Liikluskultuur Liikluskultuur on osa üldisest käitumiskultuurist, olles inimese võimetel, kasvatusel, teadmistel, keskkonna eripäral ja ühiskonna väärtushinnangutel põhinev tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme järgida ja kaasliiklejatega arvestavalt käituda. Politseistatistika kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal liiklusõnnetuste ja vigastatute arvud kasvutendentsi ilmutanud alates maikuust, hukkunute arv kasvas oluliselt käesoleva aasta juunikuust. Samas võib märkida, et liiklusõnnetusi toimub suvekuudel läbi aastate tavapärasest rohkem, kui kevadel. Liiklusõnnetuste toimumise peamisteks põhjusteks peetakse liiklejate poolt tehtud vigu. Samuti mõjutavad liiklusõnnetuste teket liiklusskeemi vead: teede ja liiklussõlmede liikluskorraldus, tee- ehituslikud asjaolud (tee laius, kõrvalteed, piirded, bussipeatused ja ülekäigukohad, valgustus- ja nägemistingimused jms) ja teede üldine seisukord. Eestis väljastatakse a...
LIIKLUSKASVATUSE TUND sõime rühmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tutvume valgusfooriga v PUNANE - Stop! Seis! v KOLLANE - Oota veel! v ROHELINE Ületame tee! Click to edit Master text styles Second level TUTVUME Third level JALAKÄIJATE Fourth level MÄRGI JA Fifth level ÜLEKÄIGURAJAGA v Teed ületame mööda ülekäigurada v Jälgime märke ÕPITUT PRAKTISEERIMAS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to ed...
Liiklusõnnetuste tekkepõhjused Inimtegurid väsimus joobeseisund uimastid narkootikumid ravimid psüühilised haigused eeskirjade järgimine kogemus vanus hooletus keskendumisvõime liikluskasvatus Kiirus Välistegurid ilm ja nähtavus halb nähtavus külgtuul Metsloomad Ööpimedus teede olukord auklik tee libe tee Hooldamata tee Halva pinnasekattega tee Tehnika auto tehniline olek rikkis pidurid Külglibisemise kontroll Abs rehvid liikluskorraldusvahendite õige toimimine (valgusfoor jne) ???
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohan...
Koolikiusamist ärahoidvat tööd koolis sageli ei tehta, põhjuseks on enamasti õpetajate puudulikud oskused ja vähene valmisolek märgata kiusamist ning sellega tegeleda. Tihti on puudulik ka tugipersonali abi. Just seepärast lõi Haridus- ja Teadusministeerium 2009. aastal koolikiusamise probleemidega tegelemiseks programmi ,,Turvaline kool 20092011". Seal käsitleti kooliturvalisust järgmistes valdkondades: tuleohutus, tervisekaitse, kiusamine, meediakasutus, liikluskasvatus ja koolikohustuse täitmine. Koolivägivalla juhtumitest politseile teatamine on viimastel aastatel sagenenud, kuid ikkagi on see üle Eesti ebaühtlane ja politseile teatatakse vaid üksikutest juhtumitest. Samas puuduvad kindlad kriteeriumid selle kohta, millistel juhtudel peaks kool politsei kaasama ja millal see pole vajalik. koolitöötajad tajuvad vägivallaprobleemi levikut erinevalt. Direktorid näevad probleemi väiksemana kui lastega töötavad
4 aasta jooksul oli 233 (6%) vigastustega last haiglaravil vähemalt 7 päeva. Luumurrud (92; 39%) ja põletused (82; 35%) moodustasid neist kolmveerandi. Kõik põletused (82) toimusid kodus: - 72 oli vanuses 0-4 - 33 juhul (40%) oli põhjuseks pealetõmmatud kuuma vedelikuga tass või kruus 30 luumurdu oli vanuses 0-5 - 22 neist juhtus kodus Liikluskasvatus Laste liikluskasvatuse kord Laste liikluskasvatus on õpetamisel ja teavitamisel põhinev lapse liiklusohutusalaste hoiakute kujundamine ja käitumise mõjutamine ning liiklusoskuste arendamine. Eesmärk: kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused, oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt, teadmised ja oskused toimetuleku toetamiseks.
Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas Liikluskasvatus Täiskasvanute liikluskasvatust viiakse läbi koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate, infopäevade, sihtotstarbeliste teabematerja- lide ja muu taolise vahendusel Rahvuslik liiklusohutusprogramm Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiiv- sem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liik- lusõnnetuste läbi hukkuvate ning vigastada saavate inimeste arvu pi- devaks vähendamiseks Muudatused üldsätete osas
jne. 56 Liikluskorraldusvahenditega seotud liikluspsühholoogia 1. Liikluskorraldusvahendid: äratuntavus, arusaadavus, tajutavus, juhiste täitmisvõimalikkus 2. Liiklusmärkide ja liiklust reguleerivate seadmete alusdokumendid 3. Liikluse arusaadavus, liiklusaudit 4. Tee-ehituse varustamine liiklust korraldavate seadmetega jne. Pedagoogiline liikluspsühholoogia 1. Liikluskasvatus koolieelses eas ja koolieas 2. Liiklusõppe ja riikliku eksamineerimise psühholoogilised aspektid 3. Võimalused individuaalsete ja kollektiivse liikluskäitumuslike seoste tekkeks jne. Sõiduki varustus 1. Liiklusvahendi aktiivne ja passiivne ohutus 2. Mootorsõiduki töökeskkond: mürast tekkiv pinge, vibratsioon, ilmastikuolud, temperatuur, väljaheitegaasid 3. Telemaatika, juhti assisteerivad süsteemid jne. Probleemid: alkohol 1
Võrreldes teiste suuremate linnadega on õnnetuste arv oluliselt suurem Tallinnas. Seega jälgisin reguleeritud ülekäigurajal foorinõuete eiramist võttes vaatluskohaks Tallinna kesklinnas asuva Viru keskuse ümbruse, kus asuvad kauplused, bussiterminal ning trammi- ja trolli-peatused. Täpsemalt jälgisin inimeste juures nende vanust ja sugu, - kellele võiks suunata liiklusohutuse kampaania. Lasteaedades ja koolides on Vabariigi Valitsuse poolt määratud õppekavva liikluskasvatus ning olen tähele pannud, et noored inimesed ei rikugi nii palju liiklust kui keskealised. Emad-isad, kes peaksid tegelikult eeskujuks olema ning oma käitumist avalikus kohas jälgima, ei tee seda üldse. 18 Meetod Vaatlus toimus selge ilmaga kokku 10 h jooksul kogu päeva ulatuses hommikust õhtuni. Jälgisin inimesi, kes eirasid foori reguleeritud ülekäiguradadel ning märkisin üles nende oletatava vanuse ja soo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
