Ka kuulis Leemet külatüdrukut Katariinat rääkimas sellest, et madudel on kroon peas mis annab võime rääkida lindude keelt. Katariina otsustas minna usside koopasse , et saada seda krooni, kuid sai nõelata. Külast tuli Pärtel ja pani koopa põlema selle eest, sest maod on saatanast. Kõik maod surid koopas. Pärtel oli rõõmus et maod surma said.. Jutustades temaga lendas äkki kohale vanaisa. Nad kahekesi ostustasid hakata sõdades käima, kuna külas olid enamus surnud. Leemetis oli ükskõiksus ja talle ei meeldinud uus maailm. Ta nautis vanaisaga koos olemist. Kuid siiski meenus talle et metsas on veel ta õde Salme koos karuga. Teel sinna rünnati Leemetit ja vanaisa. Neid piinati päris koledalt ja nad olid surmale lähemal, kuid appi tulid inimahvid Pierre ja Rääk kes panid täis raudmeese pähe ning nad uputasid ennast. Eluga ei pöösenud vanaisa, kellel raiuti pea otsast. Leemetil vedas ning koju minnes avastas ta et küla oli põlenud.
Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest. 17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu. 18.Laual oli suur päts leiba, mida ka Leemet proovis. Pudru nägemine ajas tal südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad läksid kloostri juurde. Leemet kohtas Pärtlit. 19.Poisse oli kolm kokku. Meenutab Pärtliga koosveedetud aegu. Leemet on vaid kord haige olnud peale rukkileiva söömist. Räägiti sellest, kuidas munkadel oli nö ilus lauluhääl, sest nad olid kastraadid. Pärtel oli ussisõnad unustanud. Johannes
Hiie oli õnnelik, et võib Leemetiga tagasi koju minna. Leemet avaldas Hiiele armastust. 25. Hommikul asuti kodu poole teele. Vanaisa lubas peagi järgi tulla. Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada. Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud
Hiie oli õnnelik, et võib Leemetiga tagasi koju minna. Leemet avaldas Hiiele armastust. 25. Hommikul asuti kodu poole teele. Vanaisa lubas peagi järgi tulla. Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada. Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud
küla pole teineteisest kaugel, kuid sisimas oli mõlemas neis suur kurvastus - Koju jõudes ei suutnud Leemet uinuda, vajus unne alles varahommikul, magas lõunani, ema teda ei äratanud, sest talle meeldis, kui poeg kaua magas, selleks ajaks oli juba Pärtel lahkunud, Leemeti ukse taha ilmus Ints, kes mõtles, et sõber on haigeks jäänud, et ikka veel end õue ajanud polnud, kuid nüüd ajas Leemet end püsti ja mindi koos metsa vahele, kõik oli nii nagu eile, kuid Leemetis oli tunne, nagu oleks mets täiesti tühjaks jäänud 13. - Pärtel ei jäänud ainsaks lahkujaks, peagi läksid ka Salme üks sõbranna oma perega ja järgmised ja järgmised, metsa jäi vaid Leemeti pere, inimahvid, Ülgas, Hiie pere ja mõned vanad inimesed, inimeste lahkumine muutis metsa Leemeti jaoks vähem koduseks - Leemet tundis muret, et on võib-olla kunagi ainus elanik metsas, Vootele lohutas teda ja
ussisõnade õppimine onu karmi käe all. Samas oli poiss uudishimulik, vaatamata armastusele metsa vastu, paelus Leemetit ka külaelu: kuidas maitseb leib ja odrakört ning kuidas toimivad kõik põlluriistad. Lojaalsust näitab Mõmmi kojutoomine, kui karu jälle külatüdrukuid piilumas käis, ning vanaisa leidmine ja küsimusteta abistamine. Samas tekitasid eluraskused: Hiie, onu Vootele, ema, rästikute ning Magdaleena ja lapse surm, Leemetis ängistust ja kibestumust, mis muutusid vihaks ja vaenuks, mille ajel ta koos vanaisaga laastas ja rüüstas raudmehi, munkasid ning külasid. Siiski on Leemeti kõige olulisemaks tunnuseks viimane olemine. Leemet jäi viimaseks poisiks metsas, viimaseks inimeseks, kes tundis ussisõnu ning viimaseks Põhja Kõnna valvuriks. Leemetit see kammitses ning muutis poisi endassetõmbunuks, mille tõttu vananes ja suri ta Põhja Kõnna kõrval magades.
Selgus, et kui Leemet sõitis laevaga ära, tuli Tambet ja Ürgas Leemeti ema juurde ja nõudsid, et ta ütleks, kuhu Leemet läks. Kuid ema ei teadnud ja mölises nendega. Tambet tõukas mõmmit koldesse. Ta tagumik sai kannatada. Sõimati üksteist kaua. Siis läksid mehed ära. Siis rääkisid Hiie ja Leemet enda loo ja ema sai peekri, ta oli väga rõõmus, kui kuulis, et ta isa on elus. Leemet ütles, et tahab kohe abielluda Hiiega. Külasköik vanaisa juures avas Leemetis nagu mingi uue ukse. Ta ei olnud enam vaikne, vaid oli juba sõjakas. Ptk.26. Järgmisel hommikul käidi Hiie ema juures. Kohtati Intsu. Leemet tapis ühe hundi, kes li kurt. Hiie ema oli vaikne, usub ikka veel haldjstesse. Leemet ja Hiiu ütlesid, et lõikavad kõik puud pühahiius maha ja teevad sellest oma pulmadel lõke. Hiie ema ehmus, ja palus, et nad seda ei teeks. Nad kohtusid Meemega, kes soovitas neil pulmadel veini juua. Leemet algul ei tahtnud, kuid siis ütles, et muretseb veini,
Koduteel lööb Leemetit kurb reaalsus, et metsas on olukord väljapääsematu- mesta ta armastab, siin on tal hea olla kuid siia on veel jäänud vaid saamatud hullud. Koju jõudes paanitsbe ema väsinut meeltesegaduses Leemetit, et Hiiet tahetakse ohverdad. Ema seletas, et Mall ja Tambet on ajupestud ja Tambet pigem lõikaks oma tütrel kkõri kui jänesel oma rahva heaks kui laseks Leemetile naiseks. Kuna Hiie on Leemetile alati suureks sõbraks olnud sünnist saadik raevutses Leemetis senimaani korra ja rahuarmastajas viha leek, ta tõttas ohverudspaikka hiies ja näppas kiirelt hundi otsas raputades minema. Siis algas suur tagaajamine kui Tambet ja Hiietark oma huntide kolonniga kel ohtlikult vatt kõrva toppitud , et nad „rästikute õpipoisi“ korraludsi ei kuuleks ja käituks vaid nende viimase käsu peal, ehk tappa Leemet. Kuid siis juhtub midagi ootamatut- Malli ema instinkt võttis tast võimu ja hetkeks suutis ta ratsutada
et puudu on vaid mõnede raudmeeste luud.Hiie oli õnnelik, et võib Leemetiga tagasi koju minna. Leemet avaldas Hiiele armastust. 25. Hommikul asuti kodu poole teele. Vanaisa lubas peagi järgi tulla. Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada.Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud
Hiie oli õnnelik, et võib Leemetiga tagasi koju minna. Leemet avaldas Hiiele armastust. 25. Hommikul asuti kodu poole teele. Vanaisa lubas peagi järgi tulla. Neid ootasid Pirre ja Rääk, kes olid nende paati puu otsast näinud. Täil oli Hiie üle hea meel. Pirre ja Rääk ei võtnud vastu Leemeti kaasavõetud kolpaid, sest need olid tänapäeva inimese, raudmeeste ja munkade omad liiga moodsad inimahvide jaoks. Kohale jooksis ka Ülgas. Leemetis kees viha. Ta hüppas vanamehele noaga kallale. Leemet tahtis Ülgasel pea otsast lüüa, kuid oli liiga kogenematu ning lõikas Ülgasel kõrva ja põse ära. Ülgas jooksis ulgudes minema, ähvardades, et hiiekoerad rebivad Leemeti lõhki. Hiie lubas Ülgase kõrva päikse käes ära kuivatada ja endale kaela riputada.Ema ja Salme langesid neile kaela. Nad rääkisid, et Tambet ja Ülgas olid neid kodust otsimas käinud. Tambet oli Mõmmit lükanud ja too oli istuli tulle kukkkunud
"Inimväärne elu" (2015) "Oskar ja asjad" (2015) "MEES, KES TEADIS USSISÕNU" Tegevuse koht ja aeg: Eestimaa, keskaeg Peategelase iseloomustus: Leemet oli viimane mees, kes teadis ussisõnu, võiks öelda, et vana ühiskonna viimne põikpäine alustala. Leemet esindaks otsekui ürgeestlaslikku jonnakust ja samas visadust. Samas ei kaldunud ta enda põikpäisuses lollustesse, olles nõus näiteks eluga külas. Tal olid küll oma põhimõtted, aga olude sunnil oli ta neid nõus muutma. Leemetis oli lisaks ürgeestlaslikkusele näha ka n-ö ürgmeest, kes on kõigeks valmis, et enda lähedasi kaitsta ning oma pereliikmete eest võidelda. Ta oli ka aus ja töökas, lapsena äärmiselt uudishimulik. Teosest jäi mulje, et Leemeti jaoks oli üks olulisemaid väärtuseid lojaalsus ja ustavus, seda nii enda põhimõtetele truuks jäädes kui ka oma sõpru hoides ja nende surma eest veritasu nõudes.
annaabi.ee 
