mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle näidendi ja Ott Aardam, kes mängis keisrit. Näitlejat Karol Kuntselit oli lihtsalt huvitav näha vahelduseks sellises näidendis, sest varem olen teda vaid televisioonis kohanud lastesaateid tegemas või lasteüritusi juhtimas. Näidend iseenesest ei andnud mulle kui mitte väga suurele teatrihuvilisele küll palju, kuid mõtlema panid sellised fraasid sellest teoseks nagu ,, lahingust ei tohi põgeneda" ja ,,kui nael keisririigi ihus." Õnneks ei jäänud ka näindendi sisu mulle arusaamatuks. Kui seda näidendit veel kunagi etendatakse, siis soovitaksin kindlasti kõigil seda vaatama minna, kuid enne oleks
Öeldakse, et aeg ravib haavad. Seega seda muutust peaks minuga tegema aeg. Aga mis on aeg? Kella seierite liikumist vaadates ei märka ma ehk muud, kui vaid enda vananemist. Tähendab muudan ma end ise läbi kogemuste, teadmiste, pettumuste ja teiste inimestega koos eksisteerimise. Kui ma olin alles väike, selline 5 aastane tirts, siis kindlasti oli minu suur soov saada suureks. Minu kingi ja jõulusoovideks olid mänguasjad, mis tol ajahetkel popid olid. Mulle meeldis vaadata lastesaateid, lugeda muinasjutte, mängida koos sõpradega, koguda igasugust eluks vajalikku staffi, mis nüüd tagantjärele mõeldes lausa kentsakas oli. Loomulikult on paljut lapseeast minusse jäänud. Mulle meeldivad endiselt õnneliku lõpuga filmid ja raamatud, mis omakorda näitab, et usk imedesse ja muinasjuttudesse pole kuhugi kadunud. Ma endiselt armastan aega veeta sõpradega, ehkki tihemini tuleb ette virtuaalset suhtlust ja silmastsilma vähem
elektroonilised virtuaalmängud on palju põnevamad. Loomulikult ei tohi näha lastele meedias vaid halba. Meediast, eriti just televisioonist on saanud neile ühtaegu nii suur sõber kui ka kasvataja. Ühelt poolt täiendab või juhatab televisioon talle omaste võimalustega lapsele kätte selle, mida varemalt õpetasid kodu, kool ja kogukond: missugused on lapsed, missugused on täiskasvanud, missugune on elu, missugused on meie väärtushinnangud. Palju on näiteks selliseid lastesaateid, mis abistavad last õppetöös, kasvatavad ja hoiavad lapses soojust ja õigeid tõekspidamisi. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Mõju on nii positiivset kui ka negatiivset. Kuidas ja kui palju keegi ennast mõjutada laseb, sõltub juba temast endast.
Teoses valdav meeleolu on minu jaoks veidi vastandlik, kuid siiski suuremalt jaolt positiivne. Ehin on suutnud suurepärast anda edasi seda õnnelikku ja ilusat tunnet, mida peaks tundma üks noor naine ja ema. Teisest küljest vaadatuna tunneb ta aga igatsust armastuse ja hoole järele ning näeb ka enda ümber olevas ühiskonnas valitsevat süngust ning lisab sellele ka enda poolt veidi kriitikat. Luuletuses ,,Juba kaheselt’’ kirjeldabki ta juhust, kuidas ta lapsega telekast lastesaateid otsides, satub telekanalile, kus just näidatakse surma ja tapmisi – ta kirjeldab enda muret, et tema nii väike laps peab juba surma ja vägivallaga kokku puutuma. Luuletusest ,,Lapsed ehitavad’’ kirjeldab aga Ehin seigast, kuidas ta lapsega käis mänguväljakul. Seal mängisid aga nii eesti lapsed kui ka vene lapsed. Mängides tekkisid erirahvusest lastel tüli torni ehituse kohta ning emad tõttasid kohe lastele appi ning selgitasid lastele, teada olevas emakeeles, et
Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist informatsiooni kätte saamiseks kulub palju rohkem aega kui näiteks internetist uudiste lugemisele. Igas meediakanalis on tohutult palju ebavajaliku informatsiooni ja selleks, et enda jaoks oluline välja sõeluda, peab noor väga hästi oskama orienteeruda
saamiseks on vaja muuta see konkurendi võimeliseks. Meie riigikanal Eesti televisioon ei toimi siiski selle nimel. Programm on eeskätt mõeldud inimestele, kes ei näe televisiooni ainult meelelahutusvõimalusena vaid ka vahendina nautida kultuuri, ajalugu ning uudiseid. ETVl on näidatavate saadete tegemisel teised prioriteedid. Nad panevad rõhku traditsioonidele ning teevad valikuid üleüldiselt teadlikumalt, mõeldes tagajärgedele. Näiteks kui võrrelda lastesaateid ning multikaid sellel ning teistel kanalitel seisneb erinevus vägivalla sisalduse ning õpetlikuse suhtes. Vanemad peaksid rohkem huvi tundma selle vastu mida nende võsuke telerist näeb, kuna enamus programmiloojaid sellele ei mõtle. Enamus multikad sisladavad rohkelt vägivalda ning illusioone. Tänapäeval kasutatakse ütlust, et teler on lapsehoidja. Kuid jääks need ainult sõnadeks. Isklikult olen kokku puutunud paljude emadega kes enda
ETV koosseis oli sel ajal väga kesine. Oli ainult 1 toimetaja, 1 rezissöör, 1 rezissööri abi, 1 operaator ja 1 valgustaja, kes sel ajal oli Arvi Püss. Teadustajaid valiti täiesti suvaliselt. Konkursse ei olnud. Kes silma jäi ja poliitiliselt ,,puhas" oli, sai tööle. Ühtegi pattu ei tohtinud hingel olla. Riiklik Raadiokomitee otsustas kas inimene sobib või mitte. (Arvi püssi mälestused, 2009) 3.1.2 Töö algus ETV's Ruth Püss alustas diktorina, kõrvalt tegi ka lastesaateid. Töötas ka AK's. Teadustaja oli koguaeg. Ta oli oma tööga väga rahul. Suhtus asja kohusetundlikult, kuna ei tohtinud eetris vääratada. Kord oli väga range. Kord oli juhtunud seik, kus Ruth ütles kogematta Keskkomitee 2. sekretäri asemel ainult Keskkomitee sekretär ning sellest tuli suur pahandus. Oli oht isegi vallandatud saada. Kokutamisi olla ei tohtinud, töö oli väga pingeline, kuid Ruth sai asjaga väga hästi hakkama.
aeg ja ta võetakse lasteaiast ära. Kui Atsilt küsida kas ta tahab lasteaeda minna on poisi vastus järsk ,,EI". Atsile peab tihti meelde tuletama reegled mis on vanemate poolt kehtestatud (kätepesemine, mänguasjade kokku korjamine, oma riiete panemine kindlasse kohta) ja vahest jääb mulje et ta meelega eirab neid, kuid siit tulevad ka juba konfliktid.Vahel on mõjutusvahendina vaja ka kasutada millegi meeldiva lubamist või vastupidi, keelamist. Atsile meeldib televiisorist lastesaateid ja multifilme vaadada. Ta jutustab nendest rõõmuga ka teistele ja lisab tihti juurde oma fantaasiat. Siiski parema meelega tegutseks ta õues liivakastis või koos isaga telekavaatamine on tubase aja sisustamiseks. 3 EMOTSIONAALNE ARENG Muutused lapse emotsionaalses ja sotsiaalses arengus on sel eluperioodil märkimisväärselt suur. Kõigis valtkondades hakkab ilmnema individuaalsus, lapsest
heasüdamlikuks. Meelde on enam jäänud ka lõbusad ja teokad pingviinid. Kuidas nende käitumine otseselt noori mõjutanud on, on raske öelda, ent nad on kindlasti jututeemat andnud. Meie töö teoreetilises osas andsime ülevaatemõjust ja meedia mõjust lastele. Saime teada, et lapsed, kes vaatavad väiksena palju vägivaldseid multikaid võivad hilisemas elus eelistada rohkem vaadata märuli- ja seiklusfilme. Lapsed, kes eelistavad vaadata humoorikaid multikaid või hariduslikke lastesaateid, need jälgivad hilisemas elus pigem komöödiaid. Erinevate teadlaste tõlgendusi lugedes selgus, et meedia võib lapsi mõjutada nii positiivselt kui negatiivselt. Halb on kindlasti see et lapsel võib ilmuda agressiivne käitumine. Positiivseks võib pidada seda, et laps võib multifilme vaadates õppida midagi uut, näiteks keeli. Nagu selgus meie uurimistööst on 11 klassi õpilased multifilmidega üsna hästi kursis, nad teavad nende tegijate firmasid, ilmumisaega
selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd. Seega ei vaata lapsed ainult lastesaateid. Põnevikud, draamad ja komöödiad on olnud populaarsed lapseea keskpaigast saati. (Oja, 2011.) Samal ajal on televiisori vaatamine saanud elu vältimatuks osaks, eestlane vaatab telerit keskmiselt 4 h päevas ja analooglevilt digilevile üleminek oli lausa riikliku tähtsusega prioriteet riigieelarves. Selline domineeriv meedium kujundab kahtlematult nii laste kui täiskasvanute väärtushinnanguid ja maailmavaadet, sest vahendab meile
vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine rahvale arusaadavaks tegemine. 47. massimeedia mõju indiviidi identiteetidele: nt kas me oleme olemas kui meid pole Orkutis või Facebookis? TV mõju: Ma olen see, mida vaatan: milline kanal, millised saated otsene mõju tv poolt toodetavale, sest nähes, mida vaadatakse, vastavalt sellele rõhutakse enam sihtrühma huvidele, ootustele ja valitakse ka sobiv eetriaeg jms juurdekuuluv, nt võrdle lastesaateid vs spordisaadetega - Võimulolijad reguleerivad meediat ja sealnäidatavat - Kanalid esitavad nõudmisi oma töötajatele ja nende haridustasemele - Samastumine tv kangelastega - Kas kõik oleksidki kangelased kui poleks tv-s olnud 48. kuidas massimeedia mõju sotsiaalsetele faktidele mõjutab iga inimest individuaalsel tasandil? Raadio, tv, arvuti ja neti omamine staatus, vajadus, normaalsus? TV: · Kultuur: mood väärtused, keel
kujundavad sündmused, valdavalt eesti keel. ERR kaasabil jõuab eesti kultuur ka Eestist väljaspoole. Eesti kui elukeskkond: toetada Eesti kultuurigruppide üksteise mõistmist ja sallivust, kodanikuühiskonna toimimist; tähelepanu erinevate põlvkondade elule ja suhetele. Samuti pakkuda igapäeva uudiseid ka vene keeles. Väärtustatakse perekonnal põhinevat perekonnamudelit. Luua kodumaiseid lastesaateid. Tagatakse igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamine. ERR programm püüab kaasa aidata majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule. Selgitada looduskeskkonna säästlikku kasutamist ja jätkusuutliku arendu vajadust. Margus Allikmaa, Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees ,,powerpoint" ERR-i programmid: ETV, ETV2, Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 2, Raadio 4, Raadio Tallinn.
annaabi.ee 
