Rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid väga uhked. Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega. Toitu võesti näppudega ja joogiks oli veega lahjendatud vein. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Rooma sarnanes nii mõnegi koha pealt Kreekaga, ta võttis Kreekalt palju eeskuju. Roomat on koguaeg ehitatud ja muudetud kaunimaks ning praegu on ta üks väga kuulus ja tähtis linn Euroopas. Kasutatud kirjandus: www.koolielu.edu.ee/alo/Rooma.doc lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Vana-Rooma%20referaat.doc http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka_rooma_eluolu_karol.htm http://www.miksike
niinimetatud Seleukiidide riik ( lõpuks kahanes ning hõlmas ainult Süüriat ja Palestiinat) 12. Mõisted Faalanks Vana-Kreeka lahingurivi rahvakoosolek riigi kõrgeim võimuorgan kus kõik kodanikud osalesid kitoon - napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riietusese gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietumisruumid, kus olid alasti andreion nn. külalistetuba, meeste ruum, kus oli lavatsid ja kus külalistega viibiti sümpoosion ühised pidulikud õhtusöögid sõpruskonnaga akropol kaljunukil olev kindles agoraa koosoleku- ja turuplats hetäär aristokraatide sõbratarid, kellega nad lõbutsesid strateeg väejuht perioig - vaba, kuid poliitilise õiguseta sparta kodanik efoor - kõrgeimad väepealikudega heloid Ori spartiaat - vabad poliitiliste õigustega kodanikud türann - ainuvalitseja polis linnriik barbar võõramaalane
ajandusruum avar rehealune, teises kamber (või kambrid). See omapärane ja ainuladdne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Reheelamu keskne ja vaieldamatult tähtsai, ruum oli küttekoldega rehetuba. Rehetoa suurus oli keskmiselt 30-40 m. Peasissepääau kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäikõige varjatum, intiimsem ruumiosa, kus paiknesid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esindulikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas. Seal seisis söögilaud. Vana rahva tööd Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused olid oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult. Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Karjakasvatuse eesmärgiks oli eelkõige tööloomade saamine
puidust (tuhkpuu, pöök, tamm jne.) d) lööktööriistad (meislid, ristmeislid, tornid, kärnid, augurauad jm.) on pragudeta ja kidadeta ega ole kalestunud. Meislid peavad olema vähemalt 150 mm pikad. 4.3. Tähelepanelikult tuleb üle vaadata töökoht ning seada see korda. Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4.5. Enne auto remontimist tuleb veenduda, et bensiinipaagis ja bensiinijuhtmetes ei ole bensiinijääke. 5. TÖÖ AJAL 5.1. Õli ja vesi auto agregaatidest tuleb välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud õli tuleb viivitamatult üle puistata saepuru või kuiva liivaga ning see koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3
pöök, tamm jne.) d) lööktööriistad (meislid, ristmeislid, tornid, kärnid, augurauad jm.) on pragudeta ja kidadeta ega ole kalestunud. Meislid peavad olema vähemalt 150 mm pikad. 4.3. Tähelepanelikult tuleb üle vaadata töökoht ning seada see korda. Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed. 4.4. Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud. 4.5. Auto juhusliku liikuma hakkamise vältimiseks asetada rataste ette ja taha tõkiskingad. 5. TÖÖ AJAL 5.1. Õli ja vesi auto agregaatidest tuleb välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud õli tuleb viivitamatult üle puistata saepuru või kuiva liivaga ning see koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3
soolaks". Mõned teemad, mille üle toidulauas arutleti: millised on parimad kohad lauas; mis on teravmeelsus; kumb oli enne, kas kana või muna(!); miks näevad vanemad inimesed kaugemale paremini. ,,Mälumängurid" püstitasid kõikvõimalikke faktiküsimusi, teadlasid tüütasid oma eriala üksikasjadega, mõned külalised tegid labaseid vahelehüüdeid ning klatsisid (Tiidus 1997). ,,Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval" (Kõiv jt 2004; lk 182). Toit toodi lauale alati lahtilõigatuna, kuna söödi näppudega. Sööjaid ümmardas alati arvukat orje ning külalised võtsid tavaliselt ise oma ümmardajad kaasa. Tavatu polnud ka olukord, kus üks eriline ori pidi maitsma peremehe toitu, et teha kindlaks, et see mürgitatud ei olnud. ,,Mõni peremees laskis orjadel toitu serveerida koguni tantsides, muusika taktis" (Palamets 1976; lk 195)
Mõne puiduliigi õige kuivatamine võis kesta kuni 8 aastat. Eesti talumööbli revolutsioonilise arengu alguseks võib pidada 19. sajandit. Enne seda oli küll algupärane mööbel kasutusel, kuid alles 19. sajandil hakkasid levima tänapäevases mõistes voodid, kapid, lauad ja toolid. Talupoegade lihtne käsitöö hakkas asenduma tisleritööga. Ühtlasi tõi see kaasa rändava eluviisiga tislerite asendumise paiksete tisleritöökodadega. Riidekirstud asendusid tasapisi riidekappidega, lavatsid vooditega, pingid toolidega. 20. sajandi algus tõi kaasa keskkonna Eesti rahvusmööbli tekkimiseks. Lutheri vabriku toodang oli kindlasti üks, mida hinnati tol ajal kõrgelt nii Eestis kui ka piiri taga. Paraku jäi rahvusliku mööbli areng 1940ndatel pooleli, sest sõda ja okupatsioon panid sellele piiri. Tänapäeval on tolleaegne talumööbel kõrges hinnas nii antiigipoodides kui ka internetioksjonitel.
Hulk sajandeid oli rehetuba ainus köetav ruum, kus pere pidi külmal aastaajal koos elama. Agade jooksul kujunes kindel ruumijaotus. Peasissepääsu kõrval- või vastasnurgas asus suur keedukoldega ahi, suu ukse poole. Ahjuesisel tehti mitmesuguseid majapidamistöid. See ruumiosa oli vähem esinduslik ja sealt võis majja tulnud võõras edasi tuppa astuda, vaid kutse peale. Vastu tagaseina ahju kõrvale jäi kõige intiimsem osa, kus olid magamisasemed, vanemal ajal lavatsid, hiljem voodid. Kõige esinduslikum ruumiosa asus ahju suhtes diagonaalselt vastasnurgas seal oli söögilaud. Seda nurka peeti pühaks, nurka seinale kinnitatud kolmnurksel riiulikesel (laudil) või kapikeses hoiti väärtuslikumaid pisiasju. Pühade ja pidude puhul kaunistati just nurka, kus asus söögilaud. Sisustus oli äärmiselt napp ja lihtne. Üks vanimaid sisustusesemeid oli magamiseks seina külge ehitatud lihtsa konstruktsiooniga lavats
ülestikku. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. See suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükste kandmine oli roomlastele võõras, jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Toitu võeti näppudega ja peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Rooma linn Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulist ruumi aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, nii et päevavalgus pääses majja otse ülalt. Katuseavast sisse sadava vihmavee
Pinnasetööd: võimalusel teha ära kõik pinnasetööd, kuid mitte minna liiale. Äravoolu tagamine: kuivendustorud, kogumiskaevud. Kaevikute ja muude seinte ehitus: puidust, profiilplekist, valmiselementidest, kõigest, mis selleks võiks sobida. Katteosade ehitus: puidust, paneelidest, elementidest. Tihendustööd ja ventilatsiooni ehitus: sammal, kile, tõrvapapp, liivakotid. Pinnasetööd: pinnasega katmine, kividega katmine, sulatamine ümbruskonnaga. Viimistlustööd: lavatsid, uksed, ahjude kohad, katted, sektorid ja maskeerimine. Kaeviku asukoha valikul peab silmas pidama järgmisi nõudeid: ●● kaeviku ees olev ala peab olema hästi vaadeldav ja tule all hoitav vähe- malt 400m ulatuses, naabruses asuvate kaevikute sissepääsud peavad olema hästi nähtavad, ala nende ees hästi kaetav; ●● kaevikud peavad olema otse- ja õhuvaatluse eest hästi moondatud, tänu millele vastase tule efektiivsus on väiksem;
Väikeste ristpalkidest tarede ehitamise on saamid samuti üle võtnud naaberrahvastelt, ehitades neid juba 18. sajandist alates (Koola poolsaarel 19. sajandi teisest poolest). Madalates taredes elati enamasti talviti. Tare põrand oli varasemal ajal muldpõrand, hiljem laudpõrand. Sisustus oli lihtne: ukse kõrval nurgas asus kolle (lahtine kamin), tagumise seina ääres pink, selle kohal väike kahe poolega aken. Külgseinte ääres seisid lavatsid, kus istuti ja magati. Akna all võis seista laud, sisustusse kuulusid veel mõned kirstud ja järid ning kolde kõrval veenõu, mis talvel täideti lumega. Kolde kõrval võisid seista ka toidunõud, külgseintel olid riiulid ja varnad esemete jaoks. Hiljem kuulusid tare sisustusse ka sängid ja toolid. Taresse pidid ära mahtuma ka suuremaarvulised pered ja pakasega loomad (samas kojas või tares võis elada kaks peret)
annaabi.ee 
