25. Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: Vastused: a) tõuseb; b) langeb; b) ei mõjuta üldse intressimäära. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26. Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c)) IS c) IS kõver kõver muutub muutub laugjamaks; laugjamaks. gj d) IS kõver muutub järsemaks. 27. Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c) IS kõver muutub laugjamaks; d) IS d) IS kõver kõ kõver kõ er muutub m muutub tt bb järsemaks. järsemaks järsemaks. jä k 28
*Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. *Kui puutuja tõus suureneb siis joon muutub järsemaks. Seega nõgus joon kaardub ülespoole. *Seevastu puutuja tõusu vähenedes muutub joon laugjamaks. Seega kumer joon kaardub allapoole. *Kuna joone y = f(x) puutuja tõus punktis (x, f(x)) võrdub funktsiooni f tuletisega siis me võime väita et seal kus f ` kasvab on joon y = f(x) nõgus ja seal kus f ` kahaneb on joon y = f(x) kumer. Saame
Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. Öeldakse et joon y = f(x) on nõgus kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. Kui puutuja tõus suureneb siis joon muutub järsemaks. Seega nõgus joon kaardub ülespoole. Seevastu puutuja tõusu vähenedes muutub joon laugjamaks. Seega kumer joon kaardub allapoole. Kuna joone y = f(x) puutuja tõus punktis (x, f(x)) võrdub funktsiooni f tuletisega siis me võime väita et seal kus f ` kasvab on joon y = f(x) nõgus ja seal kus f ` kahaneb on joon y = f(x) kumer. Saame järgmised laused: 1. Kui f ` ` (x) > 0 iga x (a; b) korral siis f ` on kasvav vahemikus (a; b). 2. Kui f ` ` (x) < 0 iga x (a; b) korral siis f ` on kahanev vahemikus (a; b). Nende lausete põhjal saame sõnastada järgmised väited: 1
Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi likvideerimiseks on majanduslikult kõige kasulikum a. trükkida rahatähti juurde niipalju vaja b. võtta laenu c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. devalveerida rahvuslik valuuta 68. Missugune nendest piirkondadest on LM kõveral on Keynesi piirkond: a. I piirkond b. II piirkond c. III piirkond 69. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 70. Kas raha nõudluse suurenemine nihutab LM kõvera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab b. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale d. raha nõudlus ei saagi suureneda
c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine Question 51 (1 point) Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. ohtlik piirkond Question 52 (1 point) Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a.* IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda Question 53 (1 point) Arvatakse, et eelarve defitsiit: a. tõstab intressimäärasid b. * suurendab töötust c. tõrjub välja välisinvesteeringuid d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat Question 54 (1 point) Milline allpool toodud põhjustest ei ole fiskaal ja monetaarpoliitikate halva koordineerituse põhjuseks: a
Kui puutuja tõus suureneb siis joon muutub järsemaks. Seega nõgus joon kaardub ülespoole. Seevastu puutuja tõusu vähenedes muutub joon laugjamaks. Seega kumer joon kaardub allapoole. Kuna joone y = f(x) puutuja Kui meil eksisteerib ka (n+1)-järku tuletis f(n+1)(b) , b ϵ [a,x] , siis saame jääklikmele nn tõus punktis (x, f(x)) võrdub funktsiooni f tuletisega siis me võime väita et seal kus f ‘ kasvab on joon y = . Lagrange kuju: f(x) nõgus ja seal kus f ‘ kahaneb on joon y = f(x) kumer
IS kõver iseloomustab olukorda: a. investeeringute turul b. tarbekauba turul c. rahaturul d. keskturul Reaalne intressimäär: a. ei arvesta inflatsiooni mõju ja moonutab laenu tegelikku hinda b. kirjutatakse tavaliselt laenulepingusse c. võtab arvesse inflatsiooni mõju ja iseloomustab laenu tegelikku hinda Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud
--- Question 72 (1 point) Graafikul on antud saastufunktsioon S0. Kuhu (a, b voi c) nihkub saastukover parast autonoomsete maksude lisamist? a. nihkub asendisse a b. jaab endisele kohale S0 c. nihkub asendisse b d. nihkub asendisse c ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 73 (1 point) Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kovera asendisse: a. IS1, see tahendab, et kover muutub laugjamaks b. ei juhtu midagi ja IS kover jaab samale kohale c. kulumultiplikaator ei saagi muutuda d. kohale IS2, see tahendab, et kovera tous muutub jarsemaks ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 74 (1 point) Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kovera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimaar kasvab b. ei juhtu midagi ja LM kover jaab samale kohale c. paremale ehk LM2 kohale ja intressimaar kahaneb d
C. nihkub asendisse b 0% D. nihkub asendisse a 100% 67. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: Student Response Value Correct Answer A. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 0% B. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks 100% C. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks 0% D. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale 0% 68. Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kõvera: Student Response Value Correct Answer A. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb 100% B. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab 0% C
teljestikus. Eeldame et funktsioon f on kõikjal diferentseeruv. Viimane on vajalik selleks et joonel y = f(x) oleks igas punktis puutuja. Öeldakse et joon y = f(x) on nõgus kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus suureneb. Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone puutuja tõus väheneb. Kui puutuja tõus suureneb siis joon muutub järsemaks. Seega nõgus joon kaardub ülespoole. Seevastu puutuja tõusu vähenedes muutub joon laugjamaks. Seega kumer joon kaardub allapoole. Kuna joone y = f(x) puutuja tõus punktis (x, f(x)) võrdub funktsiooni f tuletisega siis me võime väita et seal kus f ` kasvab on joon y = f(x) nõgus ja seal kus f ` kahaneb on joon y = f(x) kumer. Saame järgmised laused: 1. Kui f ` ` (x) > 0 iga x (a; b) korral siis f ` on kasvav vahemikus (a; b). 2. Kui f ` ` (x) < 0 iga x (a; b) korral siis f ` on kahanev vahemikus (a; b). Nende lausete põhjal saame sõnastada järgmised väited: 1
*Öeldakse et joon y = f(x) on kumer kui liikudes vasakult paremale selle joone saavad tekkida punktides, kus f ’ = 0 (Fermat’ teoreem) või f ’ ei eksisteeri. puutuja tõus väheneb. *Kui puutuja tõus suureneb siis joon muutub järsemaks. Seega nõgus Definitsioon (statsionaarne punkt)-Punkti a nimetatakse diferentseeruva funktsiooni f (x) joon kaardub ülespoole. *Seevastu puutuja tõusu vähenedes muutub joon laugjamaks. Seega statsionaarseks punktiks, kui f ’(a) = 0. kumer joon kaardub allapoole. *Kuna joone y = f(x) puutuja tõus punktis (x, f(x)) võrdub Definitsioon (kriitiline punkt) Punkti a nimetatakse funktsiooni f (x) kriitiliseks punktiks, kui a funktsiooni f tuletisega siis me võime väita et seal kus f ‘ kasvab on joon y = f(x) nõgus ja seal
25. Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: Vastused: a) tõuseb; b) langeb; b) ei mõjuta üldse intressimäära. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26. Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c)) IS c) IS kõver kõver muutub muutub laugjamaks; laugjamaks. gj d) IS kõver muutub järsemaks. 27. Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c) IS kõver muutub laugjamaks; d) IS d) IS kõver kõ kõver kõ er muutub m muutub tt bb järsemaks. järsemaks järsemaks. jä k 28
annaabi.ee 
