ebanormaalne resorptsioon, uriini leelistumine Levik/Nakatumine Sagedamini naistel ja Noortel Noortel Mehed, eeskätt 20- lastel 50 eluaasta vahel Riskitegurid Püsikateeter, Diabeet, Pikaajaline
· ehitusdegrad.; · olmededegrad.; · masindegr.; · looduslik degrad.; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: · füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja
Piirnorm maksimaalselt lubatud piirväärtus. Maailma eri paigus erinevad. Euroopa intensiivse põllumajanduse piirkondades looduslikke või poollooduslikke alasid vaid 2%, ca 20...30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine Kirde-Eestis Ca-rikaste heitmete tõttu, kannatab 9% Eestimaast, rabade leelistumine, taimekoosluste muutumine rabade degradatsioon. Probleemid mujal Muldade sooldumine, 18% haritavast maast niisutatav, sellelt pinnalt saadakse 1/3 Maailma toidust. Niisutuskanaliste ehitamine tõstab lähiümbruse põhjavee taset, tõusev põhjavesi toob kaasa mullavees lahustuvaid sooli, vee aurumisel need settivad mulla pindmisse kihti. Niisutatavatelt aladelt saadav saak praeguseks langenud 1/ võrra.
jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude armee saaste likvideerimine, *Klassikaline looduskaitse. *Rask-metallid õhus ja mullas- Kirde-E geokeemiline atlas. *PIIRNORMID- maksimaalselt lubatud piirväärtused, maailma eri paigus erinevad. *Põhjavee saastumine nitraatidega, õlidega, *Muldade leelistumine. Mujal maailmas: muldade sooldumine, niisutatavatelt aladelt saak langend ¼ võrra, Kõrbekeskkond 1/3 maailmast, kõrbestumist ohustab 70% maakera kuivadest aladest, Vääveldioksiidid- elektrijaamadest õhkupaisatava CO2 kvoodid, CO2 lahustub vees, tekib H2CO3.
mulla degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla talitluste kvaliteedi ja kasutussobivuse havenemist ehitusdegratsioon, olmedegratsioon, masindegratatsioon ebaõigetest tehnoloogilistest võtetest tulenev( üle alaväetamine) looduslik degradatsioon füüsikaline degradtsioon- a) erosioon ( vee, tuule, tehnogeenne) b)muldade tihenemine c)soostumine d)soomuldade kahanemine keemiline degradtsioon- a) hapestumine b)leelistumine c) saastumine raskmetallidega d)muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest mulla kvaliteet on mulla võima täita oma ökoloogilise funktsioone ja vastu panna neid mõjutavatele ohtudele. see on hinnang mulla seisundile funktsioonist ja või kasutuseesmärgist lähtuvalt. biloogiline degradatsioon-mulla bioloogilise aktiivsuse ja mitmeskesisuse langus muld on taastumatu loodusvara!
Tuleb kontaktpinda vähendada, siis on surve pinnaühikule väiksem. c) Soostumine maaprandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tagajärg. 2) Keemiline degradatsioon: a) Hapestumine - happevihmad, biloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkinud happelised ühendid. b) Leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) Saastumine raskemetallidega kui mullas on suur raskemetallide sisaldus, siis ei tohi seal toidukultuure kasvatada, kuna raskemetallid muidu satuvad söögi sisse ja inimene sööb need endale sisse. d) Muldade sooldumine toimub seal, kus sademeid vähe. Mulla peal valge kiht sool. e) Muldade vaesumine toitainetest muudkui võtame ja võtame aga mulda midagi
; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati
Metallosphaera. Need on kõik arhed. Kõige atsidofiilsem bakter on arhe Picrophilus. Kasvab hästi pH 0.7 juures. Aga ka eubakterite hulgas on atsidofiile. Thobacillus thioxidans. G(-) bakter. Vist kõige atsidofiilsem bakter. Talub ka pH 0.5, optimaalne on talle pH 2-3. Thermoplasma acidophila. Kestata arhe. Lüüsub pH väärtustel üle 5.0. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Uriini leelistumine Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise ja neeru- ja pöiekivide tekke. Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja kaitseb end NH3 pilvega maohappe eest. Üks paremini läbiuuritud alkalifiil on Bacillus firmus. Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest assimileeritav CO2 lahustub
Neelvetikate laienev levik kõigis järvetüüpides. Muutused kalastiku koostises: kogre ja linaski arvukuse kasv ning ahvena ja haugi arvukuse langus. Uute makrofüüdijärvede lisandumine, suurjärvedes pilliroovööndi laienemine ja litoraali liigilise koosseisu vaesumine. Järvede miksotrofeerumine allohtoonse ja autohtoonse orgaanilise aine samaaegne akumuleerumine. Enamus Eesti järvi lõpetab oma arengu segatoitelises staadiumis. Leelistumine õhusaaste tulemusena Kirde-Eesti järvedes. Inimmõjuga kaasneva kiire ja ühekülgse biogeenidega rikastumise tagajärjel, kus biogeenide hulk pole tasakaalus mineraalainetega, on Eestis kujunenud palju regioonile ebatüüpilisi pehmeveelisi eutroofseid ja hüpertroofseid järvi, mis on väga ebastabiilse reziimiga. Eutrofeerumise põhjus Tagajärg Väetamine: liigsete toitesoolade Toiteainete kontsentratsiooni tõus veekogus põhjustab primaarproduktsiooni tõusu
c) Soostumine maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) saastumine raskemetallidega d) muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 3. Bioloogiline degradatsioon mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 35 Maade hindamine
mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 77. Mullastikukaardid- ja andmebaasid: Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad ja lõpuks viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne
b) Tihenemine - põhjustatud eelkõige masinatega liigsest tallamisest c) Soostumine - maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine - turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine - happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine - mullareaktsiooni märgatav tõus. c) saastumine raskemetallidega d) muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest - põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 2. Bioloogiline degradatsioon - mulla bioloogilise aktiivsuse langus. Mullastikukaardid- ja andmebaasid- Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10 000 ja 1:5000) 1954. aastal, kusjuures esmalt kaardistati ainult
Saasteallikatele lähemal asuvates rabades on sammal- ja soontaimede liigirikkus märkimisväärselt kõrgem, võrreldes looduslikus seisundis rabadega (Karofeld et al 2007: 61). Liigirikkuse suurenemine on otseses seoses mulla pH muutusega (Paal et al 2012: 248). Rabadele iseloomulik happeline muld toimib liikidele pudelikaela efektina, mis muutub leeliselise saaste sissekandega (Paal et al 2012: 248). Ökosüsteemide leelistumine ja keemiliste ühendite sisalduse muutused keskkonnas (mullas, mullavees ja sademetes) avalduvad taimede füsioloogilis-biokeemilistes protsessides, nende morfoloogia ja bioproduktsiooni muutustes (Degtjarenko 2010: 3). Leelistumise tulemusena tõuseb näiteks rabades vee pH, mistõttu hävivad turbasamblad ja turba juurdekasv lakkab (antud olukord on juba murranguline ja iseloomustab tugevat leelissaastet) (Kaasik et al 2003). Turbasamblad ja kogu muu rabale iseloomulik taimestik taandub
Kui käärimiskeskkonnas langeb pH teatud tasemele, siis lülituvad sisse mehhanismid, mis viivad neutraalsete produktide tekkele. Näiteks võihapebakteritel hakkab vöihappe asemel moodustuma butanooli, atsetooni, etanooli ja butaandiooli. Alkalifiilid Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Kaevandusveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Uriini leelistumine uropatogeenide Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise uriinist ja neeru- ja põiekivide tekke. Inimese mao limaskestal elav Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja kaitseb end NH3 pilvega maohappe eest. Batsillide hulgas on palju alkalifiile, näiteks B. firmus ja B. licheniformis. Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas
annaabi.ee 
