Sõnatähenduse areng Hoone Ehitis Kuut Koera maja Tall Hobuse maja Puumaja Kanala Kana maja Maja Savimaja Laut Lehma maja... Kivimaja… Talumaja Elumaja Linnamaja Maamaja Kortermaja Suvemaja... Eramaja... Mõistmist raskendab (2) Fraasitasand: Maht Lausemalli vähene tuttavus Ebaharilik sõnajärg Keerulised konstruktsioonid Võõras teave Rasked lausekonstruktsioonid Võrdluskonstruktsioonid Ruumi- ja ajasuhete väljendamine Atributiivsed konstruktsioonid Ebahariliku sõnajärjega laused Põimlaused, eriti hõlmavad konstruktsioonid Lause- ja sõnatähenduse “konflikt” Mõistmist raskendab (3) Sidusteksti tasand: Raske/tundmatu info Mõttelüngad Alltekst Järelduste vajadus
¤Semantiline süntaks: semantiline kirje, süvakäänded. Semantiline süntaks ehk lausete semantiline struktuur, ütluse sisuline täpsustamine:semantiliste tunnuste liigendamine ja järjestamine. Süvakäänete puhul pole tegemist grammatiliste käänetega, vaid tegemist on tähenduslike suhetega.Seosed maailma nähtuste ja keele vahel(puudutab teadmisi ja tähendusi-kui paljuga on laps oma keskkonnas kokku puutunud. Pindstruktuuri süntaks: lausemalli valik ja täitmine sõnavormidega, sõnakasutus, muuteoperatsioonid. ¤ Ütluse motoorne plaan: intonatsiooniprogramm ja silbiprogramm. Ütluse realiseerimine. Kõneliigutusprogramm ehk ütluse monotoorne plaan. Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil:Lause intonatsiooniprogramm(lauselõpu intonatsioon/rõhuline sõna/ütluse toon) ja Silbiprogramm süntagmade kaupa:silbijärg/silpide koostis/rõhulised- rõhuta silbid/häälikute kestussuhted kõnetaktis
Peab nt ütlema et vaata kus tädi istub, ja kus ta käsi on. · Süvatähendus -> väljendamine pindstruktuuris sõltub 3- Pindstruktuuri süntaks ehk vorm ehk grammatiline struktureerimine · Keelenormile vastava ütluse planeerimine: leksikaalsete ja grammatiliste vahendite valik (kuidas ütlus õigesti vormistada) · Lausemall < - > sõna (tegusõna kõige olulisem) mõnikord valib aju lausemalli ja täidab sõnadega, mõnikord valib sõna ja teeb sellest lause · Sõnakasutus on individuaalne ja sõltub tunnetustegevusest ja kontekstist · sõnade leksikaalne sobivus lauses · lausemalli valik sõltub; ettekujutus situatsioonist, mallide valdamine · sõnajärg lauses ; eriti atributiivsete suhete puhul (poisi kott vs kotipoiss) · sõnavormid mälus valmis ja midagi tuleb ka moodustada. Muuteoperatsioonid
kaitstes 1961 kandidaadiväitekirja ,,Ajamäärus eesti keeles". 1950 loodi süntaksirühm, mis pidi koostama eesti keele teadusliku süntaksi. 1974 ilmus teos eesti keele lihtlausest. 1979 ,,Eesti keele süntaks kõrgkoolidele". ,,Põimlause eesti keeles" 1981. Huno Rätsep süvenes lauseõpetusse ja sõnamoodustusse. Eesti süntaksist ja lihtlause struktuurist oli ka tema doktoriväitekiri 1974. Ta on kokki kirjeldanud kuni 400 lausemalli. 1993 ilmus koos eesti keele grammatikaga ka Mati Erelti kavandatud süntaksiosa. Alates 1990ndatest aastatest on uurimiseks kasutada saadud tekstikorpusi. Helle Metsland on tegelenud põhjalikult verbisüntaksiga. Ta on uurinud nii aja-kui kõneviisikategooriat. Tegumoekategooriat on põhjalikuimalt analüüsinud Henno Rajandi. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.)
tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Umbmäärased üldistavad: välistavad: küsivad Abimäärsõna - Afiksaaladverbid on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses verbi juurde, moodustades koos verbiga püsiühendi, nn ühendverbi, mis on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku, nt kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest. Rõhumäärsõna- Rõhumäärsõnad näitavad kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib- olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt
5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui modaaladverbina (küsimust esitada raske). 3) Afiksaaladverbid on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses verbi juurde, moodustades koos verbiga püsiühendi, nn ühendverbi, mis on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku, nt kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma. Enamik püsiühendeid moodustavatest afiksaaladverbidest võib esineda ka iseseisva adverbina. vrdl nt poiss on omadega sisse kukkunud (afadv), aga poiss oli minemas sisse (adv). Või teine lause: Ta asus kusagil taga (adv) vs Ta ajab meid taga (afadv). Sagedamini
Eesmärgid: 1. Laps märkab obligatoorse lauseliikme puudumist lauses (laiendatud lihtlauses puudub alus või sihitis) ja korrigeerib lauset. 2. Laps moodustab osastava käände vormi lõpuvariantidega –sid, -id. 3. Laps koostab semantiliselt ja vormiliselt sidusa jutukese. Tekstiloomeoskuse õpetamine 39 Et teadvustada lapsele erinevust tervikliku lause ja lausemalli vahel, kus puudub obligatoorne lauseliige (terviklik ja elliptiline lause), esitati lapsele terviklike lausetega tekst ja elliptiliste lausetega tekst. Täiskasvanu küsimuste toel analüüsiti ning võrreldi lauseid tekstis. Lisaks analüüsiti lauseid lapse koostatud tekstis ning mille poolest osadest lausetest oli raske aru saada. Töös lausemallidega harjutati sihitise või aluse lisamist lausesse ning eesmärgi- ja põhjuspõimlausete moodustamist siduva sõna abil lause
Käänamise õpetamisel hälviklastele ei piisa seega käändevormide tutvustamisest, vaid on vaja teadvustada suhted, mida ühe või teise vormiga saab väljendada. Teiseks tuleb aga tegelda ühe ja sama suhte väljendamise erinevate võimalustega. Et süvakääne sõltub otseselt verbist, on käsitlemise minimaalseks üksuseks sõnaühend verb+nimisõnafraas. Grammatilise struktureerimise etapil toimub üleminek semantiliselt kirjelt pindstruktuurile: lausemalli valik ja valitud struktuuri täitmine sõnavormidega. Kuid nimetatud operatsioonid võivad olla väga erineva keerukusega. Lastel, eriti aga õpiraskustega lastel koosneb sõnavara peamiselt keskmise üldistusastmega nimisõnadest ning üldise tähendusega tegu-ja omadussõnadest. Sõnavara käsitledes tuleb vahet teha sõna potentsiaalse(te) tähendusse ja kontekstitähenduste vahel. Üks ja sama sõna tähistab harilikult erinevaid kujutlusi (objekte, tunnuseid, tegevusi)
käsitledes. Rebane püüdis hiire kinni. Milleks rebane hiirt püüdis? Kus see võis toimuda? Järelduste tegemiseks on vaja kõigepealt mõista lausetähendust. Kirjeldatud ülesanded on äärmiselt olulised funktsionaalse lugemisoskuse eelduste kujundamisel. Lausete rühmitamine mingi ühise tunnuse alusel. Rühmitamise (või sobitamise) aluseks võivad olla lausete sisu, lausemalli üldistatud tähendus, pragmaatiline tähendus (mõte), teema, lausete formaalsed tunnused (lausemall). Ülesanded võimaldavad vähendada abiõppelaste kõne stereotüüpsust ning arendada rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil:
3. tegevus Teema: Poiss ja kummikud. Sidusa ja tervikliku teksti äratundmine. Eesmärk: Laps eristab sidusat teksti ning sama teksti mingi olulise lülita. Laps eristab terviklikku jutustust ja sama jutustuse deformeeritud varianti, s.o teadvustab sidusa teksti tunnusena sündmuste edasiandmise vajadust kindlas järjekorras. Laps kasutab eesmärki väljendavat lausemalli küsimustele vastates ja lauset lõpetades. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, eesmärk-liitlause skeemid Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordamine: Kas sa mäletad, mida me eelmine kord Kuulasime kahte tegime? juttu 1. Eelmises tunnis Millise jutu jutustas meile tibu? Lühikese.
annaabi.ee 
