Rindlause Rindlauseks nimetatakse liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta. Eraldav sidesõna või, mille ees koma ei kasutata. o Nt. Kas sa tantsid või laulad? Vastanduvad sidesõnad kuid, aga, ent, vaid, siiski, ometi. Nende ees kasutame alati koma. o Nt
Tänapäeval võimaldab tehnoloogiline progress meil töödelda, säilitada, kätte saada ja edastada informatsiooni mistahes vormis – suulises, kirjalikus või visuaalses – hoolimata kaugusest, ajast või mahust. See revolutsioon lisab uusi võimalusi inimvõimetele ja loob ressursi, mis muudab meie koostöötamise ja -elamise viisi (lk 24). TSITEERIMINE Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: “Modernism .. sai alguse juba valgustusajal ..” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile”, 2003:8). TSITEERIMINE Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Näide: “Modernismi seisukoht oli, et teadus viib täiuse poole. /- - - / Teadusest ei tohi kujuneda inimkonda hävitav tarkus.” (A. Lunter “Maailmakirjanduse õpik
mina selle autoriks olen!) olema põhiliselt realistlik. J. Kross Rinnastuslik lühiühendus tseugma öeldisega ühendatakse ühte lausesse sisult sobimatud ja vastuolulised alused või sihitised. Nt. Päike ja õpilased tulid välja. Hakklause ehk anakoluut seostumata, katkendlike mõttejätkude ühendus ühes lauses. Nt. Ma ei ole muidugi kindel ... aga ikkagi ... milleks just mina ... eksitus ehk ... absurdne olukord. Sidesõnastuselt hälbiv Sidesõnakus lauseosi ühendavate sidesõnade tajutav paljus. Nt. ... rääkimata ristimismaksust ja matusemaksust ja laulatusmaksust ja mahakuulutamismaksust ja ligemale sajatiinuselisest kirikumõisast ja rukkist ja otradest ja kaertest ja linadest ja õlgedest ... (J. Kross) Sidesõnatus sidesõnade puudumine või nappus lauses. Nt. Tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. Kordustega võimendatud lause
kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine kontrastiivne keeleuurimine- selle lähteideeks on, et keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Siis pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega või mitte. kontseptualistlik tähendusteooria- selle järgi on tähendus seesmine kujutluspilt, mille sünnitab keelekasutajas kõnealune keeleelement ja mis mingil viisil iseloomustab kõiki antud märgi referente
adjektiivid pronoomenid numeraalid (võimlaiema käsitluse järgi kvantorid e hulgasõnad) Partiklid on verbi laiendid: - 1) mis väljendavad aega, kohta, viisi jms ehk adverbid (nt kiiresti), - 2) verbi tähendust konkretiseerivad afiksaaladverbid e abimäärsõnad (nt üle lugema), - 3) proadverbid e asemäärsõnad (nt mistõttu), - 4) lause üldlaienditena toimivad modaaladverbid e rõhumäärsõnad (nt veel), - 5) lauseid või lauseosi siduvad konjunktsioonid e sidesõnad, - 6) lausestruktuurist väljapoole jäävad interjektsioonid e hüüdsõnad. II loeng Teemad: 3) Sünonüümia, homonüümia, polüseemia M. Hint "Häälikutest sõnadeni" 279-286 (esimeses trükis 216-223) 4) Semantika: leksikaalne ja grammatiline tähendus. Kollokatsioonid, tähendusvõrgustik Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 241-250 Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 255, 260-269 Leksikaalsed suhted
Eelistada tuleks lühikest tsitaati, mida on lihtsam oma teksti sobitada. Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: ,,Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt.'' ((nimi) Säljö (a) 2003: (lk)263-264) Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja sõnu või lauseosi, märgitakakse väljajätukoht kahe (kolme) punktiga. Näide: `'Modernism.. sai alguse juba valgustusajal..'' (Lunter 2003: 8) Pikem väljajätt (terviklaused) tähistatakse kolme mõttekriipsuga. Värsiridade tsiteerimisel jutumärke ei tarvitata, kui need on paigutatud eraldi muust tekstist ega sula sellega ühte. Refereerimine Kirjavahemärgid Ühelauselise tsireerimise puhul paikneb viide lause sees, st enne lause lõpupunkti.
rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime!
raskem kui härg (tulesäde); Viiakse välja kui kirp, tuuakse sisse kui vaagen (naeris); kokkusobimatute lülidega võrdluste näiteid: Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi (harakas); Kirbu suurune, härja raskune (tulesäde). Libasõnad, reduplikatiivid ja "mõlle-rõlled" Keele leksikaalsed üksused on enamasti harilikud sõnad, mis tähendavad asju, omadusi, tegevusi, aegu ja kohti, hüüdeid, seovad sõnu või lauseosi üksteisega vmt. Kui nad seda pole, siis on nad tavaliselt kas pärisnimed või siis helide või millegi muu imitatsioonid (nn. onomatopöa) või tavasõnade ja onomatopöa hübriidid (nn. deskriptiivid): kärts, tomplik, pupsis, logiseb, pläraki jts. Fraseoloogilistes ühendites kohtame ka mitmesuguseid sõnapaare: tegi talle kõik ette ja taha; hoidis sellest küünte ja hammastega kinni; ei lausunud musta ega valget; vandus kõik maad ja taevad kokku; vaakus elu ja surma vahel
olnud substantiivide käändevormid, mida on laiendanud genitiivatribuut. See suhe on reanalüüsi käigus muutunud genitiivatribuut on tänapäevases käsituses noomen, millega koos esineb postpositsioon. Prepositsioonide levikut on ilmselt mõjutanud indoeuroopa keeled, nt vahendi tähenduses läbi on ilmselt tõlkelaenulist päritolu. Samas on aga sõnajärjetüübi muutust arvestades see siiski loogiline arengusuund. 13. Sidesõna e konjunktsioon - Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad: 1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid); 2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); Varem loeti sidesõnade hulka ka *3) ühendkonjunktsioonid (kui ka, sestsaadik kui, st kahest või kolmest eri muutumatust sõnast koosnevad ühendid, mis asetsevad järjestikku; *4) rühmkonjunktsioonid (ei...ega), st et on mitu konjunktsiooni, mis paiknevad lauses eri kohtades
..! Ma sulle! Oota aga! · Anakoluut (hakklause): sõnastamata, katkendlike mõttejätkude ühendus ühes lauses, nt: ma ei ole muidugi kindel...aga ikkagi...milleks just mina.... Hakklause väljendab ebakindlust, kõhklust, olukorra pingeslisust, mis ei anna aega rahulikuks järelemõtlemiseks. · Sidesõnatus: sidesõnade puudumine või nappus lauses: tume mürin metsa taga, pilved kogunevad, koonduvad, kuhjuvad, esimesed piisad langevad tolmu. · Sidesõnakus: lauseosi ühendavate sidesõnade tajutav paljusus: rääkimata ristimismaksust ja matmismaksust ja laulatusmaksust ja ... · Kordused: kordustega võimendatud lause. Kordus toonitab, rõhutab. Korduslikku võimendust vajame siis, kui tavapäraseist vahendeist ei piisa. Tulen, tulen küll. Ega ma tulemata ei jää. Tulen küll, tulen tingimata. Tulen! Kordusega rõhutatakse tegevuse, tunde, mulje intensiivsust: sa magad, sa
annaabi.ee 
