Täiskulude hinnakujunduse ülesanne Kasutage nelja järgmist valemit: 1. Lisada tootmise üldkulud kui 150% otsestest töökuludest ja saadud summaarsetele toote kuludele (tööjõud, materjal, tootmise üldkulud) lisada 10% administratiivsete, müügi- ja jaotuskulude katmiseks. 2. Jaotada kõik üldkulud lisades kõigil toodetel otsestele materjalikuludele 100%. 3. Jaotada kõik üldkulud lisades kõigil toodetel otsestele tööjõukuludele 200%. 4. Lisada tootmise üldkulude arvel 100% otsestele materjalikuludele ja muude üldkulude arvel 50% otsestele tööjõukuludele. Kõik need meetodid katavad üldkulud aasta arvestuses. Kuid ühiku hinna kujundamisel annavad nad tulemuseks väga erinevad hinnad. Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus Tabel. Täiskulude hinnakujunduse meetodite erinevus
- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0.20 tooteühiku kohta uuel seadmel. • Mõlema seadme max võimsus on 20 000 ühikut aastas. Vana seadme müügihind oleks 4 000.-. Ettevõttel on valida, kas toota detail ise või osta sisse. • Detaili omahind (ühe detaili kohta) raamatupidamisandmete põhjal: • Otsetööjõud 100.- • Otsematerjal 300.- • Muutuvad üldkulud 50.- • Püsivad üldkulud 200.- (aastas 80 000.-) • Kokku 650.- (tk) • Äriparner pakub müüa 100 detaili hinnaga 500.- ühe detaili kohta. Selle detaili vajadus aastas on 400 tk. A. Töötajatega on leping: vallandamise korral kolme kuu ulatuses hüvitise maksmine. • Toota 100 detaili Osta 100 detaili • Otsetööjõud 10 000 10 000 • Otsematerjal 30 000 -
parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk 2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000 3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000 4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus 7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt. 8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu Täiskuluarvestus- lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus; toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jotatakse otse ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse
vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud. Ideaalsetel tingimustel on tootmine kavandatav ja kindlaksmääratav kuude lõikes aastate kaupa. Tavaliselt on aga raske täpselt plaanida tarbijate nõudlust sesooniti. Paljud ettevõtted püüavad hoida tootmist ja varusid tasakaalus, hoides varusid mõistlikkuse piiril. Vaatamata hoolikale planeerimisele, leidub perioode, mil tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2).
suuremas ulatuses) taastootmine • Tootmisprotsessi iseloomustab eelkõige ressursside hulk Tootmistegurid • Tootmissisenditeks maa, töö ja kapital • Mõju järgi aktiivsed (töö ja ettevõtlus) ja passiivsed (maa ja reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks Põllumajandusressurssid • Loodusressursid – maaressursid, veeressursid, kliimaressursid • Bioressursid – taimed, loomad, putukad, kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust (produktiivvahendid) • Tööjõuressursid – peamiseks tootmisteguriks
Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD · PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse ka põhitegevusele tugiteenuseid osutavate allüksuste kulusid. · MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD otsekulud ja ettevõtte üldkulud, sh abiteenuste kulud. TOOTE KULUTUSED JA PERIOODI KULUD · TOOTE KULUTUSED - Toote kulutus on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Toote kulutuste selgitamiseks kantakse kõik tootmiskulud toodetele.
Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
3. Kumma allüksuse juhtimine on efektiivsem? Lahendused: 1. Investeeringu rentaabus = puhaskasum / investeering Osaka = 210 000 / 1 000 000 = 0,21% Yokohama = 720 000 / 4 000 000 = 0,18% 2. Jääkkasum= puhaskasum - (nõutav tulumäär* investeering) Osaka = 210 000 (0,15 * 1 000 000) = 60 000 Yokohama = 720 000 (0,15 * 4 000 000) = 120 000 3. Yokohama ( sest puhaskasum ja jääkkasum on suuremad) Ülesanne 6. Nova Company tootmise üldkulud erinevate tegevusmahtude juures on alljärgnevad: Masintunnid (h) Tootmise üldkulud, Aprill 70 000 198 000 Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000
Tootmisprotsessis kõik tooted läbivad mõlema jaoskonna. Toote X valmistamisel kasutatakse antud kuul mõlema jaoskonna masin- ja otsest tööaega. Lahtilõikamine Kooste Masintunde 9,0 0,12 Otsest tööaega 0,03 3,0 Ettevõtte eelarve näeb ette järgmisi näitajaid kummalegi jaoskonnale: Lahtilõikamine Kooste Ettevõtte üldkulud 862200 432000 Masintunde 72000 14280 Otsese töö tunde 5200 40000 9. Kui ettevõtte kasutaks kogu ettevõtte üldist üldkulude määra, kui suur oleks see masintunni kohta ? (2 p) üldkulu määr masintunni kohta 15 = (862200+432000)/(72000+14280) 10. Kui suur oleks üldkulu toote X tootmisel antud kuul? (2 p) 136,8 = 15*(9+0,12) 11
Plakatite kujundamine, tootmine(väikse d) tk 25 10,00 250,00 Töövahendid (Printerid, paber jne.) kord 5 14,00 70,00 Administraatori töötasu kuu 1 250,00 520,00 Programmeerija töötasu kuu 1 600,00 600,00 Kokku: 2 290,00 ÜLDKULUD Sidekulud min 3 20,00 60,00 Transpordi kulu km 2000 1,00 2 000,00 Kokku: 2 060,00 Kõik kokku: 5 946,00
valmistamisega, nad hõlmavad põhimaterjali ja põhitööliste palgakulu ning tootmise üldkulusid. materjali otsekulu (Direct material costs)– materjal, millest valmistatakse lõpptoodangut ja mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega tööliste otsene palgakulu (Direct manufacturing labor costs)– tööliste palk, kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Tootmise üldkulud, tootmise kaudsed kulud (manufacturing overhead costs , factory overhead costs, indirect manufacturing costs) – kulud, mis on seotud lõpptoote valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas ) seostada konkreetse lõpptootega. Perioodikulud e. mittetootmiskulud on müügi - ja administratiivtegevusega ning finantseerimisega seotud kulud. Need kulutused kajastatakse kuludena kasumiaruandes
Olulised kirjed ja sisu Majandusaastaaruanne koosneb – Tegevusaruanne, Raamatupidamisaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul.
annaabi.ee 
