Tänapäevase tolmuimeja ajalugu Tolmuimejad on ühed populaarseimaid leiutised kodumasinate tööstuses. Nad teevad puhastamise lihtsamaks ja on palju põhjalikumad kui lihtsalt pühkimine või muul viisil puhastamine mida inimesed kunagi kasutasid. Aga tolmuimejad ei ole alati olnud nii mugavad ja kasutajasõbralikud nagu me teame neid tänapäeval.Tolmuimeja leiutamist ei saa aga omistada ühele leiutajale, vaid paljudele. Iga leiutis ja patent on teinud väiksemaid parandusi ja nii on kujunenud tolmuimejast see, mida me kasutame täna. Esimene inimene, kes patenteeris tolmuimeja ühe versiooni, oli Daniel Hess aastal 1860. Tema patenti nimetati tegelikult vaibapühkijaks, mitte tolmuimejaks
need pärgaminedile. Kuid Eurooplaste trükikunsti leiutas Johann Gutenberg. Ta võttis kasutusele lahtised üksikud tähed, mis ta sulatas metallist. Samuti olid tal vaja trükitinti, kuna tavaline tint ei sobinud. Trükipressiks sai esialgul oliivipress. Aastal 1445 või 1446 jõudis ta trükikunsti leiutamiseni ning aastal 1456 ilmus esimene trükitud raamat Euroopas, nimelt piibel. Praegu oleks raske ette kujutada, elu ilma trükikunstita. Tänu keskaja leiutajale on see meil olemas, loomulikult on nüüd seda palju muudetud, kuid põhimõte on ikka sama. Keskaega võib pidada ka empiirilise teaduse alguspunktiks. Sellise teaduse põhiline arendaja oli Oxfrodi ülikooli professor Roger Bacon. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadusest ja kunstist kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Ta oli ka palju tulevikukujutlusi. Ta oli kindel, et kunagi on iseliikuvad sõidukid nii maal, merel kui ka õhus. Ta armas, et hakatakse
Ilma tõhusate piiranguteta, mis uued ettevõtted turust eemal hoiab, poleks olemasolevatel firmadel kokkumänguks ja hindade tõstmiseks olulist mõtet. Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Loomulike monopolide näiteks on elektri ja veevarustusettevõtted. Need on turud, kus masstootmise tingimustes on toodang sedavõrd suur, et tootmise koondumine ühe ettevõtte kätte alandab hindu miinimumini. Patent kui monopol See annab uue toote leiutajale kuni 20 aastaks eraomaniku õigused. Nt müüa või ära anda oma ,,intellektuaalse omandi õigust" Autoriõigused ja kaubamärgid Patendiameti kaudu annab riik originaalsete kirjatööde ja kunstiteoste autoritele autoriõiguse- ainuõiguse müüa või paljundada oma töid. Autoriõigus on eriline monopol, mis kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma. Kaubamärk on eriline kujund, nimi või sümbol, mis tähistab toodet, teenust või firmat
omandada seesuguses monopolis osalus ja kontrollida firma tegevust selle omanikuna. Valitsuse järelvalve peaks tagama pakutava teenuse ning piirhinna, mis oleks ühiskonnale vastuvõetav. Kui inimene siseneb turule mõne uue ideega või millegagi, mida on võimalik muuta uueks kaubaks või teenuseks, võib ta saada jõukaks. Selle ergutamiseks annab valitsus uuele tootele või tootmisprotsessile välja patente. Teatud mõttes on patent nagu monopol. See lubab toote leiutajale kuni 20 aastaks eraomaniku õigused ehk õigused intellektuaalsele omandile. Patenti võib müüa või ära anda, sest see on omaniku asi: ta võib sellega teha, mida soovib. Teatud tööstusharude tooteid, nagu ravimeid, kemikaale ja elektroonikat, kaitsevad sageli just patendid. Konkureerivad firmad võivad küll asuda tootmist arendama, ent ei saa turule siseneda, maksmata patendiomanikele loa eest toodet kasutada (vastasel
koostatud patenditaotlusega leiutisele kaitset paljudes riikides üle maailma. PCT sõlmiti Washingtonis 19. juunil 1970, mida on hiljem korduvat täiendatud. Eesti liitus konventsiooniga 2002. aastal ja 2008. a sügisel kehtib see 139 riigis. Erinevalt Euroopa Patendist ei otsusta leiutise kaitstavuse üle rahvusvaheline organisatsioon, vaid lõppkokkuvõttes iga riik eraldi, kus kaitset taotletakse. Menetlus Kõigile rahvusvahelistele taotlustele tehakse esmalt uudsuse otsing, mis annab leiutajale teatud kindluse oma leiutise patenditavuse osas, seejärel on taotlejal võimalus valida, kas laseb teha ekspertiisi igas riigis eraldi või tellib eelekspertiisi Rahvusvaheliseks Patendikoostöö Liidu käest. Viimane variant ei ole küll liikmesmaadele lõplikult siduv, kuid annab leiutajale kinnituse ja aitab säästa raha. PCT patendi suurimaks plussiks peetaksegi just eelekspertiisi süsteemi, mis võimaldab kaaluda patentimist enne põhikulutuste tegemist. USA patent
Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse). Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida. Patendikaitse andmise õigusfilosoofiliseks aluseks on ühiskondlik kokkulepe, mis seisneb selles, et leiutaja panuse eest teaduse ja tehnika üldisesse arengusse annab ühiskond leiutajale vastutasuks võimaluse teatud aja jooksul leiutist ainsana oma äranägemisel kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat 47. Mis on litsents? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse? Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga, mille pooli kutsutakse litsentsiaar
ennustab ühe neist ilmumist 1758. aastal. 1706 Machine arendab välja kiirestikoonduvad arkustangensi read ja arvutab välja 100 pii komakohta. 1707 Täpsete kronomeetri puudusel ei suuda Briti laevastik õigesti määrata oma asukohta ja sõidab Cornwallis karile. 1712 Thomas Newcomen täiendab aurumasinat. 1712 Brook Taylor arendab välja Taylori read. 1713 Briti valitsus paneb välja auhinna täpse kronomeetri leiutajale, et parandada laevastiku navigatsioonivõimet. 1714 Gabriel Daniel Fahrenheit leiutab elavhõbedatermomeetri. 1716 Halley soovitab täppismeetodit päikese kaugese määramiseks, kasutades päikese ja Veenuse kattumist. 1728 John Harrison konstrueerib täpse kronomeetri ja võidab valitsuse poolt välja pandud auhinna. 1729 Newtoni "Principia" avaldatakse ka iniglise keeles. 1729 Gray avastab elektrijuhtivust kirjeldava seaduse.
(PS § 8). · Igaüks võib patentida oma leiutise oma äranägemisel mis tahes välisriigis. Riik ei sekku leiutiste välispatentimisse, v.a juhul, kui leiutis on salastatud (alates 01.03.2009). Salastatud leiutise patentimiseks välisriigis peab olema Kaitseministeeriumi luba. 21 · Äri silmaspidavale leiutajale peaks leiutise välisriikides patentimine olema äriplaani oluline osa. · Põhilised rahvusvahelised kokkulepped leiutiste välispatentimisel on tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, patendikoostööleping (PCT) ja Euroopa patendikonventsioon (EPC). Kontrolli tulemusena antakse välja patent või lükatakse patenditaotlus tagasi. 26. Õiguste ammendumise mõiste (tööstusomandi õiguskaitse seisukohalt) ?
tegu laialdaselt levinud ainega. Siiski muudavad sellised leiutised oluliselt avastuse mõtet, kulutades seda veelgi kitsamaks. Patenditavuse määramise eesmärgiks on piirata monopoli kehtestamist millegi üle, mis on reaalselt ühiskonnas juba olemas ning kättesaadav. Samuti on just nanotehnoloogiliste leiutiste puhul keeruline sünteesitud aine vastet looduses leida ja tõendada. Patendi kehtetuks tunnistamine tundub aga sellisel juhul äärmine meede, mille puhul tuleks eelnevalt leiutajale anda võimalus tõendada enda avalduse hetkel antud väidete õigsust. Sama kehtib ka esimese avalduse tegemise puhul, kus patenteerija seisukohti oleks väär ümber lükata üksnes spekulatiivsete väidetega.53 51 M. Schellekens (viide 3), lk 57. 52 Ibid, lk 60. 53 M. Schellekens (viide 3), lk 53 17 Märkimisväärne arvamus tulenes aga 1980
terasid, kui on kokku malelaual asetades esimesele maleruudule ühe, teisele kaks, kolmandale neli ning igale järgnevale veel kaks korda enam riisiteri.” Valitseja, kes polnud matemaatika ega matemaati- liste veidrustega sina peal, nõustus kiirelt ettepanekuga, pidades seda vahest isegi solvavalt vähenõudlikuks. Niisiis käskiski ta vara- hoidjal riisiterade hulga välja arvutada ning leiutajale üle anda. Varahoidjal läks aga terve nädal lubatud riisikoguse leidmiseks. Kui valitseja päris viivituse põhjust, siis varahoidja näitas talle arvutuse lõpptulemust ning selgitas, et sellist tasu ei suudaks kuningas ka oma elu jooksul välja käia. Nüüd oli valitsejale selge, mis leiutajaga pihta hakata: ta lasi nutika mehe nutika pea maha lüüa, et seeläbi igasu- gustele ülekavaldajatele koht kätte näidata.