Ba-leek hele roheline. 4. Tähtsamad ühendid ja nende kasutamine (Vaata ka õpikust üle) *Leelismetallid ja leelismuldmetallid. CaO-kustutamata lubi-gaaside või vedelike kuivatamiseks. NaOH- seep.CaOH-kustutatud lubi-ehitusmaterjalide valmistamisel. NaCl-keedusool- keemiatööstuse tähtsaim tooraine. NaHCO sõõgisooda- sõõgi eriti taigente valmistamine. NaCO sooda- põhitooraine klaasi valmistamisel. KNO väetis. *p-elemendid. 5. Ohutusnõuded leelis- ja leelismuldmetallidega töötamisel Tuleb alati kätte panna kindad ja ette prillid. Leelismetalle tuleb hoida kinnises anumas ja õlis või petrooliumis. katseid tuleb teha väikestes kogustes. 6. Ülesanded kristallhüdraatidega - moolsuhted, ühendist % koostise arvutamine, lahuse % koostise arvutamine (lahustumisel vee) vees* 7.Leelis- ja leelismuldmetallid on s-elemendid.
s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks
Keemilised omadused: Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma. Üldvalem: CnH2n+2OH. Tuntumad esindajad Metanool: CH3OH Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja propanool lahustuvad vees igas vahekorras, kõrgemad alkoholid aga mitte. Esimestel alkoholidel iseloomulik lõhn, keskmistel ebameeldiv „puskari― lõhn, kõrgemad alkoholid lõhnata. Keemilised omadused Annavad leelis- ja leelismuldmetallidega alkoholaate Reageerivad hapetega Alkoholid reageerivad org. Hapetega Eetrid on ühendid, mis koosnevad kahest ühevalentsest süsivesiniku radikaalist, mis on ühendatud – O – kaudu tähtsaimad esindajad CH3-O- CH3 dimetaaneeter Füüsikalised omadused: Lahustuvad halvasti vees, kerged enamus eetreid on vedelad, iseloomuliku eetri lõhnaga Keemilised omadused: Väga püsivad, ei reageeri metallidega.
(leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide sulamistemperatuuriga kõrge. Leelismuldmetallide hulka arvati kaltsium, strontsium, baarium ning hiljem ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja. Kõik leelismuldmetallid kuuluvad perioodilisussüsteemi teise rühma pea-alarühma. Peale nimetatute kuuluvad sinna ka magneesium ja berüllium, mis on elektronkatte ehituselt leelismuldmetallidega sarnased, kuid aatomite väiksema raadiuse ning kõrgema ionisasioonipotentsiaali tõttu on nende omadused leelismuldmetallide omadest erinevad (nende hüdroksiidid ei lahustu vees ega ole leelised). Mõnikord arvatakse leelismuldmetallide hulka ka berüllium ja magneesium. Käesolevas artiklis berülliumi ja magneesiumi leelismuldmetallide hulka ei arvata, küll aga arvatakse nende hulka raadium. Et leelismuldmetallide aatomitel on väliskihis ainult kaks elektroni, mis asuvad tuumast
hapnik), O3 (osoon), O4 (tetrahapnik) Hapnik · Maitseta · Värvuseta · Lõhnata · Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad:
Minu sünteesis see on NaB 1- fenüületanool Etanool Etanool võib süttida kuumusest, sädemest või leegist. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuse käes lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ja kanalisatsioonis. Reageerib tugevate oksüdeerijate ja peroksiididega.Leelis- ja leelismuldmetallidega reaktsioonis eraldub kergestisüttiv vesinik.Aurud moodustavad õhuga kergestisüttiva plahvatusohtliku segu, mis süttib kokkupuutel sädeme jms. Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees lahustuv vedelik. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena
Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust. Mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Etanool Etanool võib süttida kuumusest, sädemest või leegist. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuse käes lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ja kanalisatsioonis. Reageerib tugevate oksüdeerijate ja peroksiididega.Leelis ja leelismuldmetallidega reaktsioonis eraldub kergestisüttiv vesinik.Aurud moodustavad õhuga kergestisüttiva plahvatusohtliku segu, mis süttib kokkupuutel sädeme jms. Väävelhape Ühinedes metallidega tekib vesinik, mille plahvatuspiir on madal. Väävelhapet ei tohi hoida koos kloraatide, perokloraatide ja permanganaatidega. Söestab orgaanilisi aineid koos kuumuse tekkega kuni isesúttimiseni. Reageerib ägedalt veega.
redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Samas on II A rühma metallide aatomiraadiused veidi väiksemad kui sama perioodi leelismetallidel. Seetõttu leelismetallidega võrreldes loovutavad II A rühma metallid oma elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks. Ca Sr Ba Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi leekreaktsioonid. 2.3 II A rühma metallide füüsikalised omadused Kõik II A rühma metallid on värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. Võrreldes
→ kollane vedelik, edasisel kuumutamisel viskoossus suureneb. Toatemperatuuril rabe aine. Vees praktil. lahustumatu - vähesel määral lahustub paljudes org. lahustites, juhib halvasti soojust ja elektrit Keemil.OM: väävel reageerib – hapetega, leelistega → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid. S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega. Halogeenidega → väävli halogeniidid, neist tähtsamad SF6, SF4, S2Cl2 Leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga. Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Vesinikuga → H2S, Fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid. Süsinikuga → CS2 süsinikdisulfiid Ühendid: vesinikuga - põhiühend H2S divesiniksulfiid, värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas. Hapnikuga - olulisemad oksiidid on SO2 ja SO3, tekivad väävli ja sulfiidide põlemisel. SO2 (vääveldioksiid) värvitu, terava lõhnaga mürgine gaas. SO3
Need mõlemad on kõige aktiivsemad ainegrupid.Aktiivsus kasvab rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Need on alati ühenditena mitte ehedalt, sest need on väga aktiivsed. Ehedalt leidub looduses ainult väärismetalle, sest need on passiivsed. Neid säilitatakse kinnises anumas õlis või petrooleumis, kuna muidu nad reageerivad hapnikuga. Määratakse tules kuumutamisega, millest muutub leegi värvus vastavalt metallile. Kõik reaktsioonid toimuvad leelis- ja leelismuldmetallidega! Leelismet. tabelis 1A rühma elem.(Li, Na, K, Rb, Cs Fr). Neid tõest. leegis kuum. - leek muudab värvi vast. leelismet. Need on kerged, pehmed ja suht. madala sul.temp. Neid säil. suletud anumas petrooleumi või õlikihi all, kuna reag. akt. nii hapniku kui veega. Leelismet. ja leelismuldmet. on keem. väga akt. ja reageerivad veega. Keedusool (NaCl), seebikivi (NaOH; KOH), kaaliumpermanganaat (KMnO 4), salpeeter (KNO3), pesu- ja söögisooda (NaHCO3), potas (KCl; K2CO3). Leelismuldmet
Neljas valentselektron pole suhteliselt seotud - põhjustab elektrijuhtivuse Kasutatakse määrdeainena, elektroodidena jm Keemiliselt aktiivsem kui teemant Fullereenid Kümned, sajad või tuhanded C aatomid ühinenud palli või torusarnasteks molekulideks. Kõige suuremaid nim. C nanotorudeks. C60 kõige tuntum fullereen. Lahustuvad heksaanis ja tolueenis; hajutavad valgust; ei juhi elektrit; reageerivad leelis- ja leelismuldmetallidega; Rb3C60 on ülijuht. 1. Metallilised tahkised: üldiseloomustus ja omadused. Tihedalt pakitud struktuur, kuubiliselt v heksagooniliselt Koosnevad katioonidest, mida hoiab koos ioonide vahel paiknev, aatomite väliskihtide elektronidest moodustunud elektronpilv. Sellise ehitusega on metallid Metallidele on iseloomulik metalliline läige (tingitud nende elektronide liikuvusest pealelangeva
omadused (värvus). Kasutatakse arvutites, kellades jne. Näiteks: 4, 4’-dimetoksüasoksübenseen 79. Süsiniku nanotorud- ehitus, kasutamine. Fullereenid - kümned, sajad või tuhanded C aatomid ühinenud palli- või torusarnasteks molekulideks. Kõige suuremaid nim. C nanotorudeks. C60 – kõige tuntum fullereen. Lahustuvad heksaanis ja tolueenis; hajutavad valgust; ei juhi elektrit; reageerivad leelis- ja leelismuldmetallidega; Rb3C60 on ülijuht. 80. Polümorfism- näited (Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides.) Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S – monokliinne, rombiline S (rombiline) -> 95,6 oC -> S (monokliinne) st. 119 oC CaCO3 –kaltsiit –heksagonaalne, aragoniit –rombiline (st. valgemad kristallid) Aragoniiti kasutatakse kõrgekvaliteetse paberi valmistamisel täitematerjalina.
Nende silindriliste süsiniku molekulide ebaharilikke omadusi väärtustatakse nanotehnoloogias, optikas, materjaliteaduses ja teistes tehnoloogia valdkondades. Erakordsele soojusjuhtivusele, mehhaanilistele ja elektrilistele omadustele sobivad nad kasutamiseks nanoelektroonikas, elektromehaanilistes mikrosüsteemidesja nanorobootikas. Lahustuvad heksaanis ja tolueenis; hajutavad valgust; ei juhi elektrit; reageerivad leelis- ja leelismuldmetallidega Nanotorud saadakse ühe süsiniku aatomi paksuse lehe kindla nurga all kokku rullimisel. Rullimisnurk ja nanotoru raadius määravad toru elektrijuhtivuse. Nanotorud võivad olla otstest avatud või kinnised (kapslikujulised). Üksikud nanotorud moodustavad köiesarnaseid struktuure, mida hoiavad koos van der Waalsi jõud. Kasutamine: Struktuurimaterjalid - riided ja spordivarustusest kuni sõjavarustuseni välja. Saab valmistada materjale, mis on seni teadaolevatest tugevamad
süttib O2-s (280ºC) → SO2, SO3 (vähesel määral) õhus (360oC) oksiidid: püsivad vaid SO2 ja SO3 (tuntud ka S2O (g), S8O (kr.), SO4 (v), S2O7 (v) jmt) halogeenidega → väävli halogeniidid (gaasid või terava lõhnaga vedelikud) neist tähtsamad SF6, SF4, S2Cl2, tuntud ka S2Br2 ja mitmed segahalogeniidid Toatemperatuuril reageerib väävel leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega (elektropositiivsematega kui S) → sulfiidid vesinikuga → H2S (lihtainete otsesel ühinemisel) tuntud ka sulfaanid H2Sn (n ≥ 2) - ei moodustu otseselt kollased õlikad rasked vedelikud neist püsivaim H2S2 ind. ühenditena eraldatud sulfaanid n = 1 … 8 toatemperatuuril ebapüsivad (→ H2S + S) saadakse Na2Sx + HCl fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid
annaabi.ee 
