jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta. Fotoplaadi optilised osad... Kolme fotoplaadi kokkupanek · http://www.youtube.com/watch?v=kgIJVkfNykg Udukamber · Udukamber (leiutas C. Wilson 1912.a., kõige "teenekam" registraator) kujutab endast veeauruga täidetud ruumi. Kui kambris rõhku vähendada, tekib seal üleküllastunud aur, mille kondenseerumiseks piisab tühisest välismõjutusest. Selles kambris lendavast osakesest jääb umbes samasugune udujälg, nagu kõrgel lendavast lennukist. Neidki jälgi saab pildistada. · http://en.wikipedia.org/wiki/Expansion_chambe Mullikamber · Mullikamber (D. Glaser, 1952) on sama põhimõttega. Üleküllastatud auru asemel täidab kambrit ülekuumendatud vesi. Eeliseks on see, et vesi on samaaegselt ka märklaud; aurus olid otsepõrked väikese tiheduse tõttu haruldased. · http://www.youtube.com/watch?v=oNyhIZcEC
edasi Jan Colle galeriisse Genti, Belgiasse. Looming on väga mitmekesine. Peale skulptuuride võib seal veel näha foto-ja graafikaseeriaid, kuid samuti ka maale. Enim silma hakkas kindlasti pronksist valatud kuju, lõhenenud naine, kes istus toolil. Tema seest paistsid maja,potid ja pannid. Skulptuur ,,Big Mama" on loodud 1992. aastal Emi Ignatius Everpue'i poolt. Samuti võiks siinkohal välja tuua seeria fotodest, kus installatsiooniks oli ,,Chicken episode". Tumedates toonides lendavast kanast, millest seinale jäi vari. Foto seeria oli loodud 1975. aastal Irby Benjamin Roy poolt. Kõige uuem looming sellel näitusel oli teos nimega ,,8 pieces". Pinnast kõrgem teos, mille autoriks oli Alva Isaiah Fost, loomisaasta 2008. Soovitan kõigile, kellel pole olnud veel võimalust näitust külastada teha seda, juba üksnes sellepärast, et kogeda identideetide võrgustikku ning saada mingisugunegi väike osa sellest.
1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad. Riia perioodi tipp hetkeks oli Rienzi loomise idee. Rienzi- prs grand operaa, suur ooper. Tavaliselt 5 vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840. Wagner Pariisis. Riiast lahkus väikesel kaubalaeval ja tuli teha häda peatumine Norra sadamas. Meremeestelt kuuldud legend Lendavast Hollandlasest algatas mõtte kirjutada sama nim ooper. Tal oli pidev raha puudus see tõttu hakkas ta nägema maailma ahne ja lõbuhimulisena. 1842-49 oli ta tresteni õukonna ooperi teatris dirigent. Seal sai teoks ka Rienzi ja Lendav Hollandlane. Tekkisid intriigid orkestri ja lauljate hulgas. Valmisid teosed Tannhäuser ja Lohengrin 1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures 1849-64 pagulus aastad tema elus
,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lendavast mesilinnust. ,,Ta lendab mesipuu poole"- ... ning hing, oh hing, sa raskel a´al- kuis ihkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall
ja mis ma näen, päike naerab ka temale poole, Ta suudab näha, ka talve imelist suurt tõmmet, ning ei pelga ka hüpata sinna pehmesse lumme, Ta näeb lumes helkivaid kristalle, ja selle lume pehmuse tunnet, ta hääl sätendab kui värvimängudest tekkinud helgus, milles kõiksuse sära, toob alati rõõmu ja kergust, ta on kui looduse ime, mis kingituseks kõigle, ta loodud, kui lendavast tähest ja õnne särast, Ta kui tõusev täiskuu ratas, mis kumab udu läikes, ning rõõmupahvak mis särab kui keskpäeva päike Ma ei teagi, miks mõistus mind, üldse enam ju kanna, kuid tahaksin veel näha, teda kes kui tõeline jumalanna, Kas see ilmsi või unes, aru ma ei saa, kuid tean, et ei sooviks seda lõpetada, mu pea on läind sassi, kuid see rõõmu mul teeb, loen nüüd märke ja küsingi kas tõde on see,
Meloodiliste aariate asemel kasutas ta retsitatiivset kõnelähedast laulu. Tema muusikadraamade uudne olemus nõudis lauljatelt uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. · Tema harmoonias, mida peetakse romantilise harmoonia tipuks, on palju lahendamata dissonantside ahelaid ("lõppematu meloodia"). Pingestatud helikeele kõrgpunktiks on ooper "Tristan ja Isolde". · Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et ooperite sisu peab olema minevikust (saksa mütoloogiast), mitte pahelisest kaasajast. Tetraloogia "Niebelungide sõrmus" libreto on Wagner kirjutanud saksa eepose põhjal. "Niebelungide sõrmuse" osad on "Rheini kuld" 1852-54, "Valküürid" 1852-56, "Siegfried" 1851-71, "Jumalate hukk" 1848-74. Põhiteemaks on Reini jões asuv kuld, millest valmistatud sõrmus annab võimu terve maailma üle
Kui aga Liszt mingit olulist pööret püüdis ellu viia algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate ning interpreetide tutvustamiseks (raamat Chopinist; artiklid Berliozi "Harold-sümfooniast"; Wagneri "Lendavast Hollandlasest"; Robert ja Clara Schumannist jt. ). Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele. Kelleltki ei võtnid ta tasu. Ta ei keelanud oma nõuandeid ja külalislahkust isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi (nt. J. Brahms). Liszti sügavaks veendumuseks oli kõigi kunstide ühtsuse ja programmi idee. Kõik geniaalsed kunstiteosed on omavahel sugulased, üks aitab mõista teist.
aastal. 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast. Teda jäi taga leinama hulk võlausaldajaid. 5 Wagner Pariisis 1839-1842 Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm. Tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas. Mereromantika ja madruste suust kuuldud legend lendavast Hollandlasest, millega helilooja oli varem juba tutvunud H. Heine kirjandusteoste kaudu, avaldasid Wagnerile sügavat muljet. Siit sai alguse uue ooperi "Lendava Hollandlase" loomise idee. Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks.
Eriti on Evile meelde jäänud juhus, kus jalatsid klobinal korteris ringi jooksid. «Ja mitte ainult üks paar. Kokku kolm, justkui oleks kolm inimest toas olnud!». Väga vihaselt ründab poltergeist ka Kristiina voodit. «Alles ta kergitas voodit koos tüdrukuga. Eile hommikul, kui kedagi kodus polnud, viskas aga kapi ümber,» näitab Evi mööblitükke, mis poltergeist kohalt nihutanud või lausa mööda korterit lennutanud Et Evi jutt ringi lendavast kodukraamist pole pelk jutt, kinnitavad täkkeid täis toauksed. «Uste vastu on kõikvõimalikud asjad lennanud. Kolme kuuga on iga päev purunenud 3-4 asja. Näiteks olen ilma jäänud kolmest seinakellast ja raadiost. Köögis on toit külmkapist välja kistud ja pliidilt maha lükatud. Esikus raske pesukorv korduvalt pikali olnud...» ei lõpe Evi ahastus. Kord läinud Evi esikusse ning palunud vaimul pesukorv uuesti püsti tõsta. «Läksin
Riia perioodi (1837-1839) tähtsamaks saavutuseks oli Suure ooperi eeskujudest lähtuva "Rienzi" loomiseks idee leidmine. Lõplikult valmis ooper alles 1840. aastal. 1839. aastal lahkus Wagner saladuskatte all Riiast. Teda jäi taga leinama hulk võlausaldajaid. Wagner Pariisis 1839-1842 Riiast siirdus helilooja ühel väikesel kaubalaeval Londoni. Merel tabas põgenikku torm. Tuli ette võtta hädamaandumine ühes Norra sadamas. Mereromantika ja madruste suust kuuldud legend lendavast Hollandlasest, millega helilooja oli varem juba tutvunud H. Heine kirjandusteoste kaudu, avaldasid Wagnerile sügavat muljet. Siit sai alguse uue ooperi "Lendava Hollandlase" loomise idee. Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Elatusvahendeid tuli hankida nootide
Tähtis oli põhimõte, et muusika ise annab edasi arenevat dramaatilist sisu (muusikaline draama). Wagner kasutab suurt orkestrit, eriti "Niebelungides". Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel. Wagner võitles lauljate ülemvõimu vastu. Ta leidis, et laulja täiendab orkestrit, mitte ei valitse ooperi üle nagu see tollal tihti juhtus. Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et ooperite sisu peab olema minevikust (saksa mütoloogiast), mitte pahelisest kaasajast. Tetraloogia "Niebelungide sõrmus" libreto on Wagner kirjutanud saksa eepose põhjal. Elu viimastel aastatel tegeles Wagner usuküsimustega. Ta oli veendunud, et ainult religiooniga seotult võib muusika saada tõeliseks kunstiks ("Kunst ja religioon"1880). Pjotr Tsaikovski
nad nagu tõepoolest elakski. See on küll sobilik ka üsna väikestele, kuid minu arvates sobiks ka suurematele- ka minul oli väga põnev ja naljakas seda lugeda, lood olid tõesti väga- väga fantaasiarikkad ja tekib küsimus, kes võiks üldse tulla selliste asjade peale. Märkimata ei saa jätta ka suurepäraseid Heiki Ernitsa illustratsioone. „Lotte reis Lõunamaale“Väike linnupoeg Pipo jääb maha Lõunamaale lendavast linnuparvest ja kukub alla Lottele sülla. Koeratüdruk Lotte, tema isa Oskar ja vana rännukoer Klaus otsustavad viia Pipo Lõunamaale.Nad aitasid ürgjäneseid, kes nutsid, kuna tahtsid süüa. Soopõhjast toodi välja hulk jalanõusid ning need kingiti sajajalgsele. Päästeti merehädaline. Humoorikas oli lugu sellest, kuidas seeni toodeti maa 10 peale
seemnetega kui ka juuretükikeste abil. Nii on võililledest väga raske lahti saada. Mais-juunis võivad ilmad olla veel üsna jahedad, pilves ja vihmased.Seetõttu on võilillel kombeks oma uhked õisikud niiskuse ja külma eest sulgeda. Kui päikeseloojangu ajal mõnda aega ühe koha peal istuda ja võililli jälgida, võib näha, kuidas õisikud pannakse lausa meie silma all hoolikalt kokku. Võilill on väga tülikas umbrohi nii aiapidajale, põllumehele kui ka linna haljastajale. Igast lendavast viljast areneb uus väike taimeke, kes kasvatab kohe tugeva ja sügavale ulatuva 10 juure. Mida vanemaks taim saab, seda võimsamaks muutub juurikas ning teda kätte saada on väga raske. Võilill on nii vastupidav, et isegi väikesest mulda jäänud juuretükist kasvab jälle uus taim! Sellest on tulnud ka rahvatarkus - umbrohi ei hävine. (lisa 3. pilt võilillest). Sinilill (Hepatica nobilis)
uhend kujutas algselt samuti kir- t¨ahendanud k~orgelt austatud vest, mis ehitud ning meesterahvaid. valguse k¨aes helkimas . Analoogiliselt on seotud isa / ¡ Seletus taevasse ja kirves , s~odalane on £4 ¢lendavast linnust pole o ~ige, te- samuti s~ojakirve kujutis. gelikult kujutab o~ietuppe. Ei- Nii v~oib m¨arke tuse t¨ahendus on hilisem laen. pidada k~ oiki seotuks auto- riteeti v¨aljendavate rituaalrel- / ¡ Kujutab turvises vadega. £4 ¢inimest, kasutatud sageli fo-
annaabi.ee 
