salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5 OSA- KYRIE, GLORIA, CREDO, SANCTUS, AGNUS DEI organum- vokaalmuusika zanr , oli esimene kahehäälne laul keskajal motett- kirikumuusika zanr kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti madrigal- tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr mille sisuks on armastus või loodus neuma- noodikirja märk mida kasutati gregoriuse koraali üles märkimiseks keskajal trubaduur- keskaegne lõuna prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik .Viljeles eeskätt armastusluulet truväär- põhja prantsusmaalt pärit rändlaulik kes laulis prantsuse keeles minnesinger- keskaegne saksa rüütliluule laulik
Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid esimesed ilmalike laulude kirjapanijad Ilmalik - Vaimulik vaimsele elule pühendunud isik Organum vokaalmuusika zanr || esimene kahehäälne laul keskajal Motett omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu erinevat teksti erinevates keeltes Madrigal tõsine Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Sansoon igasugune tekstikeskne prantsuse laul Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult Konsonants ,,heakõla", rahustav
Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Georg Friedrich Händel - saksa helilooja, Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus Madrigal - itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Martin Luther - saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Missa - traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Motett - vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Orlandus Lassus- renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister.
10. Martin Luther alustas on 95 teesi naelutamisega kirikuuksele protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat. Ta kutsus ülesse kirikut tulema tagasi piibli õpetuse juurde. 11. Vasturegormatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku regormatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Sellega nõuti gregoriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 12. Madrigal on tõsine itaalia mitmehäälne lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. See kajastas nii igapäevaseid elusõndmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale. Varased madrigalid olid neljahäälsed, lihtsa polüfooniaga, hiljem aga viie-kuni seitsmehäälsed ja keeruka polüfooniaga. 13. 16. Sajandi muusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Tulid kasutusele uued klahvpillid: klavikord, oreli ja klavessiini erinevad tüübid; keelpillid: lauto, vioolad;
Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474 Vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik 15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt
imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Keskaja ja barokkmuusika võrdlus Keskaja muusika Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks Valitses vaimulik muusika Muusika on liturgia osa Valitses vaimulik muusika Muusikat loodi kiriku tarbeks Polüfoonilise muusika ajastu Lühiteoste ajastu (lauluzanr) Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks Ilmaliku muusika võidukäik Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Muusikat hakati looma ka tellimise peale Homofoonilise muusika võidukäik Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal
lavaefektid. Peategelasteks olid ülikud või antiikkangelased, kes esitavad virtuoosseid aariaid. Naiste rolle laulsid tavaliselt kastraadid. Keskaja ja baroki võrdlus Keskaja muusika: · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika: · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid
Sümfoonia-Muusikaline suurvorm sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett- Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljat keelpillist. Missa- zanr, mis põhineb katoliku kiriku jumalateenistuse tekstile. Tantsusüit-Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Gregooriuse laul-Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta laul, millel puudub taktimõõt ning mille tekstid on ladinakeelsed. Motett-Mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist. Madrigal-Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Barokk-Stiil, mis oli iseloomulik 17. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Organum-Vokaalmuusika zanr, mis olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Sonaadivorm-Muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 2 Kes on(oli): Stradivari- Itaalia viiulimeistrite perekond, kelle valmistatud viiuleid nimetatakse stradivaariusteks.
oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. KUI VÕRRELDA KESKAJA MUUSIKAT JA BAROKKMUUSIKAT Keskaja muusika · Muusika ei ole mõeldud kuulamiseks · Valitses vaimulik muusika · Muusika on liturgia osa · Valitses vaimulik muusika · Muusikat loodi kiriku tarbeks · Polüfoonilise muusika ajastu · Lühiteoste ajastu (lauluzanr) · Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega · Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Barokkmuusika · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid
lacrimosa on pisaraterohke heliteos, mis koosneb 4 osast leviit on vanaaja kutseline muusik libreto on ooperi tekst mille järgi lavastaja ooperit lavastab läbikomponeeritud ooper puuduvad lõpetatud numbrid, muusika areneb katkematult koos tegevusega lüüdia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn ja intiimne lüüriline tähendab tundeelamuslikku, tundeküllast, lüürikale omast madrigal on (itaalia sõnast madrigale - emakeelne laul) tõsine, itaalia polüfooniline lauluzanr sisuks armastus, loodus masurka on hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus minnesingerid olid saksamaa lembelaulikud missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus monoodia on ühehäälsus meloodias motett on mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas muzike on muusade kunst ehk lauldes ettekantud luule muusikaline draama on ooper, milles muusika ja dramaatiline sündmustik on tihedasti põimunud nokturn on ööpala
Passioon - vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. Müsteerium vaimulik näidend Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne.
Gregoriuse koraalile lisati teine hääl, kas kvardi või kvindi kaugusel ja sellist laulu nim. organumiks. Suurima õitsengu saavutas organum aastail 1150-1250 Pariisis, kus kirikulaul oli tihedalt seotud Notre-Dame'i (Jumalaema) katedraali kooli ja ülikooliga, mis oli sel ajal Euroopa suurim ja kuulsaim. Siit on teada ka esimesed nimepidi tuntud heliloojad Leoninus ja Perotinus, kelle loomingus tekkisid kolme ja neljahäälsed vabad organumid. 13.saj. tekkis uus lauluzanr- motett. Kuna moteti puhul kasutati ka mõnikord ilmalikke tekste ja muusika muutus kiriku jaoks liiga keerukaks, siis keelati motett 13.saj. lõpul kirikus. Motetist sai peamiselt vaimulike ja haritlaste seltskonnalaul, mida arvatavasti saadeti ka pillidega. Muusikateooriat keskajal seostati eelkõige teaduste ja teoloogiaga, mitte ei lähtutud puhtmuusikalistest seletustest. Arutleti selle üle, mis on õige, mitte selle üle, mis oleks ilus. Renessanss Renessanss (taassünd) tekkis 14.saj
-Valitses vaimulik muusika -Ilmaliku muusika võidukäik -muusika on liturgia osa -Muusikat hakati edukamalt esitama väljaspool kirikut , -Polüfoonilise muusika ajastu muusika jõuab avalikesse kontsertsaalitesse -Muusika loodi kiriku tarbeks - muusikat hakati looma ka tellimise peale -Lühiteose ajastu(lauluzanr) -Homofoonilise muusika võidukäik loodi palju suurteoseid -Ilmalik laul levis rüütli- ja rändlaulikutega -instrumentaalmuusika ülekaal -Heliloomingut hakati seostama heliloojaga Muusikazanrid Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg.
· Müsteerium vaimulik näidend · Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. · Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. · Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. · Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne.
· Müsteerium vaimulik näidend · Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. · Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. · Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. · Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne.
annaabi.ee 
