiniksidemeid. Kasutusel orgaaniliste lahustitena.
Tihedus suurem kui veel, kihistub alla.
Keemilised omadused:
· Halogeenide puhul on halogeeni juures nukleofiilne tsenter ja süsiniku juures
elektrofiilne tsenter.
Füsioloogilised omadused
Mürgised. Kergesti lenduvamad ( madal keemistemperatuur) on narkootilise toimega-
kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused, võib olla surmav. Kasutatakse
pestitsiididena
Toksilisus kasvab reas RF
i d 68. Orgaaniliste ainete põlemine: · Vedelik ise ei põle, sest ta ei segune õhuga piisavalt põlevad aurud vedeliku kohal. Mida kergemini aine aurustub, seda ägedamalt ta põleb. Kui on tahke aine, siis peab ta lagunema, et tekiksid aurud = pürolüüs -> oksüdeerumine · KATSE alkeenide põlemine: bensiin ja heksaan läksid kohe põlema väiksed molekulid, vähem C-aatomeid, lenduvamad diisel läks halvasti , tahmas palju · KATSE beilsteini test: Cl, Br ja I on võimalik tuvastada moodustavad kuuma vasktraadiga reageerides lenduvaid vaseühendeid. F leegi värvust ei muuda CuF pole lenduv. 69. Alkeenid ja alkaanid: · Kõrgemal temperatuuril toimub vee eraldumine etanoolist ja tekib eteen: H2SO4 seob tekkiva vee. 70. + kont. H2SO4 CH3 CH2 OH -------> CH2=CH2 + H2O · Broomivesi: CH2=CH2 + Br2 + H2O
igas vahekorras. ja mädanemist. · Põlevkiviõlid sisaldavad fenoole ja sellega on immutatud puitu, et · Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. vältida mädanemist. Fenooli saamine: · Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad · Benseensulfoonhappe reaktsioon alusega on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. · Klorobenseeni reaktsioon alusega · Kumeeni happeline oksüdatsioon · Tänu väikesele reaktiivsusle ja polaarsusele kasutatakse neid teiste
5) Tsitraal (geraniaali ja neraali segu, mis on sidruni-või laimiõli komponendid) Ekstraktid, absoluudid Lahustina kasutatakse: 1) Heksaani 2) Atsetooni 3) Etanooli 4) Vett 5) Toiduõli 6) Toidurasva 7) Vedelat CO2 (saab hea saagise) Kui kasutatavat lahustit ei eemaldata, nimetatakse toodet ekstraktiks. Ekstrakti lõhna intensiivsus on võrreldes puhta eeterliku õliga 102-103 korda nõrgem. Destillaadid Puuviljamahlade aroomi komponendid on palju lenduvamad destillatsioonil kontsentreeritult kui suures koguses vees. Mikroobsed aroomid Toodetakse lipaaside ja Penicillum roquefort'i abil. Sünteetilised looduslikud aroomiühendid 1) Vanilliin Saadakse peamiselt ligniini leeliselisel hüdrolüüsil 2) Tsitraal Saadakse sidrunheina veeaurudestillatsioonil Koosneb kahest isomeerist: geraniaal (I) ja neraal (II) 3) Mentool Sünteesitakse peamiselt m-kresoolist
asendusel. Alkohole tehakse veest asendades ühe vee vesiniku orgaanilise grupiga. 30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonides. (joonis) 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. - Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid (omavahel). Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud. 32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid. Formaldehüüdi saadakse tööstuslikult metanooli katalüütilisel oksüdeerimisel: 2CH3OH+O22HCHO+2H2O; Ketoonid -
Oksoühendid. Karbonüülrühm -C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis : aldehüüdides RCHO ja ketoonides RCOR'; Aldehüüdides on karbonüülrühm seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks. Ketoonides karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga. Lihtsamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad üsna hästi vees. Võrreldes alkoholidega on aldehüüdid ja ketoonid tunduvalt lenduvamad ning vastavatest alkoholidest on nad ka mürgisemad. Nende keemistemperatuurid on madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuid märksa kõrgemad kui süsivesinikel. Metanaalil ja etanaalil terav lõhn, järgmistel juba pehmem, sageli meeldiv. Need kuuluvad tööstuses kasutatavate lõhnaainete hulka.Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdatsioonil katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel. Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi
Oksoühendid. Karbonüülrühm -C(O)- esineb kahes lähedases ühendite klassis : aldehüüdides RCHO ja ketoonides RCOR'; Aldehüüdides on karbonüülrühm seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aatomite rühmitust H-C=O kutsutakse ka aldehüüdrühmaks. Ketoonides karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult seotud ühegi vesiniku aatomiga. Lihtsamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad üsna hästi vees. Võrreldes alkoholidega on aldehüüdid ja ketoonid tunduvalt lenduvamad ning vastavatest alkoholidest on nad ka mürgisemad. Nende keemistemperatuurid on madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuid märksa kõrgemad kui süsivesinikel. Metanaalil ja etanaalil terav lõhn, järgmistel juba pehmem, sageli meeldiv. Need kuuluvad tööstuses kasutatavate lõhnaainete hulka.Aldehüüde saadakse alkoholide oksüdatsioonil katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel. Aldehüüde ja ketoone saab eristada
Metanooli saadakse tööstuslikult süsinikoksiidi ja vesiniku reaktsioonil: Rvõrrand!! Etanooli saadakse suures ulatuses käärimise tulemusena või eteeni hüdraatimisel: Rvõrrand!! Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. 30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed? Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 31. Selgitage eetrite vähest reaktiivsust. Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. Tänu väikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud! 32. Kirjutage aldehüüdide, ketoonide ja karboksüülhapete saamisreaktsioonid. Formaldehüüdi saadakse tööstuslikult metanooli katalüütilisel oksüdeerimisel: Rvõrrand!! Aldehüüdi edasise oksüdeerumise vältimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet
muutlikkusest. Kui söestamise protsess oleks 100%-liselt efektiivne, siis kogu maatriks eemalduks (aurustuks) ja ei oleks mingit fooni absorptsiooni. Samas tuleb arvestada, et analüüsitavad aatomid peavad peale tuhastamise protsessi alles jääma. Proovi tüübist ja analüüsitavatest aatomitest tuleneb tuhastamise temperatuur ja efektiivsus. Efektiivsus oleneb maatriksi ja analüüsitava osa koostisosade lenduvusest. Oluline on seega, et maatriksi komponendid oleksid lenduvamad analüüsitava osa komponentidest. Sageli aitavad seda saavutada nn. maatriksmodifikaatorid. Modifikaatorid valitakse selle järgi, et nad kas suurendavad maatriksi lenduvust või vähendavad uuritava osa lenduvust. /26/ Grafiit-aatomabsorptsiooni puhul on segamine tunduvalt vähenenud seoses pürolüütiliselt kaetud küvettide kasutuselevõtuga. Sellised küvetid võimaldavad kasutada proovide mineraliseerimiseks hapete segusid
C2H5 -CO-C3H7 2+1+3=6 à 3-heksanoon etüülpropüülketoon CH3CH(CH3)CH2-CHO 3-metüülbutanaal CH3-CHCl-CHO 2-kloropropanaal CH3CH2CH(OH)CH2-CHO 3-hüdroksopentanaal Füüsikalised omadused Lihtsamad aldehüüdid lahustuvad üsna hästi vees, sest tegemist on polaarsete ainetega ja "sarnane lahustub sarnases". Võrreldes alkoholidega on nad, aga tunduvalt lenduvamad, sest aldehüüdide ja ketoonide molekulide vahel ei teki vesiniksidemeid (pole OH või NH sidemeid)Vastavatest alkoholidest on nad ka mürgisemad ( vaata metanooli ja etanooli juurest) Mõned aldehüüdide füüsikalised omaduse leiad peatükist Alkoholid" Sidemed karbonüülrühmas on selgelt polaarsed C+ = O- seega võib rääkida elektrofiilsest tsentrist süsinikul ja nukleofiilsest tsentrist hapnikul
C2H5 -CO-C3H7 2+1+3=6 3-heksanoon etüülpropüülketoon CH3CH(CH3)CH2-CHO 3-metüülbutanaal CH3-CHCl-CHO 2-kloropropanaal CH3CH2CH(OH)CH2-CHO 3-hüdroksopentanaal Füüsikalised omadused Lihtsamad aldehüüdid lahustuvad üsna hästi vees, sest tegemist on polaarsete ainetega ja "sarnane lahustub sarnases". Võrreldes alkoholidega on nad, aga tunduvalt lenduvamad, sest aldehüüdide ja ketoonide molekulide vahel ei teki 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 18 vesiniksidemeid (pole OH või NH sidemeid)Vastavatest alkoholidest on nad ka mürgisemad ( vaata metanooli ja etanooli juurest) Mõned aldehüüdide füüsikalised omaduse leiad peatükist Alkoholid" Sidemed karbonüülrühmas on selgelt polaarsed C+ = O- seega võib rääkida elektrofiilsest tsentrist süsinikul ja
annaabi.ee 
