saavutas ABBA enneolematu edu kogu maailmas. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Tuntuimad laulud eestlastele on nende repertuaarist kindlasti: "Dancing Queen," "Money, Money, Money" ja "Take A Chance On Me." Lisaks paljudele tuntud inimestele on Rootsis loodud ka üks tuntumaid auhindu maailmas Nobeli preemia. See on on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Nobeli Fondi hinnatakse enam kui 3 miljardile Rootsi kroonile. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu.
Edmund Phelps Uurimuslik essee Õigusteaduskobnd I Nobeli auhind on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu. Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda
aastal kuni 66 000 tonnini 1895. aastal. Surres kuulus Nobelile kokku 355 patenti. Oma testamendiga asutas ta Nobeli füüsika-, keemia-, meditsiini/füsioloogia-, kirjandus- ja rahuauhinna, mis antakse neile, kes aasta jooksul suudavad inimkonnale suurimat kasu tuua. Pilt 2 Dünamiit Pilt 3 5 Nobeli auhind Nobeli auhind (ka: Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Esialgu oli Nobeli fond 31 miljonit Rootsi krooni. Selle protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse preemiatena isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu. Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal),
laeng. Bohri mudel kirjeldas vesiniku (ühe elektroniga aatomi) ehitust piisavalt täpselt, selgitades tema spektrijoonte olemust. Siiski ei suudetud Bohri mudelit üldistada mitmeelektronilistele aatomitele. Bohri mudel ei suuda ka seletada spektrijoonte peen- ja ülipeenstruktuuri, Zeemani efekti ja spektrijoonte intensiivsusi (http://et.wikipedia.org/wiki/Bohri_aatomiteooria: loetud 24.veebruar 2010, kell 21:20). 4. NOBELI PREEMIA 4.1 Mis on? Nobeli auhind on Rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Nobeli auhinna määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma
surmani Eesti kodakondsuse. Ehkki tal ei olnud paremat käelaba, lihvis teleskoobiläätsi ja -peegleid. Tema 1930 leiutatud teleskoobisüsteem -Schmidti kaamera - põhjustas optilises astronoomias murrangu. Schmidt ei pannud oma leiutist kaitse alla. Ta piirdus ainult sellega, et hoidis saladuses korrektsiooniplaadi valmistamise meetodi. Pärast tema surma tegi Bergedorfi observatooriumi prof. Schorr Schmidti meetodi koos mõningate tema joonistega üldsusele teatavaks. Leiduri saatuse tragöödia peitub selles, et Bernhard Schmidt ei elanud nii kaua, et näha oma teleskoobi imetlemisväärset levimist üle kogu maailma pärast 1936. aastat, kui Schorr oli avaldanud korrektsiooniplaadi valmistamise saladuse. Schmidt on seotud ka paljude teiste leiutistega, nt leiutas ta paindliku optilise süsteemi, mis arstideaduses kannab gastroskoobi nime. Schmidti nime kannab väikeplaneet nr. 1743 ning tema elukäigust on inspireeritud Jaan Krossi romaan "Vastutuulelaev" (1987).
Televisioonis ja nüüdisaegses ringhäälingus kasutatavad meeterlained käituvadki nagu arvaks korralik õpilane füüsiakatunnis ja Euroopast Ameerikasse nad ei levi. Alates 15-20 meetrisest lainepikkusest käituvad aga raadiolained teisiti ja nagu raadioamatöörid on paljukordselt tõestanud , võivad levida Eestist ka Uus- Meremaale. Esimestena said kaugraadioside olemasolust aru 1902. aastal Inglise füüsik Oliver Heaviside ja omal ajal kuulsa USA leiduri THomas Alva Edisoni esimese abilisena alutanud USA insenerteadlane A. E. Kennelly. Nad leidsid, et umbes 100 kilomeetri kõrgusel maapinnast peab olema elekterit juhtiv õhukiht, mis peegeldab kosmose poole suunduvad raadiolained maale tagasi. Tänapäeval nimetatakse seda õhukihti ionosfääriks. See ongi nn atmosfäärielektri-taevas. Kuidas aga elekter äikesepilvest jõuab ionosfääri? Pilvedest ülespoole löövad välke pole ju nähtud. Probleem jäi kauaks lahenduseta . 1989
2.1. Jõumomendimootorid Praegu arvatakse, et igiliikuri idee on pärit keskaja Idamaadest, mitte aga antiikmaailmast, nagu seda sageli väidetakse. 12. sajandil kirjutas india astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest elavhõbe on ühelt poolt pöörlemisteljele lähemal kui seiselt poolt." Ilmselt pakkus temagi ainult ideed, seda ise katsetamata: pöörteljel asetses radiaalsete torudega ketas. Leiduri arvates pidi kogu kupatus igavesti pöörlema. Keskaja konstruktsioonid tegelesid mõistagi tehnikamõtte toonasele tasemele vastava igiliikuritega. Pöörlevad kettad varustati otsekui Bhaskara eeskujul edasi-tagasi nõtkuvate kangide või pöördteljele lähenevate ja sellest 11 eemalduvate kuulikestega, loomaks järjepidevalt taastuva tasakaalutuse:
· Omanike vahelised lahkhelid ·... Kes on leidur? · Selleks võib tõesti olla leiutaja, aga ka disainer, kunstnik, kokk, programmeerija jne nõudlust omava toote või teenuse autor. · Leidurit iseloomustab loovus, innovatsioon, paraku sageli ka loominguline kaos ja teatud anarhia. · Sageli ei pruugi olla ta tugev ideede elluviimises või lihtsalt ei jõua kunagi tegudeni. Äriidee arendamisel on mõistlik vaadata ideele otsa leiduri pilguga Ettevõtlikkus oskuste ja võimete kogum, mis põhineb: · analüüsivõimel, · paindlikkusel, · sihikindlusel, · suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskustel, · looval ja uuenduslikul mõtlemisel, · riskijulgusel, · tasakaalukusel, · võimaluste nägemisel ja nendele reageerimisel. Ettevõtlusega alustamine
· Kuidas ma soovin saavutada oma eesmärke (üksi või meeskonnaga)? Äriidee Idee 2 põhipunkti · Ei ole vaja jahtida biljon dollari ideed. Enamus ettevõtjate eesmärk on teenida head elamist (?). Sel juhul on miljon dollarit ka päris hea. · Häid ideid saab oma igapäevasest elust. Mis teeks SINU elu lihtsamaks või lõbusamaks? Mis toodet või teenust tahad sina saada? Tee see teoks ja hakka pakkuma. Kuidas ärgitada enda loovust? · Leiduri abiküsimused · Vaata pilte · Sirvi katalooge · Alusta lõpust · Jäta ideed laagerduma · Uuri nutikaid ja tobedaid ideid Äriidee leidmine (1) · oskusteabe valdamine, · töö vilumused ja kogemused, · erialane ettevalmistus, · tellimustega kindlustatus (turu tagamine), · ,,lobitöö" võimukoridorides Äriidee leidmine (2) · usaldusväärsed koostööpartnerid, · ettevõtluse perekondlikud traditsioonid, · materiaalsed eeldused: tehnika, ruumid, maa, vaba raha jm,
7. Alfred Nobel Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kes kogus lõhkeainete tootmisega hiigelvaranduse, kuid teda rõhus teadmine, et tema toodang on seotud sõja ja tapatalgutega. Seepärast pärandas ta osa oma varandusest spetsiaalsele fondile, mille protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid erinevates valdkondades "inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Esimened Nobeli preemiad määrati ja jagati välja viis aastat pärast leiduri surma, 1901. aastal. 8. Rabindranath Tagore indialane, kes sai esimesena kirjanduspreemia väljaspool Euroopat ( 1913. aastal), millest sai põhimõttelise tähtsusega sündmuseks maailma kultuuri- ja kirjandusloos. 9. Gustav Klimt väga väljapeetud, ehk ka kuulsaim juugendkunstnik, Viinis töötanud Gustav Klimt, kelle juugendarhitektuuri suurejoonelisi näiteid leidub kõigis Euroopa suuremates linnades eesotsas Pariisi, Viini ja Brüsseliga, sh Helsingis ja Riias. 10
A = F s cos Kui jõu F ja nihke s suunad ühtivad, siis = 0 ja cos = 1 ,siis A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 (dzaul) J. Ühiku nimetus tulub inglise amatöörfüüsiku J. P. Joule nimest. 1J = 1N × 1m Võimsuseks ( tähis - N ) nimetatakse ajaühikus (sekundis -t ) tehtud tööd A. N = A/t Võimsuse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 vatt ( W ). Ühiku nimetus tuleb inglise leiduri J. Watt nimest. 1 W = J/s Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud (tähis hj ). 1 hj = 735 W , anglo - ameerika maades 1 hj =745 W 1.1.9. Mehaaniline energia. Keha mehaaniliseks energiaks nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. Tööd tehakse alati energia arvel. Maapinnalt üles tõstetud kehad, deformeeritud elastsed kehad ja kõik liikuvad kehad omavad mehhanilist energiat.
kaudu Tallinnasse, 1863 loodi Riia-Valga-Tartu telegraafiühendus, Kuressaare telegraafijaam alustas tööd 1875. Telegraafi areng lõi eeldused ülemaailmsete teadete- ja telegraafiagentuuride tekkeks. Esimene agentuur avati juba 1835 Pariisis, 1848 loodi Associated Press New Yorgis, 1851 Reuters Londonis. Ka teleturg sündis telegraafi teel: 1886 hakati telegraafi läbi käekellasid müüma. Telegraaf sai eelduseks ka telefoni leiutamisele 1876 (Bell, Gray, Edison jagavad leiduri au). Telegrafistid nägid telefonis oma abivahendit, seda ei kujutatud ette, et iga inimene võiks kellega tahes kauge vahemaa taha rääkida. Bell aga soovis just oma leiutist selliseks arendada ning asutas selleks oma firma. Aga telegraaf jäi samuti aastateks püsima, andes uudiste levikule kiiruse, millega neid sai rahvale piisavalt värskena levitada. Telefoni tulek oli kvalitatiivne hüpe massikommunikatsiooni ajaloos: kõne
annaabi.ee 
