1 7 1) Kunstnik, kes illustreeris alles hiljuti Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" (Perek.nimi) 2) Petrarca värssteos. 3) Dante Alighieri esimene autobiograafiline teos. 4) Itaalia jõuka pere elamu. 5) Renessansikultuuri maailmavaateline alus. 6) Itaalia keeles (rinancimento) ,,Renessanssi" tähendus. 7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök." 10) Isik, kes võttis esimesena kasutusele termini ,,Renessanss." 11) Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati ... . 12) Kujunes renessansikirjanduse keskuseks (linn). 13) Eestis alles valminud linnus. 14) Defineeri sõna reformatsioon. 15) Üks Itaalia praegustest humanismi suurkujudest. (Perek.nimi) 16) Üks praeguse aja suurkuju. (Perek.nimi)
Laura oli tema armastus , kes muutus peale surma tema muusaks , keda ta oma värssides ülistas paljude aastate jooksul . Laura kujutas endast poeetilist allegooriat Looming : värssteos "Africa" Luuletused "Laulude Raamat" u. 300 sonetti, kantsooni, ballaadi ja madrigali. Teosed kirjutas ladina keeles . Teosed eesti keeles : "Secretum" Kiri Francesco Dionigile Borgo San Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia,tundelisus ja igatsusega . Sonett Petrarca tegi soneti tuntuks peale Dante . Klassikalne , nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust . Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat,selget ja sünonüümirikast keelt.
1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet. Kalju Kanguri luuletused on kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Tema sonetid on kirjutatud järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja ka Eesti mahukaim sonetikogu kuulub Kalju Kangurile: ,,Sonetid" (1979) ja sealt võib leida 109 sonetti. Samuti on ta kirjutanud haikusid ja epigramme (,,Vale mees vaadis", 1973). Peale itaalia soneti on Kalju Kangur kõige rohkem kasutanud riimiskeemi abab. Kalju
Kuigi naistele oli armastus Piccasso vastu hukatuslik. Kõigi aegade suurimaks naistekütiks võiks lugeda VIII sajandil Veneetsias sündinud Casanovat, kelle armuseiklused on köitnud nii kirjanikke kui teiste kunstiliikide viljelejaid. Sain oma viimase suurima kunstielamuse hiljuti Berliini varjeteeteatris vaadates etendust ,,Casanova". Kirjeldamatult võimsalt väljendusid seal armukired muusikas, laulus, tantsus ning isegi õhu ja veeakrobaatikas. Lugematul arvul on kirjutatud lembeluulet ja armastuslaule. See on lõputu teema, mis puudutab alati sügavaid hingesoppe, mis võib panna südame tuksuma ja silmad särama, aga ka pisarad voolama. Usun, et armastusel on väga suur jõud, sest tänu armastusele meil siin maailmas üldse inimkond püsib, sest selle tunde tulemusel sünnivad lapsed. Lapsed, kes kasvavad suureks ja käituvad elus vastavalt kodust saadud kogemustele. Kui peres on tähtsal kohal armastus ja üksteise mõistmine, siis ka järglased üritavad
Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase poeetilise stiili, tõi sisse metafoori kui sonetizanrile tunnusliku kõnekujundi (nt Laura juuksed kuld, nägu soe lumi, kulmud eebenipuu, huuled kalliskivi ja roosid). Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud Petrarca mitte ainult oma luuletuste vormipeenusega, vaid ka platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia, tundelisuse ja igatsusega. Lembeluulet Petrarca stiilis on hakatud nimetama petrarkismiks. Nii armastatud naisesse suhtumises kui ka soneti poolest sai Petrarcast sajandeiks lembeluule laialdaselt matkitav eeskuju, eriti 16. sajandil. 50-ndail aastail alustas Petrarca ulatuslikult kavandatud allegoorilist poeemi ,,Triumfid" (,,Trionfi"), milles ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik - niisiis
kuulsamaid itaalia renessansi poeete.Dante tippteost "Jumalikku komöödiat" on nimetatud väljapaistvaimaks itaalia kirjanduses.22. oktoobril 1988 asutati Eesti Dante Selts. Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane.Ta õppis ülikoolis õigusteadust. Huvitus Vergiliuse ja Cicero loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrahismiks. Luuletused "Laulude Raamat" Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 18
pidanud Byroni tervis vastu. Pärast pikemat ratsamatka tabas teda külmetushaigus, mille tagajärjel Byron suri 19. aprillil 1824 Kreekas. Byronit leinas Kreekamaa ning kogu luulet armastav maailm. Goethe pühendas talle värsid "Fausti" II osas. Luuletaja põrm viidi Inglismaale ja maeti kodupaiga lihtsasse maakirikusse. Pikemate teoste kõrval on Byronil palju ka lüürilisi laule. Nende hulgas leidub tundepeent lembeluulet ("Ta oma kauniduses käib", "Hüvastijätt", "Ela hästi", "Maryle" jt), milles ajuti kõlab kaasa pettumuse ja üksinduse alatoon. Kuid isegi neid õrnpoeetilistes eneseväljendustes ei mineta luuletaja vabadusearmastuse ega võitluse vaimu ("Augustale", "Sa nutsid pisar pärle täis", "Nutvale neitsile" jt). Byroni mõtterikkamaid ja vaimukamaid teoseid on värssromaan "Don Juan", mis jäi autori ootamatu surma tõttu lõpetamata. Sellest jääb kõlama lootus kunagi taastõusvale
kultus pidustustega, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine ja kiindumus, armukadeduspiinad, lahkumisvalu, igatsus eemal viibiva sõbratari vastu jne. Kuulsaks sai tema neljarealine nn Sappho stroof. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljem ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses. Alkaiose luules esinevad sageli kodusõja-motiivid. Palju oli poliitilisi laule, seotud veini- ja sümpoosionitemaatikaga. Lisaks kirjutas ta hümne jumalate auks ja lembeluulet. Ta kasutas endaloodud stroofi, mis sai antiikajal ,,Alkaiose stroofi" nimetuse. Anakreoni põhiteemadeks olid armastus, viin, naised, jõudeelu.. seda kõike teravmeelse, pilkava mängu laadis. Kirjutas ka jumalate auks hümne, eleegiaid ja epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson.
Mats Traadi järgmised värsiraamatud on eelnenud luuleteostest oma põhitoonilt üha vaoshoitumad ja tasakaalukamad, ilma et autori kreedo seejuures kardinaalselt muutunud oleks. Aina vähem pretendeerib ta lõplike tõdede kuulutamisele, polemiseerib sagedamini hoopis iseendaga, et kahtluste kaudu leida teed suhtelise tõeni ning hea ja halva, ilusa ja inetu mõtestatud vaagimiseni inimeses ja ühiskonnas. Värssidesse hakkas ilmuma minoorset helistikku, millest annavad tunnistust ka lembeluulet koondav “Laternad udus” (1968) ja looduslüürika kogumikud “Septembrifuuga” (1978) ja “Sügislootus” (1986). Ent Traadi energiavarud ega sisepinged pole veel kahanenud, endiselt jääb ta üleva, valulise ja ausa elu kirglikuks propageerijaks. Mats Traadil on tavaks komponeerida ühe ning sama ajavahemiku värsiloomingust eriilmelisi kogusid. Näiteks hõlmab “Laternad udus” värsse aastaist 1963 – 66, “Ilmakaared” (1970) aga aastaist 1962 – 67.
päevad", ,,Jumalate põlvnemine". Eepika kõrval oli lüürika, mis jagunes monoodiliseks ja kooriliseks. Monoodilist esitas üks autor, see oli isiklikum ja struktuurilt lihtsam. Koorilüürika oli pidulikum. Kirjutati pilkavat satiirilist luulet, nt lahinguluuletusi. Selle poolest oli eriti kuulus Tyrtaios. Solon kirjutas poliitilist luulet, Archilochos pilkavat poliitilist. Alkaios kirjutas samuti poliitikast, Sappho lembeluulet. Pindarose võidulaulud mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni luulet. Atika periood (5.4. saj eKr): draama ja proosa Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes, Herodotos, Thukydides, Xenophon, Lysias, Isokrates, Semosthenes, Platon, Aristoteles. Draama jagunes tragöödiaks, komöödiaks ning saatürdraamaks. Olulisim oli algul tragöödia. Süzeed olid seotud Dionysose-kultusega, hiljem saadi ainest kogu kreeka mütoloogiast
koondatud üle 250 kreeka ja rooma müüdi, mis kirjeldavad või vähemasti mainivad mingit muundumist, alates sellest kuidas kaosest tekib kord ja lõpetades J. Caesari muunndumisega komeediks. Hellenismi vaimus värsitehnika, kasutatud materjali küllus ja huvipakkuvus on teinud selle üheks antiigi loetavaimaks teoseks. Mitmed kreeka müüdid on selle kaudu jõudnud meieni mütoloogia entsüklopeedia. Selle süzeid on kasutanud mitmed kunstnikud, muusikud, kirjanikud. On kirjutanud lembeluulet, õpetatud luulet mütoloogilistel teemadel. ,,Amores" e ,,Lembelaulud" ,,Heroides" e ,,Läkitused" - mütoloogiliste kangelaste kirjad neist eemalviibivatele armastatuile ,,Armastuskunst" kuidas leida, võita, säilitada armastust, eleegiline distihhon ,,Ravimid armastuse vastu" samuti irooniline-didaktiline, eleegiline distihhon ,,Fasti" kirjeldab rooma pühasid ja tavasid, sai valmis 6 esimese kuu kohta. Paguluses: ,,Kurvad laulud", ,,Kirjad Musta mere äärest" 46
vastu jne. Kuulsaks sai tema neljarealine nn Sappho stroof. Ta looming on leidnud kajastust rooma, hiljem ka Lääne-Euroopa ja vene kirjanduses. 6 Alkaiose luules esinevad sageli kodusõja-motiivid. Palju oli poliitilisi laule, seotud veini- ja sümpoosionitemaatikaga. Lisaks kirjutas ta hümne jumalate auks ja lembeluulet. Ta kasutas endaloodud stroofi, mis sai antiikajal ,,Alkaiose stroofi" nimetuse. Anakreoni põhiteemadeks olid armastus, viin, naised, jõudeelu.. seda kõike teravmeelse, pilkava mängu laadis. Kirjutas ka jumalate auks hümne, eleegiaid ja epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson.
Vaenujalal olevate rühmitiste tegevust kõrvutatakse kõikjalt laevale kallale sööstvate tuultega. Poliitiliste mõtisklustega segunevad laudkondlikud teemad. Joomalaul ja sõpradering on luuletajale tunnete ja mõtete avaldamise paigaks. Rõõm ja kurbus, heitlused kodusõjas ja armuavaldused, talvepakane ja suvekuumus, mõtisklused surma vältimatusest- kõik see mahub joomalaulu raamidesse lõppüleskutsega ,,joogem!". Alkaios kirjutas ka hümne jumalate auks ja lembeluulet. Ta erootilistest värssidest on säilinud ainult mõned fragmendid. (Luuletus Sapphole). Alkaiose kunst on veel lähedane primitiivsele realismile: emotsiooni jõud liitub tal väljenduse otsekohesuse, selguse ja piltlikkusega. Oma muusikalistes värssides rakendas ta enne teda kreeka lüürikas tarvitusele tulnud värsimõõte, kuid kasutas käige sagedamini enda loodud stroofi (Alkaioe stroofi). Ta luuletused olid laialdaselt tuntud. Anakreon- (6. Saj. e.m
altareilt ent tõusmas on suitsujoana viirukihõngu! 35. Meelika luuletajad Alkaios, Sappho (Lesbose meelika) (VII-VI saj.), mõlemad aristokraatikku päritolu. Alkaios võitles ägedalt kohalike türannide vastu ning oli sunnitud seetõttu palju aastaid maapaos veetma. Türann Myrsilose surma puhul kirjutas: "Nüüd joogem, joogem! Joogu end igaüks täis! Ehkki ei soovi joogu! Myrsilos kärvas!" Kirjutas poliitiliste värsside kõrval ka hümne, joogi- ja lembeluulet. Sappho oli kaaskodanike hulgas väga lugupeetud, asutas kooli, milles tütarlastele ja naistele luulekunsti, muusikat ja laulmist õpetas. Suhtus oma kasvandikesse suure armastuse ja õrnusega, ülistas neid oma luuleski. Tema rikkalikust loomingust on säilinud arvukalt fragmente ja 3-4 luuletust enam-vähem täielikul kujul. Enamasti kujutab hüljatud või vastamata armastust. Suure osa ta luuletustest moodustasid epitalaamionid (pulmalaulud), mida lauldi pruuti peigmehe majja saates
annaabi.ee 
