Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
2) Juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. 3) (Valiti paavstiks 590) 7. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud siinse kloostrikorraldusega, millele pani aluse püha Benedictus. 8. Benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse on väga oluline. 1) Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilise tekste ja laule. Suuremad kloostrid said omalaadsed laulukoolid ja sellega määrati suurema piirkonna laulu- ja noodikirjastiil. (Tours Prantsusmaa, St Gallen Sveits, Metz Lotring) 2) Benediktlased panid aluse hääbunud keskaegse laulutraditsiooni teaduslikule uurimisele ja taaselustamisele. 9. Tunnipalvus. 1) Lihtne, ilma eriliste rituaalideta. 2) 8 korda päevas. 3) Peamiselt kloostrites. 10. Missa. 1) Igapäevane jumalateenistus. 2) Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale.
· Ülemine hääl · Keskmine hääl · Alumine hääl 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii muusikaliselt kui ka tekstidelt liiga keeruliseks. Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel: kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid
Selle ajstu tunnusmärgiks oli üksteist vastastikku hävitav sõjapidamisviis, mis sundis ehitama arhitektuuriliselt suurejoonelisi kaitse rajatisi linnuste ja linnade näol, looma võimast relvastust, mille tagajärjena toimusiduuendused ja avastused keemias, metallurgias ja füüsikas; ning nii filosoofilisi teloloogilisi uurimusi selle kohta, millist mõju avaldavad sõda ja rahu üksikindiviidile, kui ka ülemaailmselt. Keskaja muusikat mõjutasid kloostrite ja kirikute laulukoolid ning Gregoriuse I reformitud kirikulaul. Iga päev oli kirikutes teenistus. Seal oli alati viis laulu ühe ja sama tekstiga ning hiljem kirjutasid heliloojad teoseks. Need viis laulu on KYRIE ELEISON (ISSAND HALASTA), GLORIA IN EXCELSIS DEO (AU OLGU JUMALALE KÕRGES), CREDO IN UNUM DEUM (MINA USUN AINSASSE IUMALASSE), SANCTUS/BENEDICTUS (PÜHA/KIIDETUD OLGU), AGNUS DEI /JUMALA TALL). Lisaks neile lauldi hulk teisi laule, mis olid seotud selle päevaga. Ja tolleaegset laulmisviisi nim
Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gruppi. Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi
Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaariumiteks Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile
Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha Benedictus Nursiast. Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele ning benediktlaste ordu, mis oli tähtsamaks instutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid. Tähtsamad sellised keskused olid Tours, St Gallen ja Metz. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Missa on katoliku kiriku liturgia. Seda peetakse 1 kord päevas. Missa jaguneb kaheks: eelmissa ja peamissa. Keskajal tegemist katoliku kirkuga. Keskajal loetakse helilaade alt üles. Kreekas loeti ülevalt alla. Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2. LAUDES päikesetõusul 3. PRIMA 1
Ülemine hääl Keskmine hääl Alumine hääl 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii muusikaliselt kui ka tekstidelt liiga keeruliseks. Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel: kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid
L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6. saj. algul idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480-543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid said eeskujuks hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid. 6. Paavst Gregorius I Suur - kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega ja milles see seisnes. Gregoriuse koraali iseloomustus. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates Gregorius Suurest. Ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse lauluks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel.
L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6.saj. algul (529) idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480- 543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Sveitsis) said omalaadsed laulukoolid. 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni. 6. Gregorius I, kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega, Gregoriuse koraali iseloomustus, erinevad laulutüübid ja laulmisstiilid (lk. 31-32, 35, 43) Kristlik kirikuvõim algas 333, kui Konstantinus Suur liitis usu riigiga. Muusika oli kiriku võimukindlustus atribuut, see eraldati tegelikust elust ja ülesanneteks anti a) ülistada loojat,
Ta koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele, ning asutas 529. aastal benediktlaste ordu, mis oli eriti keskajal üheks tähtsamaks institutsiooniks Lääne-Euroopa kultuuripildis. Väga oluline on benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule, suuremaist kloostreist said omalaadsed laulukoolid, mis määrasid suurema piirkonna laulu-ja noodikirjastiili. Tähtsaimad sellised keskused olid Tours (Prantsusmaa), St Gallen (Sveits) ja Metz (Lotring). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve) Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga. 1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne. tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida
annaabi.ee 
