LASTELEHT MÕISTATA! 1.ÜKS HANI KAKS KAELA?...................................................... 2.KERA EES KERA TAGA HIIRE KELDER KESKEL?....................................... 3.HALL KERA HAMBAID TÄIS?............................ 4.MAGUSAM KUI MESI TUGEVAM KUI LÕVI?............................................ PARANDA VEAD PÕTRAL MAIA METSA SES, VÄIGSEST AKNASD VÄLJA VAATAP: JÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST, LÄVEL SEISMA JÄB . KOPP KOPP LAHTI TE, METSAS KURI IAHIMEES! JÄNES TUPA TULE SAA, ANA KÄPA KAA! VÄIKE LIISA KUSTUTAS MÕNED TÄHED ÄRA,PANE TÄHED TAGASI! MI.....U NIM..... ON LIISAA JA MUL O..... KODU..... KO.....R BIMBO J..... KA.....S ROOSI. JOONISTA SIIA NAGU KIRJAS ON! JOONISTA KOLLANE PÄIKE.JOONISTA PUNANE LILL JA SININE AUTO.JOONISTA SIIA POISS JA TÜDRUK.JOONISTA KUUSEPUU JA KASK.JOONISTA MURU KA JA TAEVAS.KIRJUTA PILDI TAHA ENDA NIMI,KUUPÄEV,VANUS.
· Uurimine · Ajalugu ja väljaselgitamine · Intervjuu ajalehe "Postimees" tõlkijaga · Venekeelse ,,Postimehe" populaarsus · Fotod ja illustreeriv materjal · Kahe ajalehe täielik võrdlus Lühike ülevaade: · "Postimees" on Tartus 1886. aastal Karl August Hermanni poolt asutatud eesti ajaleht. Leht on algselt täiesti poliitikaleht, aga hakkab ka teadusest ja põllutööst kirjutama. · Ajalehel olid lisad: satiirilisa "Sädemed", "Lasteleht", "Tervis", "Elu"; · Ajalehe tiraaz on praegu 63 000 kuni 64 000 eksemplari; · Lugejauuringute põhjal on "Postimees" üks populaarsemaid ajalehti eestlastest lugejate seas. · Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1990. aastal; · 7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal; · 2013.aasta alguses töötab eesti toimetuses
Lastekirjandust hakati määratlema pedagoogiliskirjandusliku nähtusena. 19. sajandi viimasel veerandil tugevnesid esteetilised taotlused. Kogumikke koostasid koolmeistrid või vaimulikud, sajandi teisel poolel toimus murrang ka õppekirjanduses. 1900-1917 Arvati, et lastele peavad kirjutama kooliõpetajad ja peaks tekitama lasteraamatukogusid, seetõttu toimus areng. Ilmusid esinduslikud teosed ja laste ajakirjandus (alguses rubriigid tavalehes) 1901 –ajakiri ''Lasteleht'' – esimene ajakiri, tuli Postimehe vahel, väga populaarne. Adresseeritud 6-14 aastastele, ilmus korra kuus. Põhitoimetaja – Jaan Bergmann. Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis. 1906-1907 – ajakiri ''Lasterõõm'' – Ernst Enno
Tiraazid kasvasid. Levisüsteem mutus tellimist asendas üksikmüük. Trükitehnika modernseks. ESIMENE ROTATSIOONIMASIN (trükkimina 10x kiirem), LADUMISMASIN, POSTIMEHE KIIRPRESS! Ajakirjanikud kui poliitikud. Spetsialiseerusid teatri ja muusikaajakirjanikud, karikaturistid, reporterid Vabadussõjas, EESTI AJAKIRJANIKKUDE LIIT 1919. Päts, Vilde, Speek, Luiga, Veiler, Laaman, Tõnisson. KIRJASTUSÜHISUSED Postimehe kontsern (Linda, Sädemed, Nooresooleht, Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa,
Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms: Kase tänav, Katariina käik, Börsi käik, Patkuli trepp, Pikk jalg, Raekoja plats, Viru värav, Kadriorg, Hirvepark, Nõmme turg, Kurbade Kaskede allee 7. Ajalehed ja ajakirjad, almanahhid jt perioodikaväljaanded: ajakiri Keel ja Kirjandus, almanahh Linnutiivul, Õpetajate Leht, lasteleht Mõmmi, Loomingu Raamatukogu 8. Ajaloolised sündmused: Borodino lahing, Esimene maailmasõda, II maailmasõda, Esimene oopiumisõda, Põhjasõda, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk 9. Teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms: teater Estonia, kino Sõprus, Kuku raadio, riigiettevõte (RE) Eesti Raudtee, laulukoor Liis, osaühing (OÜ) Meie Mees, firma Taisto Reisid, kirjandus Koolibri, kauplus Laste Maailm, aktsiaselts (AS) Hea Puit
* Milliseid isikuomadusi võiks olla lastega tegeleval raamatukoguhoidjal? - Loomingulisus, emotsionaalsus, heatahtlikkus, suhtlemisvalmidus, kannatlikkus. * Nimeta mõni lastele sobiv muuseum Eestis. - Tartu Mänguasjamuuseum, Lastemuuseum, Eesti Loodusmuuseum. * Milliseid infoasutusi lastele ja noortele veel peale muuseumite ja raamatukogude Eestis võiks nimetada ? - Lastekirjanduse keskus, AHHA keskus, noortekeskused, huviklubid. * Nimeta mõni raamatukogu Eestis, millel on oma lasteleht/-keskkond raamatukogu kodulehe juures. - Rapla Keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Häädemeeste Raamatukogu. * Mida rõhutab ÜRO Laste õiguste konventsioon? - ÜRO lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse õigusi mis kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas, hoolimata välimusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest. * Nimeta laste ja noorte ealised sihtgrupid lasteraamatukogus
F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa.
Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased ,,Carmenit", ,,Dekameroni", kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal ,,Stepihunti", ,,Katku" jm. Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. (Kuressaare lasteleht 2013). 2. Õppekavade muutused kohustuslikus kirjanduses 2.1. 11.klasside kohustuslik kirjandus aastatel 2002/2003 Vaadates kohustusliku kirjanduse nimekirja 11.klassidele aastal 2002, võib märgata, et põhirõhk on Eesti autorite teostel. Välismaa kirjanikest oli kohustuslik lugeda Bulgakovi, Hemingway, Zweigi, Rasputini ja Remaeque' raamatuid. Mitu raamatut olid sellised, mida meie oma kursuse järgi lugesime juba 10. klassis. Samuti ei läbitud 2002/2003
Lastelaulud (luuletused): J.V. Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Carl Eduard Malm. Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August Hindrey piltvärsilood alates 1906. Murrang eesti lasteluules: Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno looming. Teisi lasteluuletajaid: Reinhold Kamsen, Georg Eduard Luiga. Ansomardi Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud 1901; Lastejutud 1911. Ernst Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest 1911.
rahvused jaapanlane, eestlane asutuste, koolide, seltside, liitude ametlikud nimed üritused olümpiamängud, laulupidu, vabariiklik Eesti Rahvusraamatukogu kõnevõistlus tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik) Taevase taime-ja loomanimetused sügisõun, hundikoer Rahu väljak ameti- ja aunimetused arhitekt, kuningas, president ajalehed, ajakirjad, almanahhid lasteleht Mõmmi õppeained inglise keel teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms usundid budism, luteri usk Kuku raadio isikunimi üldnimetusena morse, napooleonikook, barbi asutuste nimed Tehnikaülikooli majandusteaduskond ilmakaared kagu, loe, põhi kaupade, toodete, sõidukite nimed Eesti juust ajaloosündmused Borodino lahing, teine maailmasõda ürituste nimed Rukkilille mängud
Omane tege- laste hingeelu sügav valgustamine, meisterliku sõna- ja kujundivaldamine ning sotsiaalne erksus. Autobio- graafilise taustaga lapsepõlvelood. Karl Ristikivi Romaanikirjanik, proosakirjanik. Paistab silma optimistlik elutunnetus, huumor, ergas 1912-1977 Kaastööd: "Lasteleht", "Laste loodusetaju ja hea keelekasutus. Teemad: vabadus, Rõõm", "Mäng ja Töö". kodu- ja isamaaarmastus, ühtehoidmisvajadus, headus, omakasupüüdmatus ja suuremeelsus. August Mälk Proosa- ja näitekirjanik. Ergas loodusetunnetus, Inimeste ja looduse suhted. 1900-1987 PERIOOD: "Sula" 1956-1991
Kõik see mis Tartus asjaolude kokku langemise tõttu – palju koolinoori, üliõpilasi, uut hingamist ja kandvate jõudude kokku saamist ühes linnas, viimase tõukena Postimehe tulek, peatoimetaja soov oma visiooni ellu viia = Tartu renessanss Nn vihmavarjusüsteem : üks pealeht, mis levib üle terve riigi/rajooni, pealeht kõneleb erineval tasandil ja sügavusel ühiskondlikel tähtsatel teemadel. Sellel pealehel on kõrvalväljaanded kitsama sisu ja suunitlusega : Lasteleht ; Linda (pereleht) ; ajakiri Tervis ; eraldi satiiriväljaanne Sädemed, pila, karikatuurid ; Pärnu väljaanne ; Elu (ühe nädala uudiseid koondav väljaanne maarahvale, et ka nemad saaks end kursis hoida, isegi kui iga päev lehte ei loe). 20.sajandi alguses - Postimehe kõrvale tekkisid uued suunad, mis lõid dialoogi ja mitmekesisust. Nt sotsiaaldemokraadid, kes Postimehe tiivaga läksid raksu, sest pidasid neid liiga tagurlikeks ning
Eesti: Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse "Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit "Eestirahwa Ennemuistsed jutud"(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri "lasteleht" (1901-19409. Lutsu "Kevade" I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950- ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid "uued autorid" ja raamatud Rannamaa "Kadri". 1960-
Orost ,,Laste Rõõmu" tegevtoimetaja. Seda tööd tegi ta Rõõmu-onu varjunime all üle kümne aasta, pidades kirjavahetust ja organiseerides kohtumisi lasterõõmlastega, kes tulid oma esimeste sulesepitsustega tema j uurde j uha tust ja abi saama. Hiljem teenis ta oma järjest kasvavale perele leiba algkooliõpetajana Vasalemmas, kuhu ta endale jäädava kodu oli rajanud. Koolitöö kõrval jätkas ta kuni oma surmani kaastöö saatmist ka teistele tolleaegsetele lasteajakirjadele (,,Lasteleht", ,,Taluperenaise" kaasanne ,,Laste Maailm" jt.). Koos M. Nurmikuga oh ta paljude aabitsate ja koolilugemikkude koostajaks. Peale mitmekümne lasteraamatu (luuletused, jutud, näidendid) on J. Oro sulest ilmunud ka luuletuskogusid täiskasvanutele (,,Meie kevad", ,,Tahkuna", ,,Aegna"), rütmilises proosas kirjutatud laevapoisilugu ,,Üle Atlandi", libreto helilooja A. Lemba ooperile ,,Armastus ja surm" ning üksikuid luuletusi ajakirjas ,,Looming" ja mujal perioodikas. Aga tema
Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses 4 soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950-ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid “uued autorid” ja raamatud Rannamaa “Kadri”. 1960-70 tekkis
annaabi.ee 
