Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahe...
Lahemaa Rahvuspark Pille-Riin Tilk Ajalugu · Alates 1971 asub Harju Rakvere piirimail 64 900 hektari suurune Lahemaa rahvuspark. Eesmärk · Säilitada, kaitsta, tutvustada külastajatele rahvuspargi loodus- ja kultuuri pärandit. · Organiseerida teadusuuringuid jasäilitada selleks alasid võimalikult inimpuutumatus seisundis. Kirjeldus · Lahemaa on üks vanemaid pangapealseid paikse asustusega alasid. · Lahemaal haritakse põldu ja püütakse kala. · Lahemaal on viis reservaati. · Rahvuspargi keskus asub Palmses. · Alal aub ka neli kivist poolsaart. Kirjeldus · Lahemaa mitmekesiseid maastikke on kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja...
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism...
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Lahemaa rahvuspark Referaat Nimi: Johanna Berit Sild Klass: 8.c Juhendaja: Helina Reino/Tiina Naissoo 2011 Sissejuhatus Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu. Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline. Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid............................................................................................................9 ...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut Ökoloogia Lahemaa rahvuspark Referaat Üliõpilane: Angela Pärn Üliõpilaskood: 082615 Rühm: YAGB-31 Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, ka palju geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1...
LAHEMAA RAHVUSPARGI SÜND Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Lahemaa rahvuspark paikneb kahe maakonna - Harjumaa ja Lääne-Virumaa ning nelja maastikulise rajooni - Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa territooriumil. Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. TAIMKATE Lahemaa kooslustest levinuimad on metsad, võttes enda alla 70% rahvuspargist. Rabasaartel võib leida ka päris inimpuutumatut metsa. Lahemaa metsadest on pooled palumetsad män...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
