grammatikareeglite rakendamine kõnes. Laps hakkab muutma sõnade järjekorda lauses vastavalt vajadusele (Smith 2008:346) Logopeed Margit Aid ütleb, et laste kõne on seotud tegevusega ja sellega, mis haarab hetkel lapse tähelepanu. Lapsed viitavad oma ütlustes üldisele tegevuskavale, samuti tulemustele. Lapsed viitavad ka tulevikusündmuste, mis toimuvad varsti. Seega laste kõne on seotud kontekstiga siin ja praegu. Lapsed hakkavad väljendama oma lausungites siin ja praegu toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad.
*Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud
elukuul) Ühe sõna abil annab laps edasi terve fraasi või lausungi sisu. Aktiivne ja passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasvab kiiresti : - kui 18. kuul on lapse sõnavaras 20 sõna, - 24. kuul 250 sõna, - 30. kuul juba 500 sõna. Kaheaastane omandab aktiivselt uusi sõnu, küsides pidevalt, mis on asjade ja inimeste nimed. Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul) 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps) Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama. Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta. Allikad 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2. Sinu lapse areng esimesel eluaastal. Hiile Mass (2009). 3. Arenda oma lapse andeid. Adams, K (2007).
Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin. - Suprasegmentaalsed omadused Kõne suprasegmentaalsed ehk prosoodilised (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadusd on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed omadused võivad olla seotud ainult segmentidega, kid üldiselt esinevad need sõnades, fraasides või lausungites. Rõhul ja intonatsioonil on kõigis keeltes oluline ekspressiivne ülesanne. * Kvantiteet kõnesignaalis ajaline kestus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus. Pikkade ja lühikeste häälikute erinevust võidakse kasutada sõnade tähenduse eristamiseks, nt sada, saada!, saada (da- inf). Kestus on alati kõne tähtsaim avaldumisvorm. Kui kõnetempo tõuseb, siis segmendid lühenevad. * Rõhk akustiline vastu mh intensiivsus, kõne tajumisel vastavalt hääle tugevus
kaasneb kiire grammatikareeglite rakendamine kõnes. Laps hakkab muutma sõnade järjekorda lauses vastavalt vajadusele (Smith 2008:346) Logopeed Margit Aid ütleb, et laste kõne on seotud tegevusega ja sellega, mis haarab hetkel lapse tähelepanu. Lapsed viitavad oma ütlustes üldisele tegevuskavale, samuti tulemustele. Lapsed viitavad ka tulevikusündmuste, mis toimuvad varsti. Seega laste kõne on seotud kontekstiga siin ja praegu. Lapsed hakkavad väljendama oma lausungites siin ja praegu toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad.
Ühel propositsioonil võib L5 olla mitmesuguseid Mis on propositsioon? Too väljendusi lause kujul. (ÕO5) oma näide. Üht lauset saab lõpmatul Ch 10 (Thinking) hulgal lausungites kuuldavale tuua. Lause ja lausungi sisu (see, mis tähendust lause edasi annab) on propositsioon. Skeem on mõistete struktureeritud klaster- See täpsustab L5 elementidevahelisi
Retroflekssed konsonandid (keeletipp pöördub üles ja tahapoole) nt inglise keeles, riigirootsi keeles, paljudes India keeltes. 11. Suprasegmentaalsed nähtused. Kõne suprasegmentaalsed e prosoodilised omadused on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed omadused võivad olla seotud ainult segmentidega, kuid üldiselt esinevad need sõnades, fraasides või lausungites. Kvantiteedisuhteid juhivad kõne tootmisel aju ajastus- ja koordinatsioonimehhanismid. Kvantiteedi akustiline vaste kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul vastab sellele tajutud pikkus. Rõhku reguleeritakse õhuvoolumehhanismiga koos fonatsiooniga. Rõhu akustiline vaste on intensiivsus, kõne tajumisel vastava hääle tugevus. Pearõhk (märgitakse IPAs
- Kõneprotsessis võib eristada erinevaid tasandeid, üldiselt tuuakse välja 4 tasandit. - Protsess kulgeb üldiselt (tähendus mida tahetakse öelda) spetsiifilisle (kõneühikud, mida kasutatakse). Ülevalt-alla Kõneprotsessis 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim, seotud öeldava tähendusega - Süntaktiline – planeeritavate lausungite grammatika - Morfoloogiline – morgeem kui väikseima tähendusega ühik planeeritavates lausungites. - Fonoloogiline tasand: madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega (pabari pikarkook) Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tsandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon ja neil on oma kategoorilised reeglid. Lisaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon. WEAVER mudel ehk kõne produtseerimise tasemed: - Sõnum
(Hennoste 2000: 1803–1804) 2.2.4. Küsipartikkel võ Tiit Hennoste (2000: 1797) on nimetanud partikleid vä/või/võ eesti keele keskseteks küsivateks partikliteks. Ta toob välja, et enamasti hääldatakse partiklid eelneva sõnaga kokku. Neid küsipartikleid kasutatakse nelja tüüpi küsimustes: a) kas-küsimustes – sel juhul on partikkel täislause lõpus; b) jutustavates lausetes, mille lõppu pannakse vä/võ/või; c) teist kõnelejat parandavates lausungites, kus püütakse korrigeerida teise öeldut – sel juhul paikneb see korrigeeritava koha järel ning seda võib nimetada toimetamispartikliks; d) üldise sisuga mis-lauses, mille lõpus on konkretiseeriv fraas vä-partikliga (nt mis sul suus on, kala=vä); e) lausekonstruktsioonis, kus mis-lause on sulanud kokku teise lausepoolega (nt mis ta on mitu korda siis see kohus olnud=vä). (Hennoste 2000: 1797–1798)
- Protsess kulgeb üldiselt (tähendus, mida tahetakse öelda) spetsiifilisele (kõneühikud, mida kasutatakse) Leviva aktivatsiooni teooria Kõneprotsessis eristatakse 4 tasandit: - Semantiline – kõrgeim tasand, seotud öeldava tähendusega kuid teooria seda detailselt ei käsitle - Sünaktiline tasand – seotud planeeritavate lausungite grammatilise struktuuriga - Morfoloogiline tasand – seotud morfeemi kui väikseim tähendusega ühikuga planeeritavates lausungites - Fonoloogiline tasand – madalaim tasand, seotud foneemide kui hääldusühikutega Kõne planeerimine toimub kõigil tasanditel samaaegselt kuid kõrgemad tasandid on igal hetkel paremini läbi töötatud kui madalamad. Igal tasandil luuakse representatsioon - Igale tasandile on oma kategoorilised reeglid - Isaks reeglitele on võrgustikuna esitatud leksikon - Sisestusreeglid valivad ühikuid mida teatud tasemel representeerida
annaabi.ee 
