Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem. 7. Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides. 8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus
armukadedushoogudes. Kontrolli kaotamise hirm võib viidata vägivallatseja enda sisemisele ebakindlusele, mida püütakse varjata teise ohjeldamisega iga hinna eest, kaasa arvatud vägivaldse käitumise abil. Vägivalla põhjuseks võib olla ka vägivallatseja alaväärsuskompleks ja püüe 'meheliku' käitumisega iseennast kehtestada. Vägivalda kalduvad suure tõenäosusega kasutama pigem need mehed, kelle muud võimalused oma kõrgema positsiooni legitimeerimiseks on piiratud. Omaette vägivallatsejate rühma moodustavad psüühika häiretega inimesed, kelle vägivallapuhang on ajendatud haigusest. Üheks olulisemaks pingeallikaks lähisuhetes on erinevad ootused ja nõudmised partneri suhtes, mis ei vasta tegelikule olukorrale. Samuti võib vägivaldset käitumist soodustada partneri maailmavaatest tingitud arusaam, et abiellumisel muutub abikaasa omandiks, kellelt oodatakse kuuletumist.
Teooria Ameerika rahva kui terviku suveräänsusest osutus hoovaks, mille abil oli võimalik põhjendada osariikide jurisdiktsioonilise immu- niteedi piiramist*47, föderaalpädevuste avarat tõlgendamist*48, ülemkohtu absoluutset otsustamisõigust jne. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse toetamiseks pole sama suurejoonelist ja inspireerivat poliitilist teooriat siiani välja töötatud. EK on hoolikalt hoidunud kasutamast ühenduse legitimeerimiseks nõnda rahvuslikult laetud sõnu nagu „suveräänsus“, sest Euroopas võivad need hõlpsalt osutuda kahe teraga mõõgaks. Ameerikas valitses samuti arvamus, et ühinemisest hoolimata on osariigid suveräänsed, kuid ülemkohus tõrjus keskvõimu aktide rakendumise kõik takistused argumendiga, et vastuolu korral jääb föderaalvõimu ülimuslikkus peale osariikide suveräänsusele.*49 Euroopas oleks pretensioon esindada
on siseriiklikus õiguses. Vastavalt ÜRO põhikirjale võib sõjalist jõudu kasutada vaid: - enda kaitseks - ÜRO ühisotsusena Seda põhimõtet rikkus USA, kui ta tungis kallale Iraagile. Kuid ka siseriiklikus õiguses on võimalik õigusest mööda minna (nt presidendi valimised ja saadikutel hääletamise keelamine). Kriitika, et rahvusvahelisest õigusest ei peeta kinni, kehtib kogu õiguse kohta. Suurriigid vajavad rahvusvahelist õigust oma tahte legitimeerimiseks. See peaks jätma neist parema mulje. Riigid räägivad oma huvidest ka läbi rahvusvahelise õiguse. Rahvusvaheline õigus on kogumik reegleid, kuidas riigid nendevahelisi vaidlusi lahendavad ja endi huvie esile toovad. II Loeng Rahvusvahelise õiguse ajalugu Kas rahvõ eeldab mingi narratiivi olemasolu, mis õigust seletaks? Montes. ,,Seaduste vaimust" ka irokeesidel on rahvõ kui nad söövad vastashõimu liikmeid
Vaimulikud valiti küll riigiametitesse, kuid ametiga kaasnev maa läks pärast vaimuliku surma tagasi riigi kätte, samuti ei tohtinud olla vaimulikel lapsi, sest see oleks tekitanud kuningatroonile lisakonkurente. Ottoonide ajastust on kõneldud ka kui renessansist, pühakodade ja kloostrite puhul valitses üksainus arhitektuuristiil romaani stiil. Kirikupoliitiliselt oli tegemist stabiilse ajajärguga, kerge langusega enne gregoriaanlikke reforme 11. sajandil. Kuningavõimu legitimeerimiseks vajas Otto taas paavsti nõusolekut ja võimukontseptsiooni, mille järgi on Otto ja tema järglased võimul jumala armust. Otto laiendas oma võimuala Elbe äärsete slaavlaste ja ungarlaste riikide vallutamisega. Otto I poeg Otto II pandi meheks Bütsantsi keisritütrele Theophanule. Ta soovis taastada roomalikku impeeriumi, kuid suri varakult malaariasse. Neid unistusi jätkas ka Otto III, kes krooniti 996. aastal Saksa-Rooma keisriks. Ta viis täide roomaliku universaalriigi kontseptsiooni
positiivsele tegevusele. Sotsiaalse traditsiooni peamiseks kajastuseks põhiseaduses on kodanike õigus riigi abile puuduse korral (§ 28 lg 2 lause 1). 3. Põhiõigused ja seaduse reservatsioonid Põhiõigused sisaldavad arvukalt sätteid, mis näevad ette vastava õiguse piiramise võimaluse. Enamuses neist on mainitud seadust, mõnes - nagu näiteks põhiseaduse § 39 lauses 2 - aga ainult riiki. Viimasel juhul tuleneb nõue iga riikliku kitsenduse legitimeerimiseks põhiseaduse § 3 lg 1 lausest 1, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Põhiseaduse § 39 lause 2 on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Sellest lähtuvalt võib kõik need sätted kokku võtta terminiga "seaduse reservatsioonid". Põhiõigused võib jaotada lähtudes seaduse reservatsioonist kolmeks: lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused, kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused ja ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused
Taoline pilt asjade käigust peale Kyrose võimuletulekut sobib hästi nende aastakümnete ajaloo raami. Darius I (522-486) oli Ahhemeniidide suguvõsast, aga usurpaator, kes haaras võimu enda kätte aastal 522., kukutades maag Gaumata. Kuigi ta oli Ahemeniidide suguvõsast, polnud ta Kyros II otsene järeltulija. Seetõttu ta ei mainigi Kyrost oma tuntud ,,Behistuni" raidkirjas, mis on kõige pikem säilinud vana-pärsiakeelne tekst ning loodud Darius I ülistamiseks ja tema võimu legitimeerimiseks. Behistuni raidkiri ehk Bisutuni raidkiri. Behistun paikneb muistse Meedia (Meedea) riigi (tänap. Iraani) territooriumil, täpsemalt asub Kermansahist Hamadani viival teel ca 1500 m kõrgune mägi. Mäel on ca 100 meetri kõrgusel kivisse raiutud Ahhemeniidi dünastiast pärit Pärsia kuninga Darius I (valitses aastatel 522-486) bareljeef koos raidkirjaga. Muistist valmistati kuningas Darius I käsul ajavahemikul ca 521-518 a
eriti uusrikkad Prantsusmaal ja vähemal määral ka mujal, sest Napoleon tagas stabiilsuse ja lõi eeldused majanduse arenguks (protektsionism). Ehkki Napoleon lasi senatil end 1804 aastal keisriks kuulutada ei tähendanud see traditsioonilise monarhia taastamist. Suur osa revolutsiooni aegsetest ümberkorraldustest jäi jõusse. Napoleoni koodeksid: tsiviilkoodeks 1802, kommertskoodeks 1807 ja kriminaalkoodeks 1811. Oma võimu legitimeerimiseks abiellus Napoleon 1810 Marie-Louise’ga Habsburgide dünastiast. Katoliku kirikuiga sõlmiti 1801 konkordaat (tunnistas katoliku usu primaarseks usuks), kuid 1808 okupeeriti paavsti valdused – viimane ekskommunikeeris Napoleoni, too omakorda arreteeris paavsti. Euroopas liitis Napoleon suure osa vallutatud aladest otseselt Prantsusmaaga, ülejäänud aladel rajas vasallriigid. Itaalia kuningriik – loodi 1805, kuningaks Napoleon ise, kohapeal asekuningas.
polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli nõudnud enda austamist Theos Aniketosena (Võitmatu Jumalana). Ptolemaios jätkas tema jumalikku austamist, Ptolemaiose poeg Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend). Küllap mängis siin kaasa Egiptuse aastatuhandete vanune valitseja jumalikustamise traditsioon, mille Ptolemaiosed oma võimu legitimeerimiseks üle võtsid. Hiljem (Antiochos III ajal) sai valitsejate jumalikustamine omaseks ka Seleukiididele. Ka Makedoonia ja Pergamoni kuningatele osutati samuti jumalikke auavaldusi, kuid otseselt jumalaks nad ennast ei kuulutanud. Nagu kreeklaste elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned religiooniski. Nii kodumaal kui võõrsil austati vanu jumalaid ja jätkati vanu rituaale. Kuid idamaades puutusid kreeklased senisest tihedamalt kokku kohalike jumalatega, ja kuigi paljud neist
tingimustes kanda kinnitada üksnes tänu suurte inimhulkade ühistegevust eeldatavatele irrigatsioonitöödele. Kõrbesse rajatud kanalivõrk ja selle loomist võimaldanud riik olid seega silmanähtavalt ja käegakatsutavalt tulusad. Ent kasvanud keerulisusel oli ka oma kulu – osa looduselt võidetud saagist kulus rajatud riigi alalhoidmiseks. Hierarhiliselt korraldatud ühiskond oli olemuslikult ebavõrdne ühiskond ja pidi tegema suuri kulutusi oma olemasolu legitimeerimiseks ning tahte pealesurumiseks. Mingil hetkel hakkas kasvavasse keerulisusesse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist sai aegamööda koloss, kus enamik ressursse kulus pelgalt status quo säilitamiseks ja ühiskond lagunes. 48 Jared Diamondi arvates võimaldasid teisi rahvaid tappa või alistada Euroopa relvad, nakkushaigused, terastööriistad ja tööstuskaubad. Aga miks jõudsid just eurooplased – mitte aga
annaabi.ee 
