Juhan Viiding Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Hirmul on suured silmad hirmul on suured silmad ta tuleb ta tõstab sõrme ja kokkusurutud suu ja sihib su silma kae kes kardab sellele juhtub on järjest õnnetum õhtu üks tulebki nahk ja luu välk langetab taevalae
Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. [redigeeri] Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada
Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. aastal. 1974. aastal sündis tütar Elo.
et teda peetakse veel praegusel ajalgi üheks olulisimaks Eesti 20. sajandi näitlejaks Theodor Altermanni kõrval. Kuigi Kibuspuu tegi oma karjääri jooksul väga palju mõjukaid ja tõsiseid rolle, on võimalik nüüd Kibuspuu andest aimu saada vaid tema telelavastuste kaudu. Oma lühikese elu jooksul õnnestus Kibuspuul täita osi lisaks tõsistele tükkidele ka laste etendustes, koomilistes rollides ja estraadikavades. Väga oluliseks sai Kibuspuu näitlejakarjääri jooksul sõprus Lavakunstikateedris kohatud Jüri Krjukoviga, kellega koos tegi ta mõned oma põnevaimad rollid ja saavutas Eestis tõeliselt suure tuntuse. KIBUSPUU NOORPÕLV Urmas Kibuspuu sündis 5. detsembril 1953. aastal esimese lapsena Helju ja Lembit Kibuspuule. Näitleja isapoolne suguvõsa oli pärit Hiiumaalt – Urmase vanaisa Karl Kibuspuu sündis Hiiumaal Tubalal Matse talus. Urmasel oli isa poolt kuus tädi ja kaks onu ning ema poolt sama palju tädisid ja onusid
asjadega, kuna kogu huvi ja loomejõud läks teatrisse. (http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.htm) 1.1. Karjäär L. Peterson on töötanud raamatukoguhoidjana, tehnilise toimetajana, ajakirjanikuna, katlakütjana ja ehitustöölisena, lavastajana, näitlejana ja pedagoogina. 1976-79.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastaja ja näitlejana; 1979-82.a. Viljandi Draamateatris "Ugala" lavastajana, 1982-86.a. TRKonservatooriumi lavakunstikateedris vanemõppejõuna 1985-88.a. Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastajana 1988-90.a. TRA Draamateatris lavastajana 1990-92.a. Viljandi Kultuurikolledzhi teatrikateedri juhataja 1992-2003.a. Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja 4 1995 k.a. THEATRUMi kunstiline juht 2003 k.a. Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammi juht 1.2. Tunnustus
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius"
aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku teinud üle 50 lavastuse nii teatis, televisoonis kui ka raadios. Toikka nimetab oma lavastust minimalistlikuks satiiriks. Teos ongi minimalistlik, kuid see-eest väga omapäraselt ja huvitavalt lahendatud. Väike saal ja lava, umbkaudu
Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne. Muusikud Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. MARIA STAAK (laul) Pärast õpinguid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris otsustas ta hoopis muusika ja laulmise kasuks. Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli klassikalise ja dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale. Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat. ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr)
19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994 Oli eesti laulja ja helilooja Sai tuntuks omapärase ruja solistina On avaldanud hulganisti kassette ja heliplaate Temast on tehtud dokumentaal ,,Teisel pool vett" Hukkus parvelaeval ,,estonia" Õppis tallinna 16.keskkoolis ja lavakunstikateedris ning Click to edit Master text styles peale seda töötas ta Second level nukuteatris Third level Alender oli ainuke liige Rujas, Fourth level kes ei lahkunud bändist Fifth level aastael 1971-1988 Jaanus Nõgisto
.... 5 1.Elulugu Juhan Viiding oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja tõlkija Linda Viidingu peres neljanda lapsena, tal oli kolm vanemat õde. Juhan oli intelektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta 2 tööle Draamateatrisse, töötas seal 23 aastat. Ta hakkas kirjutama luuletusi alates 1965. aastast ja juba 1973. aasta algusest kuulus Kirjanike Liitu. Juhanile omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad (seda preemiat antakse noortele näitlejatele), 1980
Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi
3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poiss. Haridust omandas ta mitmetes eri koolides: Tallinna 7. keskkoolis, Kose- Lükati Sanatoorses Metsak-s, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna koolis ning TRK-s. Keskhariduse omandas lõpuks töölisnoorte keskkoolis. 1968. 1972. aastatel õppis ta konservatooriumi lavakunstikateedris. Tema loomingut mõjutasid nii kunsti kui ka kirjanduse seosed. Temast ei läinud mööda nii tollased noortekultuuri sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978.
" Oma lühikese elu jooksul jõudis aga Aare Laanemets teha väga palju ja tänu sellele elavad tema lavastatud näidendid ning rollid edasi meie mõtetes. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Õhtuleht. Jaanus Kulli, 6. veebruar 2009 ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001). 3. Looming 3.1 Sissejuhatus loomingusse Rääkisin juba lühidalt eelmises peatükis, kuidas Aare Laanemets jõudis filmi juurde ja oma kuulsaima rollini ,,Kevades", õppis näitlejaks lavakunstikateedris, töötas teatrites nii näitleja kui lavastajana ning asutas Pärnu Koolteatri. Aare Laanemetsa elulooming oli seotud filmi ja teatriga, ta osales seitsmes filmis, tegi teatrites umbes poolsada erinevat rolli ja lavastas 11 etendust, teatriõpetajana koolitas ta nii noori tulevasi näitlejaid kui ka juhendas näiteringi Päriveres. 3.2. Rollid filmides Aare Laanemets sattus läbi laulmise 15-aastasena filmi "Kevade" mängima Tootsi rolli
Vanemuise teatris. Tööta aastail 1992-1995 Eesti Televisioonis rezissöörina ja aastail 195-1996 Vanalinna Stuudios lavastajana. 1996. aastast on vabakutseline lavastaja. Tema käe all on vallminud üle saja lavateose nii sõna,-, kui muusikateatris.Nende hulka kuuluvad drama-, ooperi., opereti-, muusikali- ja balletilavastused. Lisaks on ta teinud telelavastusi,-filme ja saateid.Endrik Kerge on olnud õppejõud Eedti Muusikaakadeemias ooperiklassis ja lavakunstikateedris, Tallinna Balletikoolis nin Tallinna Ülikooli tantsu- kui ka teatrikateedris. Kostüümikunstnik Liina Pihlak Liina Pihlak on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1946. aastal. Ta on töödanud kunstnkuna Vanemuise teatris ja peakunstnikuna ETV-s ning õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Ta on loonud kujundusi kõigis Eesti teatrites ning Lvivi Ooperiteatris ja Tampere teatris. Kujundusi on ta loonud ka mitmetele filmidele: "Nukitsamees", "Savoy ball", "Musta katuse all"
annaabi.ee 
