· Enamasti varretu või kuni 10 cm kõrguse varrega, ent vahel ka kõrgem. Taimele peale küll astuda ei taha: leht on otsekui ruumiline ja nõelteravate ogadega. · Õitseb juuli-september · Kasvab lubjarikastel niitudel, hõredates loometsades Tuliohakas Cirsium vulgare · Perekond ohakas · 20-110 cm · Väga ogaline taim, ogad pole mitte ainult lehe servadel, vaid isegi lehe pealmisel pinnal. Õisikud on 5-6 cm läbimõõduga, õitsedes päris dekoratiivsed. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel. · Õitseb juuni-september · Kasvab karjamaadel, rannikul, prahipaikadel, hoonete ümbruses. Seaohakas Cirsium oleraceum · Perekond ohakas · 60-170 cm · Õisikud valkjaskollased, mõnekaupa varre ja varreharude tipus, ümbritsetud õisikust pisut suuremate ümarate lehtedega. Lehed pisikeste pehmete ogadega. Taimed on helerohelised, mahlased, lopsakad. Annab kergesti hübriide varretu, soo jt
Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab. Lõpuks valmivad viimaste marjadena soos jõhvikad ja juhuslikult looniidule sattunu märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil emapõõsast kaugemale jõuda. Kuudepikkuse õitsemise tõttu soovitatakse teda haljastuses kasutada. Ta sobib kasvama nii üksikult kui rühmana, aga ka puusakõrguse hekina. Kasvatamisel peab teadma seda, et ta vajab üsna viljakat huumuserikast mulda. Samuti ei talu ta liigniiskust, niidutaimena võib aga kasvada üpris kuivas. Paha ei tee seegi teadmine, et oma Eesti kodukohas kasvab ta lubjarikkal mullal.
BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU
10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist. Seeme areneb viljastatud seemnealgmeist. 11.Nimeta viljade ja seemnete levimisviise. Kirjelda tuule abil levivaid vilju/seemneid ja loomade abil levivaid vilju/seemneid. (86-87) Viljad ja seemned levivad tuulega, loomade kaudu ja on olemas ka iselevivad paiskviljad. Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed. Loomade abil levivad viljad/õied on eredavärvilised, lihakad ja nende seemned on tugevakestalised. Viljad või seemned võivad olla õlirikkad. Osad taimed haakuvad ka loomale karvkattesse. 12.Milleks inimene kasutab vilju ja seemneid? (88-89) Seemneid: toiduks ja toiduõliks ja maitsetaimedeks. Vilju : toiduks ja toiduõliks 13.Mis on paljasseemnetaim? Paljasseemnetaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid paljasseemnetaimi(106,108)
vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad Ava- (avanevad valmides) ja sulgviljad (lihakad viljad, need ei avane valmides, seal ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad ( ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher) Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks. Apo- ja tsönokarpsed viljad Paljas- (tekib ülemisest sigimikust nt. tomat, apelsin nendel on tupplehed) ja rüüsviljad (alumisest sigimikust, teistest õie osadest, kuid harva õisiku osadest( nt. Õun) nendel on raag all, nt. maasikas (selle peal on osaviljad) lihakas osa on õiepõhi.)
Miks siis on rukkilillest kui umbrohust nii raske vabaneda? Seepärast, et rukkilille eluviisid on aastatuhandete jooksul muutunud väga sarnaseks tema kaaslase rukki või talinisu omadega. Kõigepealt valmib enamik rukkilille seemneid koos rukki seemnetega. Vilja koristades satuvad viljaterade hulka ka rukkilille seemned. Teiseks on rukkilille seemned sarnased rukkiteradega ja nii on neid raske üksteisest eraldada. Tõsi, rukkilille seemnetel on kahvatupruunid lendkarvad ja nii võivad need levida ka tuule, loomade ja vee abil. Üks olulisemaid sarnasusi rukkilille ja rukki eluringis on aga see, et mõlema seemned idanevad sügisel ja elavad talve üle noorte taimede või idanditena. Seega võib rukkilille pidada isegi kaheaastaseks: esimesel aastal kasvavad augustis või septembrikuus idanenud seemnetest noored taimed, kes teisel aastal kasvatavad kõrge harunenud varre, millel puhkevad kaunid õied.
(Tilit x vulgaris); Kiirekasvulised, pikaealised, valgusnõudlikud, suure võraga, võimas Vahtralehine plaatan laialiulatuv juurestik. Taluvad hästi linna (Platanus x hispanica); tingimusi. Haljastuspuud. Jama on see, et Idaplaatan (Platanus kevades puhkemise ajal eralduvad orientalis); lehtedest lendkarvad, mis võivad silma, ninna sattuda ning põhjustada haigestumist. Amuuri korgipuu Koort võib kasutada korgi saamiseks, ühelt (Phellodendron puult saab võtta mitu korda (Amuuri amurense); korgipuust jutt). Sugukonda kuulub 7 perekonda. 3 tähtsamat:
Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41. Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi
viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul kannab neid ka ilma abivahenditeta, näiteks sookailul (Rhododendron tomentosum); 3) hüdrohooria ehk vesilevi -- diaspoore kannab edasi vesi; 4) zoohooria ehk loomlevi -- diaspoore levitavad mitmesugused loomad. Sõltuvalt loomarühmast eristatakse a) ornitohooriat ehk lindlevi, kui diaspoore levitavad linnud,
Pähklike: väike, viljakest puitunud (pärn) Pähkel: suur, viljakest puitunud (sarapuu) Tõru: Sarnane pähkliga, aga alust ümbritseb lüdi (tam, pöök) Seemnis: viljakest nahkjas (päevalille seemned) Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41.Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud
Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte
Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid Loomade abil pihlakas, takjas, sarapuu viljad lihakad, toitvad, värvuselt silmatorkavad. viljadel haakekonksud, vili toitaineterohke, suur Tuule abil võilill, vaher, kask lendkarvad, tiibjad lisemed, vili väga väike ja kerge Iselevivad viljad läätspuu kaun kaunad kuivavad ja avanevad ise ning paiskavad oma seemned laiali Vee abil tarn ujumist soodustavad õhuruumid Seeme Taime levimisvahend, mis sisaldab idu ja enamasti toitekude, mis on ümbritsetud seemnekestaga.
paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Katteseemnetaime seeme. Katteseemnetaime sigimikus paiknevad seemnealgmed arenevad seemneiks tavaliselt pärast kaheliviljastumist. Kui embrüo ja endospermi areng lootekotis jätkub, siis lootekoti sein suureneb ja ühendub seemnealgme ja integumendiga ning moodustub seemnekest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda. 45. Õie evolutsiooniline kujunemine. Õis evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog lootekott, mikrospoorist isasgametofüüdi homoloog tolmutoru
Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki pikkade heledate karvadega. Need on tegelikult lendkarvad, mis aitavad seemnistel tuule abil emapõõsast kaugemale jõuda. Kuudepikkuse õitsemise tõttu soovitatakse teda haljastuses kasutada. Ta sobib kasvama nii üksikult kui rühmana, aga ka puusakõrguse hekina. Millegipärast on teda aga praegu veel suhteliselt vähe aedades näha. Kasvatamisel peab teadma seda, et ta vajab üsna viljakat huumuserikast mulda. Samuti ei talu ta liigniiskust, niidutaimena võib aga kasvada üpris kuivas
Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda (väike vesiroos, kollane vesikupp). Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). Idu saab alguse diploidsest sügoodist ning sellest areneb uus sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte.
annaabi.ee 
